Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom, Imbi Sidok

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-60844

Tsiviilasi

Sergei Proškini hagi OÜ Interbridge vastu võlgnevuse 1270, 76 euro väljamõistmiseks

Hagi hind

1270, 76 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.03.2011otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Interbridge apellatsioonkaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja Sergei Proškin (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX XXXXXXX XXXXX), esindaja Mart Kuusk (OÜ Võlaabi, e-post [email protected]) Kostja OÜ Interbridge (registrikood 11012319, asukoht Maneeži 7-3, Tallinn10117, e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

Keelduda OÜ Interbridge poolt Harju Maakohtu 14.03.2011 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see talle. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohus rahuldas lihtmenetluses 14.03.2011 otsusega Sergei Proškini hagi OÜ Interbridge vastu ning mõistis kostjalt välja 1270, 76 eurot.

OÜ Interbridge esitas 15.04.2011 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu 14.03.2011 otsuse tühistamist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles 1270,76 euro väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.