Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(10)

2-08-13508

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud Harju Maakohtu 22.05.2008 otsusega on välja kuulutatud osaühingu C (edaspidi OÜ C) pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Indrek Lepsoo. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.10.2008. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 08.03.2010 määrusega. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on 30.12.2010 esitanud kohtule pankrotihalduri tegevusaruande ja taotluse OÜ C (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur palus ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest, kinnitada pankrotimenetluse kulud ja dokumentide hoidjaks määrata osaühing Archivali Group. 17.05.2011 on haldur täiendavalt esitanud kuludokumendid ja 19.05.2011 halduri taotluse tasu määramiseks menetlusabi korras büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur on kohtule esitanud järgmise sisuga aruande:

2-08-13508 2) kinnistu asukohaga Xxx, elamumaa 100%, registriosa nr xxx, müügist laekus 133 200 krooni. Kokku laekus pandiesemete müügist pankrotivarasse 223 200 krooni (14 265.08 eurot). Haldur märgib aruandes, et pankrotivara hulka kuulusid ka võlgniku erinevad nõuded ostjate vastu - kokku summas 3 651 533 krooni, s.h aktsiaseltsi (edaspidi AS) P , LSOÜ (edaspidi OÜ), AKOÜ vastu, kusjuures nõue AS P vastu oli summas 3 581 033 krooni. Haldur täpsustab, et OÜ C (pankrotis) võõrandas AS-ile P 19 kinnistut XXX ja esitas arve summas 26 567 700 krooni. Nõude tagamiseks oli AS P omanduses oleva 19 kinnistule seatud teisele järjekohale hüpoteek OÜ C (pankrotis) kasuks kokku summas 30 000 000 krooni. Samas oli AS P ja OÜ C vahel sõlmitud ALG Liisingu AS ja OÜ C (pankrotis) vahel 18.10.2007 sõlmitud laenulepingute XXXülevõtmise lepingud, mille alusel läks AS-ile P üle ka OÜ C laenukohustus ALG Liisingu AS ees kokku summas 22 986 667 krooni. Omandatud vara ja kohustuste vahe summas 3 581 033 krooni pidi AS P tasuma OÜ-le C hiljemalt 29.02.2008. Hilisemas täitemenetluses müüdud AS P 19 kinnistu müügist teise järjekoha hüpoteegipidajale väljamakseid ei tehtud. Pankrotihaldur on esitanud AS-ile P pankrotihoiatuse ja hiljem pankrotiavalduse, millega seoses on OÜ C (pankrotis) pankrotivarast tasutud AS P pankrotimenetluses ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 20 000 krooni. 20.01.2009 kuulutati välja AS P pankrot. OÜ C (pankrotis) nõue on AS P (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati, kuid arvestatava vara puudumise võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud ja 29.04.2010 AS P (pankrotis) pankrotimenetlus rauges. OÜ C (pankrotis) nõuded võlgniku sidusettevõtete ( LSOÜ ja AKOÜ) vastu summas 6 377 641 krooni osutusid ebatõenäoliselt laekuvateks, kuna ettevõtted oli juba enne OÜ C (pankrotis) makseraskustes. Kogutud andmete põhjal hindas ka ajutine haldur nimetatud nõuete laekumise ebatõenäolisteks. AKOÜ kõik kinnistud müüdi 2008. aastal täitemenetluses Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude katteks. LSOÜ-l puudus reaalne vara. Ettevõtte juriidiliselt aadressilt kedagi kätte saada ei ole õnnestunud ning pankrotiavaldusega kohtusse pöördumiseks on puudunud OÜ C (pankrotis) pankrotimenetluses raha. Seisuga 30.12.2010 on pankrotivarasse toimunud järgmised laekumised: maksja SZ 133 200 krooni (8 513.03 eurot, kinnistu XXXeest), maksja YO ja KM summas 90 000 krooni (5 752.05 eurot, kinnistu XXX eest), maksja M Z 8 850 krooni (565.62 eurot, enampakkumise tagatisraha); maksja MHK 18 000 krooni (1 150.41 eurot, enampakkumise tagatisraha); arvelduskonto intressid 64.57 krooni (4.13 eurot). Kokku moodustavad laekumised pankrotivarasse koos pandiesemete müügist laekunud rahaliste vahenditega 250 114.57 krooni (15 985.23 eurot).

