Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist kohtuistungil. Hageja arvamus. Hageja avaldust töövaidluskomisjon ITLS § 22 alusel ei rahuldanud. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 15.04.2010 .a. TLS § 88 lg. 1 p. 5 alusel. Töölepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et xxxxxx kaupluses, kus hageja töötas müüjana ta 14.04.10. õhtupoolikul eksis kostja kasuks, arvates, et klient maksis 25 kroonisega, tegelikult maksis ostja 100 kroonise rahatähega. Hageja tunnistas oma eksimust ja lutsus kohale kaupluse juhataja. Hageja väidab, et on olnud pikaajalise, kuni 20 aastase kogemusega müüja ja temal pole varem eksimusi olnud. Sellest tulenevalt hageja arvab, temaga on tööleping lõpetatud ebaseaduslikult. Hageja palub kohtul tunnistada töölepingu lõpetamise tühisust, lõpetada tööleping teisel alusel ja välja mõista hageja kasuks kostjalt hüvis 15 000 krooni TLS § 109 lg. 1 alusel. Kostja seisukoht. 1.1 Kostja ei ole nõus hagi menetlusse võtmisega, kuna kostja andmetel ei ole tasutud riigilõiv. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 ei võeta riigilõivu töötasu või palga nõudmise ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi läbivaatamise eest. Hageja on esitanud lisaks töölepingu tühisuse tuvastamisele töölepingu ülesütlemise hüvitise nõude, mille eest riigilõivu tasumisest vabastamist ei ole riigilõivu seadusega ettenähtud. Töölepingu ülesütlemise hüvitis ei ole võrdsustatud töötasuga. Hageja on kohustatud tasuma riigilõivu 15 000 kroonise hagihinnaga hagiavalduselt 3000 krooni. 1.2 Kostja ei ole nõus hagi menetlusse võtmisega, kuna hageja ei ole hagiavaldust esitanud õigeaegselt ning sellest tulenevalt on tema nõue aegunud. Vastavalt ITVS § 24 lg 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjon tegi otsuse töövaidlusasjas nr 1587/9.3-2-4 01.juunil 2010. Hageja esitas hagi Pärnu Maakohtule 23.07.2010, kuigi oleks pidanud esitama hiljemalt 30.06.2010, millest tulenevalt on hageja ületanud ITVS § 24 lg 1 nimetatud tähtaega. 01.juuni 2010 töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 1587/9.3-2-4 on jõustunud ning hagi menetlusse võtmiseks puudub õiguslik alus.

2 (5)

Juhul, kui kohus peab hagi menetlusse võtmist siiski põhjendatuks, ei nõustu kostja hagiga ka sisulises osas ning leiab, et hagi on täielikult tõendamata. 3.1 Kostja leiab, et ta on õigesti lõpetanud hagejaga 13.juunil 2007 sõlmitud töölepingu nr 771 15.04.2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. Hageja sooritas 14.04.2010 hagejale kuuluvas xxxxxx poes müüjana töötades olulise kliendi petmise, andes 100-kroonisest rahatähest 24.80 kroonise ostu korral tagasi ainult 20 senti. Samas pani hageja 100-kroonise rahatähe sahtlisse ning selle fikseeris turvakaamera. Kostja leiab, et selline teguviis ei ole müüja puhul kuidagi vabandatav, sest müüjana töötamise eelduseks on täpsus ning raha nõuetekohane tagasiandmine. Hageja rikkus töölepingu nr 771 lisaks oleva ametijuhendi alapunkti „Töö kassas“ nõudeid, mille kohaselt on müüja kohustatud arvlema kassas täpselt ja tähelepanelikult, kontrollides rahatähtede õigsust, arvlemise lõpetamisel nimetama kliendile ostusumma, nimetama tagasiantava raha summa, raha häälega lugema ning tagastama kliendile ja esitama ostutseki. 14.04.2010 juhtumi korral ei täitnud töötaja neid kohustusi. Peale klientide rahulolematust hageja tegevusega, tekitas hageja segaduse poe teenindusprotsessis, kutsudes tema enda tekitatud probleemi lahendamiseks välja juhataja, peatades teiste klientide teenindamise ja häirides olulisel määral kaupluse tööd.

Hageja rikkus töölepingu punkti 2.1, mille kohaselt kohustub töötaja täitma talle pandud tööülesandeid ning järgima teisi lepingutingimusi. Töölepingu punkti 4.3 kohaselt on töötaja töö sisuks müüja töö ning kaupluse spetsiifikast tulenevate abitööde tegemine vastavalt ametijuhendile. Töötaja tööülesannete kirjeldus on esitatud ametijuhendis. Hageja rikkus samuti 1) TLS § 15 lg 2 p 1, mille kohaselt töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, 2) TLS § 15 lg 2 p 3, mille kohaselt täidab töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi, 3) TLS § 15 lg 2 p 5, mille kohaselt hoidub töötaja tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara; 4) TLS § 15 lg 2 p 9, mille kohaselt hoidub töötajate tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad tööandja partnerite või klientide usaldamatust tööandja vastu, Antud teoga kahjustas hageja kogu AS Kanpol mainet, mille põhitegevusalaks on jae- ja hulgikaubandus, põhjustades klientide usaldamatuse AS Kanpol xxxxxx poe vastu. Hageja poolt 14.04.2010 sooritatud tegu on tõendatud töövaidluskomisjoni materjalides sisalduva inventuuri aktiga, turvakaamera salvestiste ja tunnistajate M.J. ja R. G.’i ütlustega kliendi pettuse tuvastamise kohta. Tunnistajate ütlused on töövaidluskomisjoni poolt protokollitud ning muud tõendid asuvad töövaidluskomisjoni materjalide juures. Turvakaamera salvestise kohta on andnud ütlusi tunnistajad. Hageja on ka enne saanud kostjalt hoiatusi töölepingu ja ametijuhendi rikkumise kohta, mis tuleb töövaidluskomisjoni materjalidest ja tunnistaja M.J., kes on xxxxxx poe juhataja, ütlustest. Juhul, kui kohus peab protsessuaalsetel kaalutlustel vajalikuks nimetatud tunnistajate uuesti kohtus üle kuulamist, esitab kostja kohtule vastava taotluse. Võttes arvesse, et hageja süütegu on tõendatud ning tegemist on olulise töölepingu rikkumisega, samuti on hagejale tehtud varasemalt hoiatusi töökohustuse mittejärgimise osas, on töölepingu lõpetamine hagejaga 15.04.2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu õiguslikult põhjendatud. 3.2 Kostja leiab, et hageja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõue on täielikult põhjendamatu.

3 (5)

Võttes arvesse, kostja lõpetas töölepingu hagejaga TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu, mis on põhjendatud, kuna hageja vastav tegu ja töölepingu rikkumine on tõendatud, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist töölepingu ülesütlemise eest TLS § 109 lg 1 alusel. Samuti on töötaja poolt nõutav hüvitis ülemäära suur. 3.3 Lisaks peab kostja vajalikuks selgitada, et ta on uuesti täitnud kostja ametikoha tulenevalt asjaolust, et xxxxxxx poes on müüjat klientide teenindamise eesmärgil vaja. Lisaks on suvisel perioodil kaupluses seoses töökoormuse suurenemisega kasutatud tähtajaliselt lisatööjõudu nagu igal suvel. Kostjal ei olnud kavas hagejaga töölepingut lõpetada, kui hageja ei oleks kliendipettust sooritanud.

Kohtu järeldused.

§ 88. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Seadusest tulenevalt saab nimetatud sätet rakendada ainult mõjuval põhjusel ja juhul, kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse. Kostja pole kohtule tõendanud, et hagejat oleks varem seoses tööga karistatud. Tunnistajana kaupluse juhataja poolt kohtule antud seletused pole veenvad, eriti arvestades hageja poolt hagis toodud asjaolu, et tema kohale asus tööle tunnistaja tütar. Kostja pole kohtule tõendanud, milles tema maine halvenemise seisnes. Pole tõendeid, et kaupluse käive oleks vähenenud või massimeedias oleks kauplusest halvasti kirjutatud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ühekordse rikkumise eest rakendada maksimaalkaristust pole kohane ja õige ning pole töötaja vabastamise mõjuvaks põhjuseks ega halvendanud hageja mainet ja ei saanud põhjustada usalduse kaotust.. Kohus on kindlaks teinud, et puudub alus TLS § 88 lg. 1 p. 5 rakendamiseks hageja suhtes.

4 (5)

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt töölepingu lõpetamine tunnistada tühiseks ja vabastada hageja töölt TLS § 107 lg 2 alusel alates15.04.2010 .a. ning mõista AS Kanpol’ilt M.M. kasuks välja hüvis töölepingu tühisel ülesütlemisel 958,67€ (üheksasada viiskümmend kaheksa eurot ja 67 senti). Kostja viidates kohtupraktikale, et hüvise suurendamine hageja poolt pole lubatav Riigikohtu lahendis, millele viitab kostja on jõutud vastupidisele järeldusele. Lahendis 3-2-1-48- 08 on toodud arvamus et nõude suurendamine ja laiendamine ITVS § 24 lg 3 teise lause järgi pole lubatav. Kolleegium sellega ei nõustu. ITVS § 24 lg-tes 3 ja 5 nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukordi, mil töövaidluskomisjoni pöördutakse nt rahalise nõudega ja pärast selle rahuldamata jätmist esitatakse hagi, milles taotletakse nt tööle ennistamist. Samas leidis kolleegium, et nimetatud sätted ei keela edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (nt võib suurendada viivisenõuet). Asja menetluskulud jätta kostja kanda, sealhulgas ka hageja poolt hüvise nõudelt makstav riigilõiv. Aegumise kohaldamist kostja kohtuistungil ei taotle, sisuliselt on hageja kohtule tõendanud, et on saanud otsuse kätte 02.07.10, kuigi postitempli järgi 28.07.10, hageja esitas hagi 23.07.10. seega puudub aegumise kohaldamiseks igasugune alus.

Rein Pokk Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2011.a. kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Esimese astme kohtus kantud menetluskulud jäävad kostja AS Kanpol kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kummagi poole enda kanda.

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.