lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-42065/24

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 03.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-09-42065/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2455
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 158 lg 1Tehnovõrgud ja -rajatisedTsMS § 436 lg 1, 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusAÕSRS § 152 lg 1TsMS § 442 lg 8Otsuse sisuAÕS § 1581AÕS § 179 lg 2Reaalservituudi teostamine ehitise või seadeldise abilAÕS § 89Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korralTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-42065/54Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval06.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-42065

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.06.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Tiina Roht hagi Jaanus Simbergi vastu veetarbimise katkestamise keelamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1597,79 eurot (25 000 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.12.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaanus Simbergi apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Hageja Tiina Roht (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXXX, XXXXXXXXXX XXXX,

XXXXX);

Kostja Jaanus Simberg (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXXX, XXXXXXXXXX XXXX, XXXXX), esindaja Annika Murulaid; Kolmas isik Taivo Sikk (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX XXXXX).

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.12.2010 otsus Tiina Rohti hagis Jaanus Simbergi vastu veetarbimise katkestamise keelamiseks ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetlusest.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.25.08.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtusse hagi Jaanus Simbergi vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kaasomandina Pärnu maakonnas XXXXXXXXXX vallas XXXX külas XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX/XXXX). Kostjale kuulub Pärnu maakonnas XXXXXXXXXX vallas XXXX külas XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX/XXXXX). XXXXX kinnistul asub puurkaev-pumbamaja, mis on püstitatud enne 01.04.1999. XXXXX kinnistul asuv puurkaev teenindab lisaks XXXXX kinnistule veel seitset (XXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXX, XXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXX) kinnistut. 25.05.2009 saatis kostja hagejale e-kirja „veejuhtimisservituudi“ sõlmimise ettepanekuga ja 04.08.2009 teatas, et lõpetab nende kinnistu omanikele vee tarnimise, kes ei nõustu tema poolt esitatud veejuhtimisservituudi sõlmimise ettepanekuga. 07.08.2009 edastas hageja kostjale ettepaneku reaaalservituud seadmiseks. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga ja hoiatas, et ta katkestab XXXXX kinnistu veeühenduse, kui hageja ei tasu nn liitumistasu 20 000 krooni.
3.Hageja ei taotle servituudi seadmist kostjale kuuluvale kinnistule. Hagi on esitatud AÕS § 89 alusel ehk omandi kaitseks valdusega mitteseotud rikkumise korral. Hageja taotleb XXXXX kinnistu omanikul XXXXX kinnistu veeühenduse katkestamise keelamist. XXXXX kinnistul on käesoleval juhul olemas toimiv veeühendus XXXXX kinnistul asuvast puurkaev-pumbajaamast (alates 1992.a). Hageja on olnud sunnitud pöörduma kohtusse, kuna kostja ei ole olnud nõus mingeid konstruktiivseid läbirääkimisi pidama. Kostja on siiani nõudnud ainult nn liitumistasu maksmist. Kostja väited 27.07.1992 sõlmitud lepingu nr 91 asjaolude kohta on eksitavad. Eeltoodud lepingu p. 2 kohaselt kohustus XXXXX kinnistu ja puurkaev-pumbajaama endise kinnistamata maa-ala omanik (P. K.) võimaldama XXXXX kinnistu eelmisele omanikule vee tarbimise kombinaadile kuuluvast puurkaevust ja vahekaevust. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.XXXXX kinnistu esmakinnistamine toimus 21.06.2000. Antud juhul ei esine AÕS § 1581 sätestatud eeldusi või AÕSRS § 152 lg 1 talumiskohustust. Võõral kinnistul paiknevate tehnorajatiste talumise nõude saab esitada vaid nende rajatiste omanik. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et tema võiks olla puurkaevu, pumbajaama, samuti ka pumbajaama seadmete omanik, siis sellise nõude esitamine ei põhjendatud.
6.Hageja on oma hagis tuginenud XXXXX kinnistu eelneva omaniku J. S. ja P. vahel 27.07.1992 sõlmitud lepingule, mille kohaselt pidi J. S. ehitama välja veetrassi vahekaevust pumbajaamani ja paigaldama pumbajaama oma varustusseadmed ja sisustuse. Siit nähtuvalt puudutab antud leping veetrassi rajamist ja pumbajaama seadmeid, mitte aga pumbajaama ja puurkaevu. Hageja nõue, keeleta kostjal edaspidiselt veeühendus lõpetada, ei ole kohane.
7.Kostja ei ole keeldunud hagejale oma kaevust vett andmast ega tehnorajatisi kasutamast. Vastupidi, kostja on teinud hagejale ettepaneku veejuhtimisservituudi seadmise lepingu sõlmimiseks. Vaidlus on selles, et hageja ei nõustu kostja poolt esitatud tingimustega ehk 20 000 krooni suuruse liitumistasu maksmisega. Antud juhul kuulub kohaldamisele AÕS § 179 lg 2, mis käsitleb servituudi esemeks oleva ehitise või seadeldise ehitamise ja

