Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-2138 Tsiviilasi V&V Veod OÜ hagi Timex S.A. vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja V&V Veod OÜ, reg nr 10236979, hageja esindajad juhatuse liige Vahur Männa ja vandeadvokaat Martin Männik, kostja Timex S.A, kostja esindaja Timex S.A. Eesti filiaal, reg nr 11058155, Tallinn, Narva mnt 7D, kostja esindaja advokaat Indrek Kukk Kohtuistungi toimumise aeg 27.05.2011 Resolutsioon Lõpetada menetlus V&V Veod OÜ hagis Timex S.A. vastu kohustuse täitmiseks. Kinnitada V&V Veod OÜ ja Timex S.A. vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Tunnistada lubamatuks täitemenetlus Timex S.A. Eesti filiaali 03.01.2011.a täitmisavalduse ja Rapla notar Raul Joametsa notari ametitoimingute raamatu registri number xxxx all registreeritud 20.11.2008.a kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu alusel (Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti täiteasi nr xxx/xxxx/xx) täies ulatuses. V&V Veod OÜ tasub Timex S.A.le kokku 2780,92 eurot hiljemalt 10.06.2011 ning sellega loetakse, et Timex S.A. ei oma V&V Veod OÜ suhtes mistahes pretensioone. V&V Veod OÜ ja Timex S.A. menetluskulud jätta nende endi kanda. Tagastada Eesti Vabariigil V&V Veod OÜ arveldusarvele nr 1120179768 333,93 eurot riigilõivu. V&V Veod OÜ tasus 19.01.2011 riigilõivu 667,87 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 2 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud Pooled sõlmisid 25.02.2008 Timex kliendikaardi üleandmise lepingu xxxxxxx. Lepingu pöördel olid sätestatud lepingu tüüptingimused. 20.11.2008 sõlmisid pooled kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu. Hüpoteegilepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku, et hageja seab kostja kasuks hüpoteegi summas 500 000.- kr ning hüpoteegilepingu p 3.2 kohaselt tagab hüpoteek kostja nõudeid hageja vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud lepingust ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Lisaks lepingus sätestatud teenustele osutas kostja hagejale veel lepingu tüüptingimuste p 3.11 alusel käibemaksutagastuse teenust. Viidatud teenuse osas avaldas kostja 31.03.2009 hagejale, et Poola käibemaksu kiirtagastus on peatatud teadmata ajaks, mis kujutab endast kostja poolt lepingu rikkumist. 28.10.2010 esitas kostja hagejale pretensiooni võlgnevuse likvideerimise osas ning avaldas, et kui hageja ei likvideeri võlgnevust, pöörab kostja sissenõude hageja hüpoteegiga koormatud kinnisasjale. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi 10.11.2010 tähitud kirjaga nr 613 esitas hageja kostjale maksekorralduse 83 444,55 kr tasumise kohta ning põhjendas, miks pooltel puudub kokkulepe viivise tasumise kohta, mistõttu 83 444,55 kr tasumisega on kõik hageja kohustused kostja ees nõuetekohaselt täidetud. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi 07.12.2010 tähitud kirjaga nr 672 esitas hageja kostjale nõude hüpoteegi kustutamiseks. Samal kuupäeval saabus hageja esindajale kostja 08.12.2010 kiri. 11.01.2011 sai hageja Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti täitmisteate võlgnikule keelumärke seadmise avalduse ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitmisteatest nähtub, et kostja on esitanud kohtutäiturile avalduse täitmismenetluse alustamiseks ning pööranud sissenõude hageja kinnisasjale. Hagejat kohustatakse täitmisteate kohaselt tasuma vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul koos täitekuludega 5269,03 eurot, kusjuures kostja väidetava nõude suuruseks on märgitud keelumärke seadmise avalduses 4904,87 eurot. Riigikohus on märkinud 31.01.2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb arvestada asjaolu, et TMS § 2 lg 1 sätestab, täitmisele esitamise seisukohast erinevaid täitedokumente, kusjuures osa täitedokumentide korral on tegemist olukorraga, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud. Riigikohus on leidnud, et kirjeldatud olukorras tuleb lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Eelmärgitust järeldub, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, mis seondub notariaalselt tõestatud lepingust tulenevate nõuetega, võib võlgnik esitada kõiki vastuväiteid väidetava kostja nõude kohta. Käesoleval juhul ongi hageja hagi esitanud põhjusel, et faktiliselt ei ole kostjal hageja vastu lepingu kui täitedokumendi alusel peale summa 83 444,55 kr tasumist mistahes nõudeid. Riigikohtu tsiviilkolleegium täpsustas 27.01.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on muuhulgas võimalik taotleda viivise vähendamist. Seega saab hageja esitada hagis kõiki vastuväiteid seoses kostja väidetava lepingust tuleneva nõudega, mille alusel on alustatud täitemenetlust, muuhulgas nõuda viivise vähendamist. Riigikohus on märkinud 30.04.2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-15006, et võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. VÕS § 42 lg 3 laieneb ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Kui VÕS § 42 lg 3 kohaselt tuleb samas sättes nimetatud tüüptingimused lugeda tarbijast lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks, siis VÕS § 44 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul
samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. 14.06.2005 lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p-s 24 on Riigikohus osundanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 kaasa kokkuleppe tühisuse. Eelmärgitust tuleneb, et majandus- ja kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et VÕS § 42 lg 3 nimetatud tüüptingimused on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad ning kui tüüptingimustes on kokku lepitud ebaproportsionaalselt suur viivis, toob see kaasa kokkuleppe tühisuse. Poolte vahel sõlmitud lepingule kohalduvate tüüptingimuste p 3.9 sätestab, et maksete hilinemise või otsekorralduselepingu sõlmimata jätmise korral maksustatakse kogu võlgnevus eelneva etteteatamiseta 0,08% intressimääraga ühe kalendripäeva kohta. Eelmärgitud tüüptingimus ei ole käsitletav poolte kokkuleppena viivise tasumise kohta VÕS § 113 lg 1 lause 3 mõttes, kuna TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Hagejal puudus lepingu sõlmimisel tahe leppida VÕS § 113 lg 1 alusel kokku viivisemääras, mis on toodud tüüptingimustes. Seega ei ole pooled kostja poolt kasutatavate tüüptingimustega kokku leppindu hageja poolt viivise tasumises summas 0,08% võlgnetavast summast ühe kalendripäeva kohta. Viivisemäär 0,08% päevas on VÕS § 36 lg 3; § 44 ja § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 ning TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tühine. Üldtingimustes sätestatud kokkulepe, mille kohaselt hageja peaks tasuma intressi 0,08% ühe kalendripäeva kohta on tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, sest viivisemäär on ligikaudu neli korda kõrgem kui seaduses sätestatud viivisemäär. Hageja sõlmis lepingu tulenevalt tema erakorralisest vajadusest ning lähtudes kostja kinnistusest, et kostja korraldab Poola käibemaksu kiirtagastuse, mistõttu lepingu üldtingimuste p 3.9 on VÕS §-de 36 lg 3, 44, 42 lg 1 ja 42 lg 3 p 5 ning TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tühine. VÕS § 101 lg 3 tuleneb, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot kannab. Pooled leppisid kokku, et kostja osutab hagejale Poola käibemaksu kiirtagastamise teenust. Poolte kokkuleppe ja praktika kohaselt arvestati hagejale tagastamisele kuuluv Poola käibemaks, millest oli maha arvatud kostja teenustasu, hageja kohustuste täitmise katteks. 2009.a asus kostja rikkuma kokkulepet, avaldades 31.03.2009, et Nikosax poolt on Poola käibemaksu kiirtagastus peatatud teadmata jaks. Kui Nikosaxi poolt tuleb meile selles osas uut infot, anname teada. Seega oli vähemalt osade arvete tasumisega viivitamine põhjustatud kostja poolt enda kohustuste rikkumise tõttu seoses Poola käibemaksu tagastamisega hagejale, mistõttu kostja ei saa nõuda nende arvete tasumisega viivitamise eest viiviste tasumist. Kostja ei ole esitanud hagejale kordagi detailset viivisearvestust, millest nähtuks konkreetselt, millal hageja sattus konkreetsete arvete tasumisega viivitamise eest väidetavalt viivitusse ning milliste kohustuste täitmise katteks on kostja arvestanud laekunud makseid ning kuidas on ajas muutunud hageja kohustuste saldo. Kostja ei ole tõendanud hagejalt nõutava viivise suurust, mille sissenõudmiseks on alustatud täitementlust. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Männik palub tunnistada lubamatuks täitemenetlus Timex S.A. Eesti filiaali 03.01.2011 täitmisavalduse ja Rapla notar Raul Joametsa notari ametitoimingute raamatu registri number xxxx all registreeritud 20.11.2008 kinnistu
hüpoteegiga koormaise lepingu alusel (Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti täiteasi nr xxx/xxxx/xx) täies ulatuses. Alternatiivnõue: tunnistada lubamatuks täitemenetlus Timex S.A. Eesti filiaali 03.01.2011 täitmisavalduse ja Rapla notar Raul Joametsa notari ametitoimingute raamatu registri number xxxx all registreeritud 20.11.2008 kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu alusel (Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti täiteasi nr xxx/xxxx/xx) ulatuses, milles Timex S.A. Eesti filiaal nõuab hagejalt viiviste tasumist suuremas määras kui see on sätestatud VÕS § 113 lg 1 lauses 2. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Hagejale kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, kuna pooled sõlmisid kokkuleppe. Hageja on vastavsisulise taotluse kohtule esitanud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.