M. M. hagi AS K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pärnu Maakohtu 17.jaanuari 2011 otsus AS K. apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja M. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX)
Kostja AS K. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXX XX XXXXX), esindaja Reet Rattur
Apellatsioonkaebuse hind
958,67 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-35635 osaliselt hüvitise väljamõistmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades otsust ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega.
2.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.1 Tuvastada AS K. poolt 15.04.2010 M. M. sõlmitud töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisus. 2.2 Lõpetada M. M. tööleping 15.04.2010 TLS § 107 lg 2 alusel. 2.3 Välja mõista AS-lt K. hüvitis 511,29 eurot M. M. kasuks.
Esimese astme kohtus kantud menetluskulud jäävad kostja AS K. kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hagi ja selle põhjendused
1.M. M. esitas 03.05.2010 Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse AS K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks alates 15.04.2010 ja hüvitise 15 000 krooni saamiseks. Töövaidluskomisjoni istungil vähendas M. M. hüvitise nõude suurust 8000 kroonile. Töövaidluskomisjon jättis 01.06.2010 otsusega avalduse rahuldamata. M. M. ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 23.07.2010 Pärnu Maakohtusse hagi AS K. vastu, paludes tuvastada töölepingu 15.04.2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 15 000 krooni.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli töölepingu ülesütlemise aluseks 14.04.2010 toimunud inimlik eksimus. Hageja eksis ostjale raha tagastamisel 75 krooniga. Ta tunnistas oma eksimust ja kutsus kohale kaupluse juhataja. Ka tööandjale kohe antud seletuskirjas tunnistas ta otse ja ausalt oma eksimust. Hageja on töötanud müüjana 20 aastat, sh kassapidajana 7 aastat. Ta on olnud korrektne ja mingeid eksimusi ei ole tal töötamise asjal olnud.
3.04.11.2010 avalduses märkis hageja, et töölepingu lõpetamine ühekordse eksimuse tõttu oli väga suur karistus. Hageja oli väsinud ja pinge all. Hageja vähendas hüvitise nõuet 8000 kroonini. Kostja seisukoht
4.Kostja vaidlustas hagi menetlusse võtmise ja vaidles hagile ka sisuliselt vastu. Hageja ei ole tasunud hüvitise nõudelt riigilõivu. Hagi ei ole esitatud õigeaegselt ja hageja nõuded on aegunud. Töövaidluskomisjon tegi otsuse 01.06.2010 ja hageja oleks pidanud esitama hagi kohtusse 30.06.2010. Hagi on esitatud kohtusse 23.07.2010. Kui kohus peab hagi menetlusse võtmist põhjendatuks, tuleb menetleda hagi ainult 8000 krooni suuruse hüvitise nõudes.
5.Kostja lõpetas hagejaga töölepingu nr 771 15.04.2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu õigesti. Hageja pani 14.04.2010 hagejale kuuluvas poes müüjana töötades toime olulise kliendi petmise, andes 100-kroonisest rahatähest 24,80 kroonise ostu korral tagasi ainult 20 senti. Selline teguviis ei ole müüja puhul vabandatav, sest tema töötamise eelduseks on täpsus ja raha nõuetekohane tagasiandmine.
6.Hageja rikkus töölepingu lisaks oleva ametijuhendi alapunkti „Töö kassas“ nõudeid, mille kohaselt on müüja kohustatud arvlema kassas täpselt ja tähelepanelikult, kontrollides rahatähtede õigsust, arvlemise lõpetamisel nimetama kliendile ostusumma, nimetama tagasiantava raha summa, raha häälega lugema ning tagastama kliendile ja esitama ostutšeki. 14.04.2010 juhtumi korral ei täitnud töötaja neid
kohustusi. Pärast klientide rahulolematust hageja tegevusega tekitas hageja segaduse poe teenindusprotsessis, kutsudes tema enda tekitatud probleemi lahendamiseks välja juhataja, peatades teiste klientide teenindamise ja häirides olulisel määral kaupluse tööd.
