Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Kohtukulude jaotus:

Riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud kohtukulud käesoleva tsiviilasjas panna D. M. ́i kanda.

Edasikaebamise kord:

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu alates määruse kättetoimetamise päevast.

ASJAOLUD

Võlgnik, D. M., oli esitanud kohtule kaebuse Jõhvi kohtutäituri N. M. otsusele 23.aprillist 2010.a. (täiteasjad: nr.042/2003/1811 ja nr.042/2009/3583), millega jäeti rahuldamata D. M. ́i kaebus kohtutäiturile (tl.8) täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr.042/2003/1811. D. M. esitas kohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada Jõhvi kohtutäituri, N. M. otsus 23.aprillist 2010.a. (täiteasjad: nr.042/2003/1811 ja nr.042/2009/3583), millega jäeti rahuldamata D. M. ́i taotlus kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr.042/2003/1811, millega jäeti rahuldamata D. M. ́i kaebus kohtutäituri tegevusele; 2) teha uus otsus täiteasjades nr.042/2003/1811 ja nr.042/2009/3583, millega lugeda Jõhvi kohtutäituri, N. M. täitmisteade ja Jõhvi kohtutäituri, N. M. tegevus täiteasjades nr.042/2003/1811 ja nr.042/2009/3583 tühiseks ning 3) jätta kõik menetluskulud Jõhvi kohtutäituri, N. M. kanda. D. M. ́i kaebuse kohaselt esitas sissenõudja, L. T., Jõhvi kohtutäiturile, N. M. ́le, täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks D. M. ́i suhtes. Täitedokumentideks olid Ida – Viru Maakohtu 20.oktoobri 1999.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr.2 – 723 / 1999, millega mõisteti D. M. ́ilt välja elatis L. T. kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks ning Viru Maakohtu 07.detsembri 2007.a. otsus tsiviilasjas nr.2 – 07 – 28610, millega suurendati D. M. ́ilt väljamõistetud elatusraha suurust. L. T. nõudeks oli D. M. ́i elatusraha võlgnevus, summas 77 119.02 krooni. L. T. palus võlgnevuse katteks arestida D. M. ́ile kuuluva korteriomandi, aadressil: Võidu 10 – 60, Kiviõli linnas. 29.aprillil 2010.a. arestis Jõhvi kohtutäitur, N. M., korteriomandi, aadressil: Võidu 10 – 60, Kiviõli linnas ja määras korteriomandi hinnaks 50 000.- krooni. 30.aprillil 2010.a. väljastas Jõhvi kohtutäitur, N. M., D. M. ́ile ka rahalise nõude arestimise akti. Jõhvi kohtutäitur, N. M., asus oma otsuses seisukohale, et TMS §52 lg.1 ja lg.2 kohaselt oli kohtutäituril õigus arestida võlgniku korteriomand ning müüa arestitud korteriomand maha võlgnevuse katteks. D. M. asus kaebuses seisukohale, et Jõhvi kohtutäitur, N. M. oli toiminud korteriomandit arestides ebaõigesti, kuna arestitud korteris elavad koos D. M. ́iga veel tema abikaasa N. M.a ja nende ühine alaealine laps. D. M. ́il puudus pikemat aega töökoht ning ta seisis juba 1999.a. Töötukassas arvel tööotsijana. D. M. ei ole aru saanud, millise perioodi eest oli temal tekkinud elatusraha võlgnevus, summas 77 119.02 krooni. D. M. kinnitas, et oli oma alaealisele lapsele aeg – ajalt siiski elatusraha maksnud. D. M. oli ostnud oma alaealisele lapsele riideid ja jalanõusid, aga samuti oli D. M. andnud lapsele raha. D. M. kinnitas, et ta oli nõus, töökoha leidmisel, L. T. ́le alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksma. Palus kaebuse rahuldamist.

MENETLUSOSALISTE KIRJALIKUD VASTUSED KAEBUSELE

Jõhvi kohtutäitur, N. M., aga samuti ka sissenõudja, L. T., kirjalikku vastust D. M. ́i kaebusele kohtule ei esitanud. KABUSE ESITAJA VÄITED JA KOHTUTÄITURI VASTUVÄITED

KOHTUISTUNGIL

D. M. ́ile riigi õigusabi korras määratud esindaja, advokaat Tiina Mare Hiob taotles kohtuistungil asja arutamise edasilükkamist, kuna D. M. sõitis Soome Vabariiki õe juurde, haigestus raskelt ja Eestisse tulla ei saanud. Jõhvi kohtutäitur, N. M., lepinguline esindaja, M. M. vaidles kohtuistungil taotlusele vastu ning palus tsiviilasja sisulist läbivaatamist, kuna asja võib hagita menetluses läbi vaadata ka ilma kaebuse esitaja osavõtuta. Sissenõudja, L. T., vaidles kohtuistungil taotlusele vastu ja taotles tsiviilasja sisulist arutamist ilma D. M. ́ita, kuna L. T. teab, et D. M. asub hetkel Eestis. Kohus jättis D. M. ́ile riigi õigusabi korras määratud esindaja, advokaat Tiina Mare Hiob ́i, taotluse rahuldamata, kuna TsMS §477 lg.3 kohaselt ei takista hagita menetluses kohtuistungile kutsutud isikute puudumine asja läbivaatamist ja lahendamist. Kohus luges tõendatuks, et D. M. oli teadlik asja läbivaatamise ajast ja kohast. Helistas kohtusse, teatas, et oli haige ja viibis Soomes. Kohtuistungi edasilükkamist ei taotlenud ja enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt ei taotlenud. Kaebuse esitajale, D. M. ́ile, riigi õigusabi korras määratud esindaja, advokaat Tiina Mare Hiob, palus kohtuistungil kaebuse rahuldada, kuna kohtutäituri poolt täidetav täitedokument ei olnud nõuetekohaselt ja arvestuslikult selge ja arusaadav. D. M. ei saanud aru, millise ajavahemiku eest oli võlgnevus tekkinud. Võlgnevuse tekkimise mehhanism ei olnud nähtav dokumendipõhiselt. D. M. väitis advokaadile, et ta oli maksnud L. T. ́le elatist poja ülalpidamiseks, aga samuti ostis D. M. pojale ka jalanõusid. See asjaolu aga ei kajastunud võlaarvestuses. D. M. oli rahatu ja majanduslikult väga raskes olukorras. D. M. oli arvamusel, et L. T. käitus pahatahtlikult, kui lasi arestida võlgnevuse pärast D. M. ́i korteri. D. M. ei saanud aru kohtuotsusest, millega suurendati elatusraha suurust, aga samuti ei saanud D. M. aru kohtutäituri otsusest. D. M. asus seisukohale, et võlaarvestus oli ebatäpne, kuid omapoolset võlaarvestust ei ole kohtule esitanud. Jõhvi kohtutäituri, N. M., lepinguline esindaja, M. M., palus kohtuistungil D. M. ́i poolt esitatud kaebuse jätta rahuldamata. M. M. asus kohtuistungil seisukohale, et kohttäitur ei teadnud sellest, et D. M. andis raha otse lapsele või ostis midagi. D. M. ei ole täitnud oma kohustusi alaealisele lapsele elatise maksmiseks. 2009.a. oli D. M. ́ilt kolm laekumist, 2010.a. ja 2011.a. oli maksuametist laekunud ainult üks summa aasta kohta. Jõhvi kohtutäitur N. M. oli D. M. ́ile selgitanud, et kohtutäituril oli õigus arestida võlgniku vara kogu