korrashoidmisega seonduvaid kulusid. Nimetatud sätte kohaselt kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu kulud vastavuses saadava kasuga. Puurkaevust saavad vett lisaks hagejale ja kostjale ka XXXXXX, XXXXXXX, XXXXX, XXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXX kinnistud. Pumbajaam ja sellesse kunagi paigaldatud seadmed on väga amortiseernud ning veevarustuse jätkamine on ohustatud avarii suure tõenäosuse tõttu. Samuti ei ole olemasolev elektrivõimsus enam piisav, mistõttu on sagedased ülepingest tingitud voolukatkestused. Veevarustuse jätkamiseks vajavad pumbajaam ja selle seadmed rekonstrueerimist, kuid hageja on arusaamisel, et tema nendes kulutustes ei pea osalema, millest on tõusetanud ka käesolev vaidlus. Kõik eelpoolnimetatud vee tarbijad on eellepingud sõlminud ja kas täielikult või osaliselt ka 20 000 krooni tasunud. Pumbajaama rekonstrueerimise eelkalkulatsioon on kokku 195 400 krooni. Maakohtu otsus ja selle põhjendused

8.Pärnu Maakohus rahuldas 17.12.2010 otsusega hagi, keelas kostjal veeühenduse lõpetamine ja kõik teod ja toimingud seoses omaabi rakendamise korras XXXXX kinnistu veeühenduse katkestamisega või veeühenduse rikkumisega. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
9.Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Hagejale kuulub kaasomandi osana Pärnumaal XXXXXXXXXX vallas XXXX külas XXXXX kinnistu ja kostjale samas külas XXXXX kinnistu, millel asub puurkaev-pumbamaja, mille kaudu toimub hageja kinnistu veevarustus.
10.Poolte poolt esitatu alusel on hagi kohtusse esitamise tinginud asjaolu, et kostja on nõudnud hagejalt pumbajaama rekonstrueerimiseks 20 000 krooni, hageja aga ei ole sellega nõustunud ja kostja on lubanud hageja kinnistu jätta veeta. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et kostja ei ole iseenesest keeldunud hagejale oma kaevust vett andmast ega tehnorajatisi kasutamast. Vastupidi, kostja on teinud hagejale ettepaneku veejuhtimisservituudi seadmise lepingu sõlmimiseks.
11.Hagile lisatud 27.07.1992 lepingu nr 91 kohaselt on sõlmitud P. direktori M. XXXXX ja XXXXX kinnistul asunud elamu omaniku J. S. vahel leping, et kalakombinaat võimaldab vee tarbimise kombinaadile kuuluvast vahekaevust. Lenini nimelise kolhoosi endine esimees K. R. on andnud 25.04.2007 kirjaliku seletuse, milles kinnitab, et kooskõlastas 1992.a teiste hulgas ka XXXXX kinnistu veetrasside asukohad P.le kuulunud puurkaevust.
12.Hagi rahuldamisel kohaldab kohus AÕS § 158, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal, maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi s.h veevarustustorustikku ja selle teenindamiseks vajalikke ehitisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Kostja palus tühistada Pärnu Maakohtu 17.12.2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kostja ei ole hagile vastu vaielnud. Asjaolust, et kostja avaldas, et juhul kui pooled saavutavad kokkuleppe veevarustuse- või asjakohase servituudilepingu tingimustes, siis on ta valmis lepingu alusel hagejale veekasutust lubama, ei saa teha järeldust, et kostja ei oleks vastuväiteid esitanud või et ta oleks hagiga nõustunud. Tegemist oli kostja ettepanekuga kompromissiks, kuid kuna hageja sellega ei nõustunud, siis ei ole põhjendatud kohtu tuginemine sellele kui kostja nõustumisele hagiga.
