Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.03.2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-60844
Tsiviilasi
SP ́i hagi OÜ I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1270,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SP (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Hageja esindaja: Mart K (XXX); Kostja: OÜ I (registrikood: XX, aadress: XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 162 g 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus selgitab, et kohus ei ole menetlenud hageja 06.03.2011 esitatud nõuet viiviste välja mõistmiseks. Vastavalt TsMS § 376 lg 1 pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Vastavalt TsMS § 376 lg 2 kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hageja on hagiavalduses nõudnud üksnes põhivõla 19 883 krooni välja mõistmist. Viivisenõude on hageja esitanud alles pärast hagi kostjale kätte toimetamist kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt võib juba esitatud kõrvalnõuet suurendada või vähendada ilma kohtu nõusolekuta, siis kõrvalnõude esmakordset esitamist käsitletakse hagi muutmisena, mida on võimalik teha üksnes kohtu nõusolekul. Kohus leiab, et kõrvalnõude menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimist, kuivõrd sel juhul tuleks pooltele kirjalikus menetluses määrata täiendav tähtaeg oma seisukohtade esitamiseks, et kostja saaks esitatud uue nõude vastu end kaitsta. Toodud põhjustel ei nõustu kohus hagi muutmisega ning on menetlenud üksnes esmaselt esitatud põhinõuet. Viivisenõude esitamiseks tuleb hagejal pöörduda kohtusse uue hagiavaldusega.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.