Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Harju Maakohus määras 15.04.2011.a.

Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgniku põhitegevusaladeks oli kinnisvaraprojektide arendus ja müük ning üldehitus. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt ilmnes 2007. a lõpus, et võlgnik ei suuda täita kohustusi peamise võlausaldaja AS-i Eesti Krediidipank ees ning võlausaldaja broneeris võlasumma ulatuses võlgniku arveldusarved. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt alates 2008. a võlgnikul majandustegevus puudus ning püüti realiseerida võlgniku vara võlausaldajaga AS Eesti Krediidipank kooskõlastatud hindade alusel, kuid võlausaldaja loobus mitmel korral eelnevalt kinnitatud hindadega vara müümast ning lõpuks pöördus võlausaldaja kohtutäituri poole, kes arestis võlgniku kinnisvara võlausaldaja kasuks 2010. a keskel. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse Harju Maakohtusse, muu hulgas väites, et täitur arestis võlgniku vara oluliselt suuremas mahus kui oli võlgnevus ning nimetatud asjaolu on leidnud kinnitust ka hetkel käimas olevas kohtuvaidluses, kus Tallinna Ringkonnakohus on saatnud asja tagasi arutamiseks maakohtule (tsiviilasi 2-10-28337). Kohtumääruses on samas välja toodud, et alates täitemenetluse algatamisest 2010. a aprillis on võlgnevus suurenenud rohkem kui 600 000 euro võrra ning nõue suureneb viiviste võrra igapäevaselt 2 654,61 euro võrra. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku juhatuse liikmelt korduvalt palunud esitada viimase 3 aasta majandusaasta aruandeid ning selgunud on, et alates 2008. a ei ole majandusaasta aruandeid koostatud. Lisaks on haldur korduvalt palunud esitada täiendavaid dokumente seoses sõidukite võõrandamistehingutega, kuid võlgniku juhatuse liikme väitel on enamus dokumente kadunud. Vestluste põhjal võlgniku endise raamatupidaja ning juhatuse liikmega võib väita, et alates 2008. aastast vajab võlgniku raamatupidamine korrastamist. Võlgnik võttis 2007. a suuremahulise laenu, kuigi käive ja kasum olid langemas. 2007. a oleks võlgniku juhatus pidanud oskama arvestada võimalusega, et kinnisvara realiseerimiskiirus ja sellest saadav tulu on vähenemas. Võlgniku 2007. a majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku

likviidsus- ja võlakordaja olid alla lubatud piiri, mis tähendab, et ei olnud piisavalt vahendeid lühiajaliste kohustuste tasumiseks ning võlgniku tegevus oli liigselt finantseeritud võõrkapitaliga. Põhjuseks miks pankrotiavaldust ei esitatud varem, toob võlgniku juhatus välja asjaolu, et alates 2008. a tegeleti koostöös võlausaldajaga võlgniku kinnisvara realiseerimisega, mis võttis oodatust oluliselt kauem aega. Majandusaasta aruanded on võlgniku juhatuse väitel koostamata, sest puudusid käibevahendid, millega nimetatud teenuse eest tasuda. Võlgniku 30.04.2011. a bilansi ning esitatud vara nimekirja kohaselt on võlgnikul varasid kogusummas 4 508 273,17 eurot järgmiselt: raha 3 eurot müügiootel põhivarad 4 508 270,17 eurot, mis koosneb järgmistest kinnistutest (hinnanguline maksumus): nr Kinnistu aadress Hinnanguline maksumus EUR

XXX 115 040,97

XXX 1 342 144,62

XXX 1 578 617,72

XXX 146 996,79

XXX 102 258,64

XXX 217 299,61

XXX 35 023,58

XXX 56 012,17

XXX 45 990,82

10 XXX

35 023,58

11 XXX

45 990,82

12 XXX

44 380,25

13 XXX

90 396,64

14 XXX

357 905,23

15 XXX

18 157,30

16 XXX

14 693,29

17 XXX

66 148,56

18 XXX

29 463,27

19 XXX

12 782,33

20 XXX

15 492,18

21 XXX

14 936,15

22 XXX

14 475,99

23 XXX

43 050,89

24 XXX

65 988,78 Võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXX saldo 19.04.2011. a seisuga on 2,56 eurot, konto broneeritud summas 7,68 eurot kaardi hooldustasudest. Konto on arestitud 15.04.2011. a seisuga. Konto käsutamise õigust omab KT. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele 19.04.2011. a seisuga registreeritud 2 sõidukit ning võlgnik on ühe sõiduki vastutav kasutaja. Viimase viie aasta jooksul on võlgnikule kuulunud veel 8 sõidukit.Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on enamus autosid võõrandatud võlgnevuste katteks, samas dokumentatsiooni tehingute kohta pole haldurile esitatud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule 36 kinnisasja järgmiselt: XXXkaasomandist, asukohaga XXX, pindala 3569 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX, kinnistu nimi XXX, transpordimaa. Elamumaa, asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Lasnamäe linnaosa, XXX, pindala 1228 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX.

Maatulundusmaa, asukohaga XXX, pindala 1,66 ha, registriosa number XXX, katastritunnus XXX, kinnistu nimi XXX. XXX kaasomandist, maatulundusmaa, asukohaga XXX, pindala 2,08 ha, registriosa number XXX, katastritunnus XXX, kinnistu nimi XXX Maatulundusmaa, asukohaga XXX, pindala 4,60 ha, registriosa number XXX, katastritunnus XXX, kinnistu nimi XXX Elamumaa, asukohaga XXX, pindala 4241 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Tootmismaa, asukohaga XXX, pindala 100 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX kinnistu nimi XXX XXX kaasomandist kinnistust nimega XXX, XXX, pindala 1542 m2, katastritunnus XXX, registriosa number XXX. XXX kaasomandist kinnistust nimega XXX, 2434 m2, katastritunnus XXX, registriosa number XXX. XXX kaasomandist kinnistust nimega XXX, Veehoidla alajaam, pindala 42 m2, katastritunnus XXX, registriosa number XXX. Transpordimaa, asukohaga XXX, pindala 1723 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX, kinnistu nimi XXX. Tootmismaa, asukohaga XXX, pindala 133 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Ärimaa, asukohaga XXX pindala 2419 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Üldkasutatav maa, asukohaga XXX, pindala 483 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Transpordimaa, asukohaga XXX, pindala 936 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Transpordimaa, asukohaga XXX, pindala 4049 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Transpordimaa, asukohaga XXX, pindala 3619 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Maatulundusmaa/elamumaa, asukohaga XXX, pindala 2841 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Maatulundusmaa/elamumaa, asukohaga XXX, pindala 2299 m2, registriosa number XXX katastritunnus XXX. Maatulundusmaa/elamumaa, asukohaga XXX, pindala 10350 m2, registriosa number XXX katastritunnus XXX. Maatulundusmaa/elamumaa, asukohaga XXX, pindala 4610 m2, registriosa number XXX katastritunnus XX. Maatulundusmaa/elamumaa, asukohaga XXX, pindala 2000 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Maatulundusmaa/elamumaa, asukohaga XXX, pindala 2424 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Maatulundusmaa/elamumaa, asukohaga XXX, pindala 2337 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Maatulundusmaa/elamumaa, asukohaga XXX, pindala 2268 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. XXX kaasomandist, transpordimaa, asukohaga XXX, pindala 2453 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. XXX kaasomandist, transpordimaa, asukohaga XXX, pindala 3059 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. XXX kaasomandist, transpordimaa, asukohaga XX, pindala 4113 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 21, mille üldpind on 108,80 m2, asukohaga XXX, pindala 3051 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2A, mille üldpind on 39,20 m2, asukohaga XXX, pindala 3051 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX.

XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 8A, mille üldpind on 62,60 m2, asukohaga XXX, pindala 3051 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 10A, mille üldpind on 51,40 m2, asukohaga XXX, pindala 3051 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 15A, mille üldpind on 51,40 m2, asukohaga XXX, pindala 3051 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 17A, mille üldpind on 49,60 m2, asukohaga XXX, pindala 3051 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. XXX kaasomandist, reaalservituut, mis on kantud registriosa nr XXX 3. jakku, teeservituut, mis on kantud Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX3. Jakku, tootmismaa, asukohaga XXX, pindala 4217 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Ärimaa, asukohaga XXX, pindala 1357 m2, registriosa number XXX, katastritunnus XXX. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara väärtus ca 4 000 000 eurot. Võlgniku 30.04.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 4 915 999 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku suurimad võlausaldajad AS Eesti Krediidipank summas 3 871 189,56 eurot, AG AS 319 558,24 eurot ja eraisik O Š summas 255 646,59 eurot (võlgnevuses seoses Katusepapi 12 kinnistu ostuga). Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 4 637 117 eurot järgmiselt: võlakohustused 3 847 954 eurot; tagatiseta võlakohustused 255 647 eurot; pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 3 592 307 eurot; võlad hankijatele 166 155 eurot maksuvõlad 3 449 eurot; viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) 619 558 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 2 300,35 eurot. Nõudest võlgniku vastu on teada andnud ka BE OÜ, kelle nõue võlgniku vastu on 23 144,96 eurot ning nõue on pandiga tagatud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 5 000 000 eurot. Ajutisele haldurile ei ole esitatud vajalikku raamatupidamisdokumentatsiooni, mistõttu puudub võimalus tagasivõitmise võimaluste välja selgitamiseks. Täpsemat uurimist vajavad võlgnikule kuulunud sõidukitega tehtud müügitehingud. Vara varjamine pankrotimenetluses on kuritegu KarS § 385 kohaselt.

Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemisele oli viiteid juba 2007. a lõpus, kui käive ja kasum mitmekordselt langesid. Võlgnik üritas küll koostöös pandipidaja ja peamise võlausaldaja AS-iga Eesti Krediidipank realiseerida oma kinnisvara, kuid võlgnik ja võlausaldaja ei suutnud mitmel korral jõuda kokkuleppele võõrandamishindade osas ning kinnisvara müüki pidurdas ka üldine kinnisvarasektori jahenemine. 2010. a kevadel algatati võlausaldaja avalduse alusel täitemenetlus võlgniku suhtes ning kohtutäitur arestis võlgniku kinnisvara ning alustas vara realiseerimist täitemenetluses. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise täpne aeg ja põhjused vajavad selgitamist edasises pankrotimenetluses, kui on nõuetekohaselt korrastatud võlgniku raamatupidamine. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada KAOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennok’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, ajutisele

haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 5 000 000 eurot ning võlgnikule kuuluva vara väärtus on ajutise halduri hinnangul ca 4 000 000 eurot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Ajutisele haldurile ei ole esitatud vajalikku raamatupidamisdokumentatsiooni, mistõttu puudub võimalus tagasivõitmise võimaluste välja selgitamiseks. Täpsemat uurimist vajavad võlgnikule kuulunud sõidukitega tehtud müügitehingud. Vara varjamine pankrotimenetluses on kuritegu KarS § 385 kohaselt. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige KT(ik 47612276038). Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 1920 eurot ning kulutuste katteks 102 eurot Oliver Ennok’i kasuks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1920 eurot ning kulutuste katteks 102 eurot Oliver Ennok’i kasuks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.