16.Kohus ei ole oma otsuses andnud hinnangut ühegi kostja poolt esitatud vastuväite osas. Kohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele, et kuna XXXXX kinnistu esmakinnistamine toimus 21.06.2000 ning kuna ei esine AÕS § 1581 sätestatud eeldusi või talumiskohustust, siis antud juhul kostja talumiskohustus puudub. Kohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele, et hageja ei ole enda omandiõigust veetrassile, pumbajaama seadmete, pumbajaamale ja puurkaevule tõendanud. Sellega seoses väitis kostja esmalt seda, et J. S. ja K. vahel sõlmitud leping ei saa tõendada hageja omandiõigust veetrassile ja pumbajaama seadmetele. Kohus ei põhjendanud, miks ta seda vastuväidet ei arvestanud. Teiseks tugines kostja väitele, et kui siiski lugeda, et leping tõendaks J. S. omandõigust lepingus nr 91 käsitletud veetrassi osale ja pumbajaama seadmetele, siis ei tõenda see hageja ega J. S. omandiõigust pumbajaamamale ja puurkaevule. Kohus ei ole seda kostja ka seda väidet hinnanud. Kolmandaks ei käsitle leping nr 91 vee tarbimist mitte vaidlusalusest XXXXX kinnistul paiknevast puurkaevust, vaid K. kuuluvast vahekaevust, mis ei paikne mitte XXXXX kinnistul, vaid asub käesoleval ajal XXXXXX kinnistul. See tähendab, et kohtu poolt osundatud leping ei seondu vaidluse esemega. Ka kohtu poolt viidatud K. R. seletuskirjast ei nähtu tema poolt kooskõlastatud veetrassi asukoht. Hindamata kostja vastuväiteid ja sellekohast põhjendust andmata, on kohus tuginenud 27.07.1992 K. ja J. S. vahel sõlmitud lepingule ja endise kolhoosiesemehe seletuskirjale, leides, et lepingus käsitletud kaev paiknes kostja kinnistul, kuigi kostja oli selle asukoha vaidlustanud.
17.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja väitega, et võõral kinnistul paiknevate tehnorajatiste talumise nõude saab esitada vaid nende rajatiste omanik. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et tema võiks olla puurkaev-pumbamaja, samuti ka pumbamaja seadmete omanik, siis sellise nõude esitamine ei ole põhjendatud. Antud asjaoludel ei saa hageja esitada ka omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise hagi, sest see eeldab, et hageja oleks selle vara omanik, mille suhtes ta rikkumise kõrvaldamist hageb. Nagu eespool nimetatud ei ole hageja vaidlusaluste asjade omanik.
18.Kohus ei ole võtnud seisukohta ka väite osas, et kui isegi eeldada, et leping nr 91 tõendaks hageja omandiõigust XXXXX kinnistule veetrassile ja pumbajaama seadmetele, siis ei tõenda see kostja omandiõigust pumbajaamale ja puurkaevule ning sealt ei nähtu kostja õigust saada puurkaevust vett. AÕSRS § 152 lg 1 ja § 1581 võimaldavad küll tuvastada tehnorajatise, mis on ette nähtud teatud hüve viimiseks tarbijani või tarbijale teatud hüve kasutamise võimaldamiseks, kuid see ei anna iseenesest õigust teenusele või hüvele. Kohus ei ole millegagi põhjendanud missugusel õiguslikul alusel on hagejal õigus saada kostja puurkaevust vett. Kohus on kohaldanud valesti AÕS §-i 1581 ja AÕSRS § 152 lg-t
19.Kohtuotsusest on puudu osa milles tuleb lühidalt ja olulist sisu esile tuues ära tuua esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid ning põhjendav osa milles tuleb märkida kohtu tuvastatud asjaolud ning kaalutlused, millele on kohtu järeldused rajatud. Põhjendused, miks kohus ei arvestanud kostja esitatud põhjendustega, puudub pea täielikult. Kaevatav kohtuotsus ei vasta TsMS § 436 lg-s 1 ja TsMS § 442 lgtes 7 ja 8 sätestatud nõuetele. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele menetluskulud kostja kanda.

vastu,

palus

jätta

selle

rahuldamata

ja

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu tühistada ja

tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ning otsus on TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses põhjendamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.

