Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1(6)

2-07-49308 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt on hageja 1⁄2 mõttelise osa ehitisest, asukohaga XXX omanik. Teine 1⁄2 mõttelist osa kuulus kostjale. Kostja müüs 09. augusti 2002 notariaalse müügilepingu alusel oma mõttelise osa A. K. Hageja esitas 19. augustil 2002 notarile avalduse kostja poolt müüdud osa ostueesõiguse teostamiseks. Kostja ei ole vormistanud müüdud osa omandiõiguse üleandmist hagejale. Hageja palub kohustada kostjat vormistama notariaalselt asjaõiguse 1⁄2 elumajale aadressil XXX hagejale üleandmise. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud. Hageja esitas 10. veebruaril 2010 kohtule avalduse, milles muutis hagi eset. Hageja palus välja mõista kostjalt kahju hüvitis 40 000 krooni. Hageja väitel sõlmis kostja 09. augustil 2001 ehitise 1⁄2 mõttelise osa ostu-müügi lepingu A. K ning keeldus lepingu sõlmimisest hageja kui ostueesõigust omava isikuga. Hageja leiab, et kostja rikkus müüja kohustust teise ostja suhtes, kelle osas ta lepingust tuleneva kohustuse täitmata jättis. Hageja oma 12. oktoobri 2010 avalduses loobus hagi eseme muutmisest ja jäi esialgselt hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kohtuistungil hageja kinnitas kahju hüvitamise nõudest loobumist. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: registreerimise tunnistus (t.l.-3); konto väljavõte (t.l.-4); ostueesõiguse teostamise avaldus (t.l.-5); notari vastus (t.l.-6); kohtuotsus ts asjas nr 2-2-118/03 (t.l.-7-8); notari tõend (t.l.-72, tõlge t.l.-73); järelpärimine notarile (t.l.-92). Kohtuistungil, vastuseks kostja nõudele kohaldada aegumist, selgitas hageja, et sai ostu-müügi tehingust, millega 1⁄2 mõttelist osa ehitisest müüdi K, teada 09. augustil 2002. Hageja võttis omaks, et 09. augustil 2002 teatas K hagejale, et 1⁄2 ehitisest on müüdud K. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on ost-müük toimunud 2002. aastal. Hageja oli ostueesõigusest teadlik alates jaanuarist 1989 kuni augustini 2002, kostja korduvalt pakkus hagejale võimalust ostueesõiguse teostamiseks, kuid hageja kostjaga ühendust ei võtnud ega avaldanud ka soovi ostueesõiguse teostamiseks. Kostja leiab, et hageja nõude osas on olemas Viru Ringkonnakohtu 29. aprilli 2003 otsus ja seega pole alust asja menetlusse võtmiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungil avaldas kostja, et hageja nõue on aegunud ja kostja palus teha vaheotsus aegumise kohaldamiseks, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et aegumistähtaeg on kolm aastat ja aegumine algas ajast, mil hageja nõue muutus sissenõutavaks ehk alates 1⁄2 mõttelise osa müügist K augustis 2002. Kostja väitel aegumise peatumist või katkemist ei esine. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud enne hagi esitamist ja palub kohaldada aegumist. Kostja oma väidete kinnitamiseks kohtule tõendid esitanud ei ole. 2(6)

2-07-49308

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on kohustada kostjat vastavalt ostueesõiguse alusel sõlmitud ostu-müügi lepingule üle andma hagejale vallasasja, 1⁄2 mõttelise osa hoonest asukohaga XXX omand. Kostja hagi ei tunnista ja palub kohaldada aegumist vaheotsusega. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja olid vallasasjast ehitise, asukohaga XXX, 1⁄2 mõtteliste osade omanikud. Vastavalt 09. augusti 2002 ostu-müügi lepingule nr 3914 müüs kostja oma mõttelise osa A. K. Hageja kui ehitise kaasomanik omas kostjale kuulunud 1⁄2 mõttelise osa ostueesõigust. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 131 lg 1 kohaselt, kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus. Lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1, lg 2, lg 21, lg 3 ja lg 6 on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. Tehingu alusel tekkinud ostueesõigus kehtib müügilepingu suhtes, mille sõlmib müüjana isik, kellega ostueesõiguse seadmine kokku lepiti. Seaduse alusel tekkinud ostueesõigust võib teostada eseme igakordse müümise korral. Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. Eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, on tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja või selle osa ostueesõigusele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus jõuab järeldusele, et hageja nõue tuleneb tehingust. Vaidlust ei ole, et kostja ja A. K vahel oli 09. augustil 2002 sõlmitud vallasasjast ehitise, asukohaga XXX, kostjale omandiõiguse alusel kuulunud 1⁄2 mõttelise osa müügileping ja hageja oli ostueesõigust omav isik. Seega juhul, kui on täidetud ostueesõiguse teostamise formaalsed tingimused, on hagejal õigus nõuda kostjalt kostja ja A. K vahel 09. augustil 2002 sõlmitud müügilepingu tingimuste täitmist hagejale ehk siis müügilepingust tuleneva asja üleandmise ja omandi ülemineku võimaldamise kohustuse täitmist. Aegumise kohaldamise võimalikkuse kontrollimisel kohus ei lahenda poolte vahel õigussuhte üle käivat vaidlust sisuliselt. Kohus kontrollib vaid, kas hageja eeldatav nõue on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning vastavalt TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2, aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 3(6)

2-07-49308 Kohtule kostja ja A. K vahel sõlmitud ostu-müügi lepingut esitatud ei ole. Viru Ringkonnakohtu

2-07-49308 Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja, s.o 26. november 2007 seisuga. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg 1 ja lg 2 kohaselt, isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega. Õiguse üle peetavas vaidluses määratakse hagihind õiguse väärtusega. Vastavalt hageja esitatud ostueesõiguse teostamise avaldusele (t.l.-5) moodustab lepingu esemeks oleva ehitise 1⁄2 mõttelise osa väärtus 40 000 krooni. Hagihind on seega 40 000 krooni (2556,47 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulud riigi kasuks Viru Maakohtu 20. mai 2009 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati riigilõivu tasumisest osaliselt. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana ja vastavalt lisale 1 kuulus hagilt hinnaga 40 000 krooni tasumisele riigilõiv 2250 krooni. Hageja on kokku tasunud riigilõivu 1500 krooni, tasumata on 750 krooni. Viru Maakohtu 30. juuni 2010 kohtumäärusega määrati kostjale riigi õigusabi korras esindaja. TsMS § 180 lg 1 p 1 ja p 4 kohaselt, menetlusabi on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest; täidetavaks tunnistamisega tekkida võiva kahju katteks või ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest; Vastavalt TsMS § 190 lg 1, lg 3 ja lg 4, menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. Kohtukulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel.

5(6)

2-07-49308 Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 ja lg 2, tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohus lahendab tasumata riigilõivu ja riigi õigusabi kulude riigi kasuks väljamõistmise kohtumäärusega peale kohtuotsuse jõustumist.

Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.