võlgnevuse nõudes. Kohtuistungi päeva hetkega oli D. M. ́i elatusraha võlg esimese kohtuotsuse järgi 893.88 eurot. Teise kohtuotsuse järgi oli D. M. ́i võlg 5 647.29 eurot. Sissenõudja, L. T., palus kohtuistungil jätta D. M. ́i kaebuse rahuldamata, kuna kohtutäitur ei olnud mitte midagi valesti teinud. D. M. ́i ja L. T. vahel oli sõlmitud võlgnevuse tasumise graafik, millest D. M. ei pidanud kinni. Kui esimest korda arestiti D. M. ́i korter, siis hakkas ta korralikult maksma. L. T. tunnistas kohtuistungil, et kui laps oli D. M. ́i juures, siis ta tõepoolest andis lapsele taskuraha, ostis jalanõusid, tegi kingitusi ja ostis kommi, kui laps seda soovis. L. T. asus kohtuistungil seisukohale, et kingitusi lapsele ei saa arvata elatusraha maksmise hulka. Palus kõik kohtukulud panna D. M. ́i kanda.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et kaebuse esitaja, D. M. ́i, kaebus oli põhjendamata ja ei kuulunud rahuldamisele, järgmiste kirjalike tõenditega. D. M. ́i kaebusega (tl.1-4). Kohtunikuabi Katrin Lelle määrusega 19.augustist 2010.a. (tl.5-7), millega luges kohus tõendatuks, et D. M. ́ile, kui varatule isikule, oli antud riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. D. M. ́i kaebusega täiteasjas nr.042/2003/1811 05.aprillist 2010.a. (tl.8), millega kohus luges tõendatuks, et D. M. esitas kaebuse täitetoimingu lõpetamiseks, mis seisnes tema korteromandi, aadressiga: Võidu 10 – 60, Kiviõli linn, Ida – Virumaa, arestimises Jõhvi kohtutäituri, N. M., poolt. Kaebuses D. M. tunnistas elatise võlga, aga samuti ka elatise mittemaksmist töötuse tõttu ning lubas edaspidi, töökoha leidmisel, hakata maksma elatise võlga. Jõhvi kohtutäituri, N. M., otsusega 23.aprillist 2010.a. täiteasjades nr.042/2003/1811 ja nr.042/2009/3583 (tl.9), millega luges kohus tõendatuks, et Jõhvi kohtutäitur, N. M., jättis D. M. ́i kaebus täitetoimingu lõpetamiseks rahuldamata, kui põhjendamatu kaebuse. Kohtutäitur asus otsuses seisukohale, et TMS §52 lg.1 ja lg.2 kohaselt oli kohtutäiturile antud seadusega õigus D. M. ́i kinnisasjale aresti seadmiseks ja kinnisasja müümiseks juhul, kui D. M. ei tasu L. T. ́le elatise võlga. Kohus luges tõendatuks, et kaebuse esitamisega Jõhvi kohtutäituri, N. M., otsusele ei valinud D. M. kõige paremini eesmärgile viivat õiguskaitsevahendit. Kohus luges tõendatuks, et sisuliselt soovis D. M. kohtuotsuste sundtäitmise lõpetamist, milliseks tegevuseks ei olnud kohtutäitur õigustatud juhul, kui sundtäitmise lõpetamist ei soovinud L. T.. Tegelikult oleks D. M. pidanud kohtule esitama TMS §221 alusel hagi L. T. vastu kohtuotsuste sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. D. M. ́ile täitetoimingust teatamise dokumendiga (tl.10). Jõhvi kohtutäituri, N. M. poolt koostatud kinnisasja arestimise aktiga (tl.11-12), millega luges kohus tõendatuks, et kohtutäitur arestis D. M. ́ile kuuluva korteriomandi, aadressiga: Võidu 10 – 60, Kiviõli linn, Ida – Virumaa, L. T. avalduse alusel. Jõhvi kohtutäituri, N. M., poolt D. M. ́i suhtes koostatud

rahalise nõude arestimise aktiga (tl.13). Viru Maakohtu 11.mai 2010.a. määrusega (tl.14). Väljavõttega Ida – Viru Maakohtu 20.oktoobri 1999.a. kohtuotsusest (tl.15). Ärakirjaga Viru Maakohtu 07.detsembri 2007.a. kohtuotsusest (tsiviilasi nr.2-07-28610) (tl.16-19). Viru Maakohtu 15.septembri 2010.a. määrusega (tl.20). D. M. ́i poolt esitatud riigi menetlusabi taotlusega (tl.23-25). Viru Maakohtu päringutega D. M. ́i varalise seisundi kohta, aga samuti vastustega päringutele (tl.26-59). Viru Maakohtu 24.novembri 2010.a. määrusega (tl.60-62), mille kohaselt anti D. M. ́ile riigi menetlusabi menetluskulude kandmisel ja D. M. vabastati täielikult riigilõivu kandmisest kaebuse esitamisel. Viru Maakohtu 06.detsembri 2010.a. määrusega (tl.66). Täitetoimikute nr.042/2003/1811 ja nr.042/2009/3583 materjalidega.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TMS §8 sätteid, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS §11 kohaselt on TMS kohaselt maakohtu pädevuses: 1) trahvi määramine; 2) isiku sundtoomise, kinnipidamise ja isikule aresti kohaldamise määruse tegemine; 3) läbiotsimisloa andmine; 4) kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine; 5) täitemenetlusega seotud hagide lahendamine; 6) sundvalitseja määramine ja vabastamine; 7) muude lahendite tegemine TMS – is ettenähtud juhtudel. TMS §11 lg.1 nimetatud asjad alluvad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Kohtunikuabi võib kohtuniku asemel teha TMS – is sätestatud kohtumäärusi trahvi määramise ja sundvalitsemise asjus. Vastavalt TMS §44 võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. TMS §45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS §48 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse: 1) sissenõudja avalduse alusel; 2) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; 3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel; 4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; 5) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; 6) sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku

pärijatele või õigusjärglastele; 7) täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu; 8) muul seaduses sätestatud alusel. Kui sissenõudja otseses valduses on võlgniku vallasasi, mille suhtes sissenõudjale kuulub nõude tagamiseks pandiõigus, lõpetab kohtutäitur võlgniku taotlusel täitemenetluse võlgniku ülejäänud vara suhtes, kui nõude suurus on nimetatud vallasasjaga kaetud. Kui sissenõudjal on selline õigus asjale ka teisest nõudest tulenevalt, rahuldatakse taotlus üksnes juhul, kui ka see nõue on asja väärtusega kaetud. TMS §51 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Pankroti väljakuulutamise järel annab kohtutäitur pankrotihalduri taotlusel täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Kui kohtutäituri menetluses on väärteo – või kriminaalasjas tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest. Dokumentide üleandmise kohta koostatakse akt, kuhu märgitakse dokumentide loetelu, üleantav vara, pankrotihalduri nimi ja akti koostamise kuupäev. Aktile lisatakse ka täitedokument. TMS §52 sätestab, et varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kinnisasjale sissenõude pööramisel võib kinnisasja määrata ka sundvalitsemisele. Sundvalitsemise korral rahuldatakse sissenõudja nõue kinnisasjast sundvalitsemisega saadavast viljast. Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitatud rahalise nõude korral pööratakse sissenõue rahale. Kui sissenõude pööramine rahale ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud, pööratakse sissenõue asjadele. TMS §54 kohaselt on võlgnikul alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Kui kinnisasja arestimisel ulatub arest ka vallasasjadele, võib vallasasju käsutada korrapärase majandamise piires. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel tehakse seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. TMS §55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, aga samuti ka kõiki täitetoimikute materjale, luges kohus tõendatuks, et võlgniku, D. M. ́i, kaebus oli põhjendamata ja ei kuulunud rahuldamisele. Kohus asus seisukohale, et Jõhvi kohtutäituri, N. M., otsus 23.aprillist 2010.a. täiteasjades nr.042/2003/1811 ja nr.042/2009/3583 oli seaduslik ja põhjendatud, mille tõttu tuli kohtutäituri otsus jätta muutmata. D. M. ́ile riigi õigusabi korras määratud, advokaadi Tiina Mare Hiob ́i tasu ja kulud pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna D. M. ́ile oli antud riigi õigusabi, ilma selle tagasimaksmise kohustuseta. Ülejäänud kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta D. M. ́i kanda, kuna D. M. ́ile oli antud riigi menetlusabi ainult kaebuse kohtusse esitamisel. Kuid, et kuna D. M. ́i poolt esitatud kaebus oli ilmselt põhjendamata, siis tuli edasised menetluskulud jätta D. M. ́i enda kanda. Kohus luges tõendatuks, et D. M. ́i poolne etteheide Jõhvi kohtutäiturile, N. M. ́le, et D. M. ei saanud aru sundtäitmisele kuuluvatest kohtuotsustest ning kohtutäitur ei selgitanud neid kohtuotsuseid D. M. ́ile piisavalt, oli ilmselgelt põhjendamata. Kohus luges tõendatuks, et mittearusaadava kohtuotsuse saamisel oleks D. M. pidanud koheselt esitama otsustele apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule. D. M. apellatsioonkaebust ei esitanud, otsused jõustusid ja olid sundkorras täidetavad Jõhvi kohtutäituri, N. M., poolt. Kohus luges tõendatuks, et kaebuse esitamisega Jõhvi kohtutäituri, N. M., otsusele ei valinud D. M. kõige paremini eesmärgile viivat õiguskaitsevahendit. Kohus luges tõendatuks, et sisuliselt soovis D. M. kohtuotsuste sundtäitmise lõpetamist, milliseks tegevuseks ei olnud kohtutäitur õigustatud juhul, kui sundtäitmise lõpetamist ei soovinud L. T.. Tegelikult oleks D. M. pidanud kohtule esitama, TMS §221 alusel, L. T. vastu kohtuotsuste sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täiendavalt pidas kohus vajalikuks D. M. ́ile selgitada, et tema kaebuses püstitatud probleemidele olid seaduses olemas järgmised lahendused: 1) A. M., võis enda ülalpidamise tagamiseks vanema poolt pöörduda hagimenetluses Viru Maakohtusse hagiga D. M. ́i vastu, isa poolt alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmise ja igakuise elatusraha maksmise nõudes; 2) D. M. võis maakohtule esitada põhjendatud pankrotiavalduse enda pankroti välja kuulutamiseks ning 3) D. M. võis esitada kohtutäiturile või kohtule kirjaliku avalduse täitetoimingu edasilükkamiseks, aga samuti ka täitemenetluse peatamiseks, pikendamiseks või ajatamiseks või siis taotleda arestitud korteri sundvalitsemisele määramist.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.