3(10)

2-08-13508 OÜ C (pankrotis) pankrotimenetluses on lisaks juba kinnitatud kuludele välja makstud 11 612.50 krooni (742.17 eurot), s.h: riigilõivud teadete eest väljaandes Ametlikud Teadaanded summas 1 300 krooni (83.09 eurot), panga teenustasud summas 12.50 krooni (0.80 eurot), vastavalt Kinnisvaramaailm osaühingu 27.12.2010 arvele nr 10128 summas 4 800 krooni (306.78 eurot) raamatupidamise kulude eest ning summas 5 500 krooni (351.51 eurot) pankrotihalduri vajalikeks kulutusteks oma ülesannete täitmisel (s.h pankrotivara müügiga seonduvad transpordikulud 450 krooni (28.76 eurot), telefoni- ja sidekulud 390 krooni (24.93 eurot), bürookulud 3 070 krooni (196.21 eurot), päringute kulud 240 krooni (15.34 eurot). Arhiveerimiskulude suurus on 1 350 krooni (86.28 eurot).

4(10)

2-08-13508 Haldur märgib aruandes, et ta on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja OÜ C (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ning võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Haldur on juhtinud juriidilist isikut ja vastavalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele juriidiline isik lõpetada on toimunud tegevuse lõpetamine, pankrotivara moodustamine, säilitamine ja valitsemine. Kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud on kooskõlastatud vajadusel OÜ C (pankrotis) võlausaldajatega või pankrotitoimkonnaga. Kogu OÜ C (pankrotis) säilitamisele kuuluv raamatupidamise dokumentatsioon on antud üle arhiivi OÜ-le Archival Group. Suurimateks pankrotimenetluse toiminguteks on olnud võlgniku varade müük ja nõude esitamine AS P vastu. Kokku on haldur korraldanud 12 avalikku enampakkumist, millest kahe puhul on tasutud tagatisrahad, kuid ostusummad jäänud tasumata. Varade aktiivne müük on kestnud üle 1,5 aasta. Lisaks on haldur viinud läbi võlgniku raamatupidamise korraldamise pankrotimenetluse kestel ja korraldanud võlausaldajate koosolekute läbiviimisi ning protokollimisi. Haldur on tutvunud võlgniku pankrotieelse raamatupidamisega ning selle korraldamisega.

5(10)

2-08-13508 Haldur on seisukohal, et vara võõrandamine maksejõuetus olukorras halduri hinnangul lähikondsele tingimustel, mille tulemusel vara müügiga vähenevad küll ka samas ulatuses kohustused kuid jäid saamata OÜ C (pankrotis) käibemaksu tasumise katteks vajalikud rahalised vahendid, on raske juhtimisviga. Samas on haldur kindlaks teinud, et nõude esitamine juhatuse vastu on ebaperspektiivne, kuna nõude rahuldamine juhatuse liikmeks olnud DV’i vastu on ebatõenäoline. DV’i vara on ammu enne aruande koostamist realiseeritud, temaga on seotud küll kokku 8 äriühingut, kuid neist 3 on kustutatud, 3 pankrotis ja 2 on esitanud oma viimased aastaaruanded 2006. aastal, s.h ei kuulu halduri andmetel viimastele ühtegi kinnisasja. Haldur lisab ka, et võlgniku maksejõuetuks muutumist ei saa seostada kuriteoga. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole halduril olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist. Haldur seisukohal, et OÜ C (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, kuna täiendavate menetlustoimingute või hagide esitamine ei ole halduri hinnangul enam võimalik, pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid põhjalikuma erikontrolli läbiviimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks, haldur ei ole tuvastanud arvestatavaid vara tagasivõitmise võimalusi, võlausaldajad ei ole nõus edasist menetlust finantseerima. Aruande kohaselt oleks OÜ C (pankrotis) pankrotihalduri tasu alammääras, tulenevalt pankrotiseaduse §-ist 651, 45 513 krooni (2 908.81 eurot), millele lisanduks sotsiaalmaks 15 019 krooni (959.89 eurot) ehk kokku 60 532 krooni (3 868.70 eurot). Vara puudumise tõttu on pankrotihaldur taotlenud pankrotihalduri tasu määramist menetlusabi korras, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-ile 183 lg 2. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 sätestab, et pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

6(10)

2-08-13508 PankrS § 66 lg 3 alusel võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 58 lg 1 p 4 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. TsMS 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotimenetluse lõpetamine Aruande kohaselt on pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt tehtud kõik võimalikud toimingud, mille käigus on selgunud, et puuduvad vahendid OÜ C (pankrotis) pankrotimenetluse jätkamiseks. Kogu vara on müüdud, pankroti väljakuulutamisel pankrotivara hulka arvestatud nõuded ostjate vastu on pärast kontrollimist ja kohtumenetlust osutunud lootusetuteks. Halduri initsiatiivil algatatud võlgniku suurima võlglase AS-i P pankrotimenetlus rauges vara puudumise tõttu. Haldur on seadusest tulenevalt esitanud kohtule taotluse pankrotimenetluse raugemiseks ning ei ole raha puudumise tõttu pankrotihalduri tasu väljamõistmist taotlenud. Võlausaldajate tunnustatud nõuetest on pankrotivara nappuse tõttu vaid osaliselt – summas 12 125.32 eurot (189 720 krooni) – rahuldatud PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud järgus tunnustatud ALG Liisingu aktsiaseltsi nõue, ülejäänud osas – summas 502 945.76 eurot (7 869 391.12 krooni) on ALG Liisingu aktsiaseltsi nõue ja ka kõik ülejäänud PankrS § 153 lg 1 p 2 ja p 3 sätestatud järkudes tunnustatud võlausaldajate nõuded on jäänud täies ulatuses rahuldamata, võlausaldajatel on jäänud saamata raha kokku 1 522 785.68 eurot (23 826 418.40 krooni). Kohus leiab, et OÜ C (pankrotis) pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotihalduri aruanne vastab PankrS § 158 lg 3 ja 163 lg 2 ja 3 esitatud nõuetele, mistõttu see tuleb kinnitada. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid

7(10)

2-08-13508 masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks, samuti võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamiseks. OÜ C (pankrotis) maksejõuetuks muutumist ei ole haldur seostanud kuriteoga. Haldur on märkinud aruandes, et juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik on võõrandanud vara lähikondsetele olukorras, kus ta oli maksejõuetu tingimustel, mille tulemusel vara müügiga vähenevad küll ka samas ulatuses kohustused kuid jäid saamata OÜ C (pankrotis) käibemaksu tasumise katteks vajalikud rahalised vahendid, on käsitletav raske juhtimisveana, kuid nimetatud asjaolu ei põhjustanud otseselt võlgniku püsivat maksejõuetust. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige kinnisvaraturu langust, sellega seoses suutmatus leida püsivat kliendibaasi ning võlgniku juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine, investeerimisotsused ning liigsete püsi- ja tegevuskulude kohustuste võtmine. Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt esitatud põhjused võlgniku maksejõuetuse tekkimisele viitavad asjaolule, et võlgniku juhatuse liige ei ole nõuetekohaselt täitnud planeerimis- ja kontrollikohustust. Üldteada asjaoluks on, et majandusprotsess toimub tsüklilisena, s.t majanduses on tõusu- ja langusfaasid. Nimetatud asjaolu peab osaühingu juhatuse liige äriühingu majandustegevust planeerides ette arvestama. Käesoleval juhul, ei ole võlgniku juhatuse liige arvestanud äriühingu tegevuse planeerimisel võimalusega, et kinnisvaravaldkonnas võib toimuda hinnalangus ja seega ei ole võlgniku juhatuse liige planeerimiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Samuti ei ole võlgniku juhatuse jätnud täitmata kontrollikohustuse, mis võimaldanuks tal saada varakult informatsiooni selle kohta, et äriühingu äriplaan ei realiseeru, s.t vähenevad tulud ja see oleks võimaldanud võlgnikul piirata ka tegevuskulusid. Isegi juhul, kui võlgnikul ei osutunud võimalikuks vähendada kulusid selliselt, et need ei ületaks äriühingu tulusid, oleks võlgniku juhatuse liige oma kontrollikohustust täites saanud varakult teada äriühingut ähvardavast maksejõuetusest ja sellest tulenevalt oleks pidanud õigeaegselt esitama pankrotiavalduse. ka nimetatud kohustust võlgniku juhatuse liige õigeaegselt ei täitnud. Tulenevalt äriseadustiku § 180 lg 51 peab osaühingu juhatus äriühingu püsiva maksejõuetuse korral esitama pankrotiavalduse 20 päeva jooksul. Karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud planeerimis- ja kontrollikohustust, mis tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise ning võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul pankrotiavaldust, mis on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud rasked juhtimisvead. Pankrotihaldur on välja selgitanud, et nõude esitamine juhatuse vastu on ebaperspektiivne, kuna nõude rahuldamine juhatuse liikmeks olnud DV’i vastu on ebatõenäoline. DV’il puudub teadaolev vara - temaga on seotud küll kokku 8 äriühingut, kuid neist 3 on kustutatud, 3 pankrotis ja 2 on esitanud oma viimased aastaaruanded 2006. aastal, s.h ei kuulu halduri andmetel viimastele ühtegi kinnisasja. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine

8(10)

2-08-13508 08.03.2010 määrusega on kohus kinnitanud OÜ C (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 32 047 krooni. Aruande kohaselt on lisaks kohtu poolt kinnitatud kuludele OÜ C (pankrotis) pankrotimenetluses välja makstud 11 612.50 krooni (742.17 eurot), s.h: riigilõivud teadete eest väljaandes Ametlikud Teadaanded summas 1 300 krooni (83.09 eurot), panga teenustasud summas 12.50 krooni (0.80 eurot), vastavalt Kinnisvaramaailm osaühingu 27.12.2010 arvele nr 10128 summas 4 800 krooni (306.78 eurot) raamatupidamise kulude eest ning summas 5 500 krooni (351.51 eurot) pankrotihalduri vajalikeks kulutusteks oma ülesannete täitmisel (s.h pankrotivara müügiga seonduvad transpordikulud 450 krooni (28.76 eurot), telefoni- ja sidekulud 390 krooni (24.93 eurot), bürookulud 3 070 krooni (196.21 eurot), päringute kulud 240 krooni (15.34 eurot). Arhiveerimiskulude suurus on 1 350 krooni (86.28 eurot). Eelnimetatud kulud on kinnitatud 29.12.2010 võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna poolt. Pankrotihaldur on PankrS § 66 lg 1 sätestatud korras esitanud kohtule iga kolme kuu järel aruanded sellel perioodil tehtud kulude kohta. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri poolt täidetud ülesandeid pankrotimenetluses, pankrotimenetluse kestust ja asja mahtu, on halduri tegevusaruandes näidatud kulutused summas 11 612.50 krooni (742.17 eurot) põhjendatud ja need tuleb kinnitada. Pankrotihalduri tasu määramine ja menetlusabi andmine 19.05.2011 esitas haldur lõpparuande juurde kohtule täiendava taotluse oma ülesannete täitmise eest tasu saamiseks menetlusabi korras, tuginedes PankrS §-ile 65 lg 1 ja TsMS §-ile 183 lg 2. OÜ C (pankrotis) pankrotivarasse on kokku laekunud 250 114.57 krooni (15 985.23 eurot). PankrS §-ist 651 lg 1 tulenevalt moodustaks pankrotihalduri tasu alammääras 2 906.27 eurot (45473.24 krooni). Indrek Lepsoo on taotlenud pankrotihalduri tasu väljamõistmist menetlusabi korras summas 397 eurot halduri büroole - osaühingule (edaspidi OÜ) INC Partner, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus, tutvunud Indrek Lepsoo aruandega ning võttes arvesse pankrotihalduri poolt täidetud ülesandeid OÜ C (pankrotis) pankrotimenetluses, pankrotimenetluse kestust ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 65 lg 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning kuna pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis, arvestades pankrotihalduri 19.05.2011 taotlust, leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 tuleb pankrotihaldurile Indrek Lepsoo’le anda riigipoolset menetlusabi summas 397 eurot. Indrek Lepsoo on PankrS §-ile 65 lg 1 tuginedes taotlenud tasu määramist büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ-le INC Partner. Kohus leiab et halduri taotlus tuleb rahuldada. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb kanda OÜ INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr 221024695063 Swedbank AS-is riigi vahenditest 397 eurot. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

9(10)

2-08-13508 Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuleb vabastada tema kohustustest OÜ C (pankrotis) pankrotimenetluses pärast OÜ C (pankrotis) kustutamist registrist. Võlgniku registrist kustutamine ja võlgniku dokumentide hoiuleandmine OÜ C (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Indrek Lepsoo’l. Võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule osaühingule Archivali Group .

Merike Varusk Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.