7.Hageja rikkus töölepingu p 2.1, mille kohaselt kohustub töötaja täitma talle pandud tööülesandeid ning järgima teisi lepingutingimusi. Töölepingu p 4.3 kohaselt on töötaja töö sisuks müüja töö ning kaupluse spetsiifikast tulenevate abitööde tegemine vastavalt ametijuhendile. Töötaja tööülesannete kirjeldus on esitatud ametijuhendis. Hageja rikkus samuti TLS § 15 lg 2 p 1, mille kohaselt töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, TLS § 15 lg 2 p 3, mille kohaselt täidab töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi, TLS § 15 lg 2 p 5, mille kohaselt hoidub töötaja tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara ja TLS § 15 lg 2 p 9, mille kohaselt hoidub töötajate tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad tööandja partnerite või klientide usaldamatust tööandja vastu.
8.Hageja kahjustas oma teoga kostja mainet, mille põhitegevusalaks on jae- ja hulgikaubandus, põhjustades klientide usaldamatuse kostja poe vastu. Hageja poolt 14.04.2010 sooritatud tegu on tõendatud töövaidluskomisjoni materjalides sisalduva inventuuri aktiga, turvakaamera salvestiste ja tunnistajate M. J. ja R. G. ütlustega kliendi pettuse tuvastamise kohta. Tunnistajate ütlused on töövaidluskomisjoni poolt protokollitud ning muud tõendid asuvad töövaidluskomisjoni materjalide juures. Turvakaamera salvestise kohta on andnud ütlusi tunnistajad. Hageja on ka enne saanud kostjalt hoiatusi töölepingu ja ametijuhendi rikkumise kohta, mis tuleb töövaidluskomisjoni materjalidest ja tunnistaja M. J. (P. poe juhataja) ütlustest.
9.Võttes arvesse, et hageja süütegu on tõendatud ning tegemist on olulise töölepingu rikkumisega, samuti on hagejale tehtud varasemalt hoiatusi töökohustuse mittejärgimise osas, on töölepingu lõpetamine hagejaga 15.04.2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu õiguslikult põhjendatud. Hageja hüvitise nõue on põhjendamatu. Samuti on töötaja poolt nõutav hüvitis ülemäära suur. Kostja ei oleks hagejaga töölepingut lõpetanud, kui hageja ei oleks kliendipettust sooritanud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus tuvastas hagejaga sõlmitud töölepingu 15.04.2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisuse, lõpetas hageja töölepingu 15.04.2010 TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 958,67 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
11.Tööandja saab TLS § 88 lg 1 p 5 rakendada ainult mõjuval põhjusel ja juhul, kui töötaja on toime pannud varguse või pettuse. Kostja ei ole tõendanud, et hagejat oleks varem seoses tööga karistatud. Tunnistajana kaupluse juhataja poolt kohtule antud seletused ei ole veenvad, eriti arvestades hageja poolt esile toodud asjaolu, et tema kohale asus tööle tunnistaja tütar. Kostja ei ole tõendanud, milles seisnes tema maine halvenemine. Pole tõendeid, et kaupluse käive oleks vähenenud või massimeedias oleks kauplusest halvasti kirjutatud. Hageja ühekordse rikkumise eest maksimaalkaristust rakendada ei ole kohane ega õige. Toimunu ei ole töötaja vabastamise mõjuvaks põhjuseks, sest see ei halvendanud hageja mainet ega saanud põhjustada usalduse kaotust. Seega puudub alus TLS § 88 lg 1 p 5 rakendamiseks hageja suhtes. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt töölepingu lõpetamine tunnistada tühiseks ja vabastada hageja töölt TLS § 107 lg 2 alusel alates 15.04.2010 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 958,67 eurot.
12.Hüvitise suurendamine hageja poolt oli lubatav. Hagi ei ole aegunud. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 02.07.2010 ja esitas hagi 23.07.2010.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
14.Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme, hindas ebaõigesti kohtule esitatud tõendeid ja rikkus menetlusnorme.
15.Kohus tõlgendas TLS § 88 lg 1 p 5 ebaõigesti. Kohus ei omistanud piisavat tähendust hageja poolt 14.04.2010 toime pandud teole, ei ole tegu analüüsinud, jättis kindlaks tegemata teo raskusastme ja sisu ning ei andnud hinnangut töötaja süü vormile. Kohus käsitles tegu kui kerget töölepingu rikkumist. Hageja teo hindamata ja analüüsimata jätmine on põhjendamatu, kuna selle kohta on andmeid piisavalt. Seda tegemata asus kohus põhjendamatult seisukohale, et tegemist ei ole olulise rikkumisega. Hageja tegu on tõendatud inventuuri tulemuse ja tunnistajate ütlustega. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja ei ole oma tegu kordagi eitanud. Kohus oleks pidanud seda arvestama. Kohtuistungil põhjendas hageja oma tegu suure väsimuse ja pingega. Kostja ei vastuta hageja väsimuse ja pinge eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja töökoormus oleks olnud põhjendamatult suur. Kohus nimetas ekslikult 14.04.2010 toimunud tegu üksnes rikkumiseks, jättes tähelepanuta, et tegemist on hageja tahtliku teoga, milleks oli klientide petmine ja mis on oluline töölepingu rikkumine. Nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud tunnistajate ütlustega.
16.Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et lisaks töölepingu p-de 2.1 ja 4.3 ning töölepingu lisaks oleva ametijuhendi alapunkti “Töö kassas” nõuete ja TLS § 15 lg 2 p-de 1, 3 ja 5 rikkumisele pani töötaja toime kliendi petmise. Töövaidluskomisjon on oma 01.06.2010 otsuses töötaja tegu käsitlenud ning kliendi petmise tuvastanud, kuid kohus ei ole otsuses seda teinud. Kohus ei lähtunud töövaidluskomisjoni poolt antud hinnangust. Kohus jättis tähelepanuta, et töölepingu lõpetamisel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on lisaks töötaja teole oluline asjaolu, kas töötaja põhjustas selle teoga tööandja usalduse kaotuse enda vastu, mille tõttu ei saa enam mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist. Kohus ei ole 14.04.2010 toimepandud tegu sellest aspektist käsitlenud.
17.Tunnistajate ütlustest nähtub, et 14.04.2010 tegid kaks ostjat koos ostu 24.80 krooni eest hageja andis neile tagasi 0,20 krooni, kuigi ostjad andsid talle 100-kroonise rahatähe. Klientide pretensioonidele vaatamata hageja neile raha õigesti ei tagastanud, tekitades hagejale kuuluvas P. kaupluses klientide üldise rahulolematuse ning segaduse teenindusprotsessis, mida pidi lahendama turvamees ning klientide poolt kohale kutsutud kaupluse juhataja. Selle teo tagajärjel peatus ajutiselt klientide teenindamine kaupluses. Hageja oma viga ei tunnistanud, kuigi sisestas kassaaparaati summa 25 krooni, millega pidi vastav summa ka arvutiekraanilt näha olema, pani klientidelt saadud 100-kroonise rahatähe 100-krooniste lahtrisse, tagastades klientidele 0,20 krooni, mis on 75,20 krooni võrra väiksem summa, kui hageja oleks pidanud tagastama. Hageja pidi aru saama, et tegi lubamatu soorituse. Töötaja oma viga ei tunnistanud, millest nähtub, et ta ei soovinud oma viga parandada ning seetõttu võib tööandja eeldada ka edaspidi samasuguse olukorra tekkimist. Kui tegemist oleks olnud eksimusega, oleks töötaja oma viga tunnistanud pärast seda, kui see viga inventuuri tulemuste alusel selgus ning kui kassast leiti just selle kliendi tunnustega (kokkumurtud) 100-kroonine rahatäht. Järelikult on tegemist tahtlikku teoga, sest kliendi petmine ei saa toimuda ettevaatamatusest. Kliendi petmise puhul ei saa eeldada, et tööandja töölepingut töötajaga jätkaks, kuna usaldus töötaja vastu on kadunud.
18.Kohus leidis, et ebaõigesti, et ühekordse rikkumise eest maksimaalkaristuse rakendamine ei ole kohane. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu lõpetamine ei eelda töölepingu lõpetamise alusena mitmekordseid rikkumisi. Nimetatud sätte alusel on võimalik tööleping lõpetada ka juhul, kui leiab aset ainult ühekordne töölepingu rikkumine, milleks on vargus või pettus või muu töötajast tulenev mõjuv põhjus, mis põhjustab usalduse kaotuse tööandja vastu. Võttes arvesse, et hageja teo puhul oli tegemist tahtliku teoga, milleks on pettus ja mis ei ole kerge, vaid oluline töölepingu rikkumine, ei saa eeldada tööandja usalduse jätkumist ka sellisel juhul, kui pettus pannakse töötaja poolt toime üks kord. Kohus jättis arvestamata tunnistajate ütlused selle kohta, et hagejal esines töökohustuste täitmisel ka eelnevalt lohakust.
19.Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et töölepingu lõpetamine on tühine põhjusel, et hageja kohale asus tööle tunnistaja tütar. Töölepingu lõpetamise korral TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ei oma tähendust, kes asub tööle töölt vabastatud töötaja asemele, kuna töökoht on vaja täita. Töökoha täitmisest peale hageja töölt vabastamist nähtub, et kostjal oli P. kaupluses töötajaid vaja ning tal ei olnud soovi hagejaga töölepingut lõpetada. Uue töötaja töölevõtmine hageja kohale oli põhjendatud. Tunnistaja tütre töölevõtmine on tõendamata.
20.Kohus rikkus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg-t 1. Kohus märkis, et kaupluse juhataja M. J. poolt tunnistajana antud ütlused ei ole veenvad ning jättis need otsuse tegemisel arvestamata. Kohus ei põhjendanud, miks ei olnud tunnistaja ütlused veenvad. M. J. ütlused on antud selgelt ja arusaadavalt. Tunnistaja ütlused seonduvad töövaidlusasja nr 1587/9.3-2 toimikus oleva inventuuri tulemuse ja kaastöötajate seletuskirjadega, samuti töövaidluskomisjoni istungil tema enda ja teiste tunnistajate poolt antud ütlustega.
21.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole tõendanud oma maine halvenemist. See on tõendatud tunnistaja M. J. ütlustega.
22.Kohus võttis hagi ebaõigesti menetlusse, sest hageja ei tasunud hüvitise nõudelt riigilõivu. Hageja oli kohustatud tasuma riigilõivu 15 000 krooni suuruselt nõudelt 3000 krooni. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole riigilõivu tasutud.
23.Kohus menetles ebaõigesti nõuet, millest hageja oli töövaidluskomisjoni istungil loobunud. Töövaidluskomisjoni istungil vähendas hageja hüvitise nõuet 8000 kroonile, loobudes nõudest 7000 krooni ulatuses. Maakohtule esitas hageja nõude 15 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks. Kohus jättis rakendamata individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3, mille kohaselt võib kohtule esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.
24.Maakohus ei järginud kohtuistungi protokolli kostjale kättetoimetamise korda. Kostja sai 20.12.2010 toimunud kohtuistungi protokolli kätte alles 10.02.2011. Vastavalt TsMS § 53 lg 2 on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma e-posti aadressi. Kostja soovis esitada protokolliparandusi enda kohtuistungil esitatud väidete kohta, et vastustaja 14.04.2010 tegu oli pettus, mitte lihtsalt rikkumine, nagu on nimetatud kohtuistungi protokollis. Kohus jättis kostja esindaja vastavad ütlused kohtuistungil protokolli märkimata. Samuti soovis kostja esitada protokolliparandusi osas, mis puudutab tunnistaja R.G. ütluste puudulikku kajastamist protokollis. Kohus on jätnud protokollis märkimata tunnistaja ütlused selle kohta, mida ta 14.04.2010 hageja teo kohta turvakaamera salvestuselt nägi. Tunnistajate ütlusi ei loetud ette ka kohtuistungil.
25.Kohus vormistas kohtuotsuse ebaõigesti, rikkudes TsMS § 442. Kohus jättis otsuses märkimata materiaalõigusnormid, mida ta kohaldas. Kohus ei märkinud, millise õigusnormi alusel ta tuvastas 15.04.2010 toimunud töölepingu ülesütlemise tühisuse ning millise õigusnormi alusel on sellega seotud hüvitis kostjalt välja mõistetud. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja ja kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohus märkis kohtuotsuses hageja lepinguliseks esindajaks isiku, kes tegelikult hageja esindaja ei ole.
26.Kostja ütles hagejale töölepingu 15.04.2010 seoses hageja poolt 14.04.2010 toimepandud teoga üles õigel faktilisel ja õiguslikul alusel ning töölepingu ülesütlemine ei ole tühine. Ülesütlemine tugineb õigele ülesütlemisalusele ning ei esine töölepinguseaduses nimetatud ülesütlemist välistavaid asjaolusid. Kuna töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, siis puudub hagejal õigus ka hüvitisele. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
28.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt hüvitise väljamõistmise osas menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Muus osas on maakohtu otsus lõppjärelduses õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
29.TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus jättis hüvitise väljamõistmisel tähelepanuta, et hageja vähendas 04.11.2010 kohtule esitatud menetlusdokumendis (t lk 42) nõuet 8000 kroonini ja seega mõistis kohus ebaõigesti hageja kasuks välja hüvitise, mis vastab eurodes esialgses hagiavalduses märgitud 15 000 kroonile. Selles osas tuleb kohtuotsus tühistada ja TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt välja mõista hüvitis 511,29 eurot (8000 krooni). Hagetud summa on väiksem TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hageja kolme kuu keskmisest töötasust. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid ega enda huve, mis annaks TLS § 109 lg 1 viimase lause järgi alust hagetud hüvitise vähendamiseks.
30.Kohus võttis hageja hüvitise nõude õigesti riigilõivuta menetlusse. Riigilõivuseaduse (RlvS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagilt või kaebuse läbivaatamiselt. TLS §-s 100 loetletud juhtudel maksab tööandja töölepingu ülesütlemisel töötajale hüvitist. Samuti, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine oli tühine ja lõpetab töölepingu, maksab tööandja töötajale hüvitist (TLS § 109). Sellest järeldub, et hüvitis käib töölepingu ülesütlemisega kaasas. Seega kui töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi on riigilõivuvaba, siis on riigilõivuvaba ka sellega kaasnev hüvitisenõue.
31.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus TsMS § 53 lg-s 2 sätestatud protokolli edastamise nõuet. Samas ei ole eelnimetatud rikkumine selline, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Protokoll vastab TsMS §-s 50 sätestatud nõuetele, sisaldades kohasel määral istungil toimunut. Protokoll ei ole stenogramm ega pea sõnasõnaliselt kajastama poolte esitatud väiteid. Tunnistajate ütluste põhisisu on TsMS § 50 lg 1 p 9 kohaselt märgitud, tunnistajate ütluste osas protokollitu on TsMS § 53 lg 1 kohaselt kohe istungil teatavaks tehtud ja vastuväiteid protokollitu kohta kohtuistungil ei esitatud. Kui vastaks tõele väide, et kohus ei teinud
tunnistajate ütluste kohta protokollitut teatavaks, oleks kostja pidanud esitama TsMS § 333 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastuväite kohtu tegevuse kohta hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, so antud juhul kostja 10.02.2011 kirjas kohtule.
32.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus jätnud otsuses märkimata kohaldatud materiaalõigusnormid. Kuigi kohus märkis need ära otsuse sissejuhatuses, mitte põhjendavas osas, nagu näeb ette TsMS § 442 lg 8, ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega. Osaliselt on põhjendatud etteheited kohtuotsuse põhjendavale osale, kuid ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada. Samuti on põhjendatud etteheide, et maakohus märkis kohtuotsuses hageja lepinguliseks esindajaks isiku, kes menetluses ei osalenud.
33.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Seega ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsuse seaduslikkust ega pea arvestama töövaidluskomisjoni otsuses antud hinnangutega, nagu kostja ekslikult leiab, vaid lahendab sama töövaidluse hagiavalduse alusel üldises korras.
34.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures müüjana 13.07.2007 määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 771 alusel. 14.04.2010 tegid kliendid 24,80 krooni suuruse ostu, tasudes 100-kroonise rahatähega ja hageja andis ostjatele tagasi 20 senti, so 75 krooni vähem. Ostjate pretensiooni peale kutsus hageja kohale kaupluse juhataja, kes teostas kassakontrolli, tuvastas raha ülejäägi ja 75 krooni tagastati ostjatele. Kostja ütles 15.04.2010 töölepingu erakorraliselt üles samast päevast TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja rikkus 14.04.2010 töölepingu lisaks oleva ametijuhendi alapunkti „Töö kassas“ nõudeid, mille kohaselt on müüja kohustatud arvlema kassas täpselt ja tähelepanelikult ning arvlemise lõpetamisel nimetama kliendile ostusumma, tagasiantava summa, lugema häälega raha üle, tagastama kliendile ja esitama tšeki. Vaidlus on selle üle, kas töölepingu ülesütlemine oli eeltoodud asjaoludel seaduslik.
35.TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata (TLS § 88 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et antud juhul ei olnud töölepingu erakorraline ülesütlemine kohane reageerimine töötajapoolsele rikkumisele. Kostja ei tõendanud, et hageja pettis kliente tahtlikult ja põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ringkonnakohus leiab, et hageja oli arveldamisel hooletu VÕS § 104 lg 1 p 3 tähenduses, kuid see ei olnud erilise raskusega rikkumine. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hagejat oleks varasemalt hoiatatud töölepingu ja ametijuhendi rikkumiste eest. Tunnistaja R.G. ütlustega on tõendatud, et hagejal ei olnud eelnevalt töökohustuste rikkumisi (t lk 60). Tunnistaja M. J. ütlustega on tõendatud, et hageja ütles kassakontrolli ajal, et ta ei ole kindel selles, kas ta eksis raha tagasiandmisel või mitte ja kui eksis, siis ta vabandab (t lk 60). Vahetult pärast juhtunut 14.04.2010 tööandjale esitatud seletuskirjas tunnistas hageja oma viga ja palus juhtunu pärast vabandust (töövaidluskomisjoni toimiku lk 17). Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole oma eksimust tunnistanud. Tööandjal puudus alus eeldada, et selline eksimus võib korduda. TsMS §
229 lg 1 kohaselt on tõendiks teave, mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad, asja lahendamiseks tähtsad asjaolud. Töövaidluskomisjonile esitatud kostja töötajate A. T. ja R.G. tööandjale esitatud seletuskirjades väljendatud arvamused (töövaidluskomisjoni toimiku lk 20, 23, 24), samuti töövaidluskomisjoni istungil tunnistajate M. J. ja R.G. ütlustes (lk 29,30) väljendatu, et hageja pettis kliente tahtlikult, samuti M. J. ütlustes avaldatu, et hageja põhjustas kostja maine halvenemise, väljendavad üksnes nende subjektiivset seisukohta ega ole käesolevas asjas TsMS § 229 lg 1 järgi tõendina arvestatavad. Kostja ei ole asjas esile toonud ega tõendanud selliseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks kohtul hageja tahtlikku pettust ja kostja maine kahjustamist tuvastada.
36.Kuna maakohus rahuldas hagi (küll ekslikult ebaõiges suuruses hüvitise väljamõistmisega, mis ei olenenud hagejast), jäävad esimese astme kohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda,. kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruses osas, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 järgi kummagi poole enda kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
I. Nõmm
I. Sidok
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.