22.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus katkestada hageja kinnistu veega varustamine kostja kinnistul asuvast puurkaev-pumbamajast või mitte. Poolte esitatust järelduvalt on hagi esitamise tinginud asjaolu, et kostja on nõudnud hagejalt pumbajaama rekonstrueerimiseks 20 000 krooni, hageja aga ei ole sellega nõustunud ning kostja on seejärel lubanud hageja kinnistu veega varustamise lõpetada. Hageja palub kohtul keelata kostjal veeühenduse lõpetamine ning teod ja toimingud seoses omaabi korras hageja kinnistu veeühenduse katkestamisega või rikkumisega (tlk 11).
23.Maakohus on hagi rahuldanud, kuid kohtuotsuse põhjal ei ole võimalik aru saada, miks. Kohus ei ole otsust vähimalgi määral põhjendanud. Kohus on otsuse põhjendavas osas üksnes kirjeldanud seda, mille üle pooled vaidlevad, nimetanud kahte kohtule esitatud tõendit ning toonud ära AÕS § 158 lg 1 teksti. Kontrollitavaid kaalutlusi, miks hagi tuleb rahulda, kohtuotsus ei sisalda. Samuti ei ole kohus andnud hinnangut ühelegi kostja poolt hageja nõudele esitatud vastuväitele ega põhjendanud toimikusse võetud enamuse dokumentide tähelepanuta jätmist.
24.TsMS § 436 lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 peab kohus otsust tehes hindama tõendeid, otsustama, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Täpsemad nõuded otsuse põhjendavale osale on sätestatud TsMS § 442 lg 8 lausetes 1-4, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on kohtu järeldused rajatud, samuti seadused, mida kohus kohaldas. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, tuleb seda otsuses põhjendada. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. TsMS § 436 lg 2 kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses taas põhjendama. Tõendeid ei saa lugeda nõuetekohaselt hinnatuks vaid selle põhjal, et kohus mõnda tõendit otsuses nimetab. TsMS § 232 lg 1 kohaselt seisneb tõendite hindamine nende igakülgsel, täielikul ja objektiivsel uurimisel, mis peab viima otsustuseni, kas asjaolu, mida poolt tõendite esitamisega tõendada soovis on kinnitust leidnud või mitte. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta.
25.Tehnorajatise talumisega seotud nõuet ei ole hageja esitanud ning seetõttu on maakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele AÕS § 158, ekslik. TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohus nimetatud normi otsusest nähtuvalt meelde tuletanud, kuid jätnud hageja nõude sisule tegelikkuses tähelepanu pööramata. Tuleb tähele panna, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus katkestada hageja kinnistu veega varustamine kostja kinnistul asuvast puurkaev-pumbamajast või mitte ning hageja nõuab, et kohus keelaks kostjal veevarustust katkestada või seda rikkuda. Seega eeldab vaidluse lahendamine selguse loomist küsimuses, millisel õiguslikul alusel hageja kostja kinnistul asuvast puurkaevpumbamajast vett tarbib ning kas kostjal on õigust seda hagile esitatud vastuväidetes toodud põhjustel hagejale keelata. Hageja väitel on veetarbimise õiguslikuks aluseks 27.07.1992 leping, mis on sõlmitud P. ja hageja kinnistul asunud hoonete kunagise omaniku J. S. vahel (tlk 23). Kostja aga leiab, et nimetatud leping vee tarbimise õigust hagejale ei loo, kuna nimetatud leping reguleeris üksnes veertassi ehitust ja pumbamaja seadmete paigaldust. Menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb hageja nõude aluse osas

siiani segadus, mille maakohtus oleks pidanud enne otsuse langetamist eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

26.Kuna maakohus ei olnud nõude aluseks olevaid asjaolusid seadusele vastavalt tuvastanud, ei saanud kohus langetada hagi rahuldavat otsust. Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
27.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium