2-10-38851/9 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

4.Jätta kõik menetluskulud KÖ OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt toimetas kostja 18.03.2009.a oma veoki hageja juurde mootori vahetuseks, kuna mootoril oli rike. Hageja võttis vana mootori maha ja pani uue mootori peale. Uus mootor oli kasutatud mootor. Kostja võttis töö vastu 01.05.2009.a ja mingeid pretensioone ei esitanud. Kostja kohustus hagejale tasuma 191 290,40 krooni. Kostja on tasunud 11 000 krooni ning jätnud tasumata 180 290,40 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka seaduses sätestatud viivist 0,02 % päevas. 09.08.2010.a seisuga võlgneb kostja viivist 16 254 krooni. Kostja väited, et hageja on teinud sõiduki remontimisel vigu, on tõendamata. Kostja on auto mootori ise katki sõitnud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 180 290,40 krooni, viivise 16 254 krooni ja viivise 0,02 % põhinõudelt päevas alates 10.08.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sai hagejalt auto kätte 01.05.2009.a. 05.11.2009.a läks mootor uuesti katki. Auto oli selleks ajaks sõitnud ainult 20 843 km. Kostja viis sõiduki uuesti remonti, kuid hageja ei nõustunud mootorit garantiikorras parandama. Kuna garantiiaeg oli üks aasta, siis oleks mootori remont pidanud minema garantii alla. 25.05.2010.a läks mootor jälle katki. Kostja ei ole nõus arvet tasuma, kuna ta ei ole nõuetekohast mootori vahetamise teenust saanud. Kohtu põhjendused Poolte selgitustest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 2009.a märtsis lepingu, millega hageja müüs ja paigaldas kostja veoautole uue mootori ning kostja pidi selle eest tasuma 191 290,40 krooni. Tunnistaja AK, kes on hageja töökoja juhataja, ütlustega on tõendatud, et pooled leppisid kokku mootori müügis, millele on tehtud kapitaalremont. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai hagejalt sõiduki kätte 01.05.2009.a. 26.08.2009.a e-kirjas on kostja kinnitanud hagejale oma võlgnevust summas 191 290,40 krooni. Seega on tõendatud, et kostja on kauba vastuvõtnud. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Kostja vastuväidete kohaselt ei vastanud paigaldatud mootor lepingule, kuna 05.11.2009.a läks mootor katki. Kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et 05.11.2009.a läks veoki mootor katki, ei saa üksnes sellest asjaolust tuletada, et veokile paigaldatud mootor ei olnud nõuetekohane. Tunnistaja AK ütluste kohaselt purunes mootor tema hinnangul seetõttu, et ventilaator läks katki, mille tõttu tekkis mootorisse vibratsioon, mille tagajärjel purunes silindrikolb. Tunnistaja AK ütlustest nähtuvalt oleks autojuht pidanud kuulma ventilaatori purunemist ja sõitmise katkestama. Tunnistaja AK ütlustest selgub, et mootori purunemise põhjuseks ei olnud müüdud mootori ebakvaliteetsus. Kostja jäi küll seisukohale, et temale müüdud mootor ei olnud nõuetekohane, kuid ta ei ole seda kohtu hinnangul tõendanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest järelduks, et temale müüdud mootor oli lepingule mittevastav. Samuti on tõendamata kostja väide, et pooled leppisid kokku garantiiajaks üks aasta. Tunnistaja AK ütluste kohaselt oli garantiiaeg kuus kuud. Kuna kostja sai sõiduki 01.05.2009.a ning mootor purunes 05.11.2009.a, siis oli ka garantiiaeg möödunud. Eeltoodust järeldub, et kostjal on kohustus ostetud kauba eest tasuda. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on tasumata 180 290,40 krooni. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 11 522,66 eurot (180 290,40 krooni). Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist. Arvestades, et poolte vahel puudus kokkulepe viivises, siis on hagejal õigus nõuda seaduses sätestatud viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval ajal on seaduses sätestatud viivisemäär 8 % aastas ehk 0,02 % päevas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 09.08.2010.a seisuga 1038,82 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 0,02 % päevas, alates 10.08.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme