Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-67046

kostjate

Edasikaebe kord ja selgitused. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Gennadi Kull esitas Harju Maakohtule hagi Erika Veberi, Fred Veberi, Heli Silleri, Väino Karbi ja Viigia Karbi vastu kaasomandi kasutuskorra määramiseks ja kahju hüvitamiseks ning määratud kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks. Maakohus eraldas 10.10.2008 määrusega iseseisvasse menetlusse nõude kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks ja peatas 27.01.2009 määrusega menetluse kuni otsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-07-24569. Harju Maakohus jättis 10.10.2008 otsusega hageja rahalise hüvitise nõude rahuldamata ja määras kindlaks kaasomandis olevate ruumide, mis ei kuulu korteriomandite reaalosade hulka, kasutuskorra. Kohus jättis hageja ainuvaldusesse ja -kasutusse poolte kaasomandis olevatest ruumidest hoovis puukuuri nr 5 ning garaažid nr 3 ja 5 (märgitud otsuse lisal 1), keldriruumi (kuur) nr 3 (märgitud otsuse lisal 2), katusel klaasrõdu (märgitud otsuse lisal 3 nrga 7), panipaiga mansardkorrusele viiva trepi juures (otsuse lisal 3 tähistusega PP) ja mansardkorruse osa, milline on märgitud otsuse lisal 3 tähisega MS I. Kohus jättis kostjate kaasvaldusesse ja -kasutusse kaasomandis olevatest ruumidest hoovis puukuurid nr 1-4 ja 6-9,

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-67046 (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-08). Sama Riigikohtu otsuse kohaselt peab kaasomandit tervikuna puudutavate kannete tegemiseks KRS § 341 lg 1 kohaselt olema kõigi puudutatud kaasomanike nõusolek. Hageja ei ole seda küsinud. Juhul, kui hageja soovinuks kostjate tahteavalduse asendamist kohtuotsusega, pidanuks ta esitama TsÜS § 68 lg 5 alusel vastava hagi – sooritushagi. Hageja on taotlenud vaid kohtuotsusega määratud kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmist. Kuna kostjate nõusolek selleks puudub ja hageja ei ole seda hagenud, puudub alus hagi rahuldamiseks. Hagejal on võimalik taotleda kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmist avalduse ja kostjate nõusoleku esitamisega kinnistusraamatu pidajale. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi, kuna kostjad ei anna vabatahtlikult tahteavaldust määratud kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks ja asendada see kohtuotsusega. Kaebuse kohaselt ei ole kostjad avaldanud tahet kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks, mistõttu esitas hageja TsÜS § 68 lg 5 alusel taotluse teha seda kohtuotsuse alusel. Kohus ei ole viidanud sellele, et hageja nõue on arusaamatu ega nõudnud täiendavaid selgitusi nõude aluse või eseme kohta. Kui hagejal oleks olnud kostjate nõusolek kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks, puudunuks tal vajadus vastava hagiga kotusse pöördumiseks. Hageja esitas nõude ja märkis protsessiosalised, kelle nõusolekut on kohtulahendi alusel kinnistusraamatu kande tegemiseks vaja. Vastustaja seisukoht Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Samas on apellatsioonikohtul võimalik teha kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-s 2 sätestatuga uus otsus tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Nähtuvalt asja materjalidest esitas hageja tsiviilasjas nr 2-07-24569 kolm nõuet: kaasomandi kasutuskorra määramine, selle kinnistusraamatusse kandmine ja hüvitise nõude (tl 4-7). Kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmise nõude eraldas maakohus oma 10.10.2008 määrusega eraldiseisvasse menetlusse (numbriga 2-08-67046). Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjas nr 2-07-24569 tehtud otsus kasutuskorra kindlaksmääramiseks on jõustunud tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest, millega jäeti Harju Maakohtu 10.10.2008 otsus muutmata (tl 70-82, 90-92). Maakohus leidis ekslikult iseseisvaks menetluseks eraldatud tsiviilasjas kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks, et seda nõuet pole võimalik rahuldada. Seejuures tõlgendas maakohus vääralt Riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et kohtuotsus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise ja kinnistusraamatusse kande tegemise nõusoleku tahteavalduse (vt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-151-10, 3-2-1-149-10). Seega asendab kohtuotsus kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks ka TsÜS § 68 lg 5 järgi tahteavalduse, milleks on KRS § 341 p-s 1 sätestatud puudutatud isiku nõusolek. Kostjate nõusolek selleks puudub,

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-67046 kuid hageja ei pea seda eraldi nõudena hagema. Eeltoodud põhjusel tuleb määratud kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmise hagi rahuldada. Maakohtu otsust tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulud tuleb jätta TsMS 162 lg 1 alusel kostjate kanda võrdsetes osades. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 171 lg 1 sätestatust jätab ringkonnakohus hageja menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades. Seega jäävad hageja maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.