16. mai 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-46185
Hagihind
MPBOÜ hagi VMOÜ vastu võla saamiseks 8 583,79 eurot (134 307,10 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MPBOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslikud esindajad KJ ja MK, lepinguline esindaja advokaat Kaarel Kais (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn) Kostja VMOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & Talt, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn)
Asja läbivaatamise
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi. Välja mõista VMOÜ-lt põhivõlgnevus 8 583,79 (kaheksa tuhat viissada kaheksakümmend kolm eurot ja 79 senti) eurot (134 307,10 krooni), sissenõutavaks muutunud viivis 897,43 (kaheksasada üheksakümmend seitse eurot ja 43 senti) eurot (14 041,70 krooni ja viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 15.09.2009 kuni põhinõude täitmiseni MPBOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista VMOÜ-lt menetluskulud 100% ulatuses MPBOÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.21.12.2007 sõlmisid pooled koostöölepingu, mille esemeks oli poolte koostöö Euroopa Liidu programmide ja teiste rahvusvaheliste ning siseriiklike finantseerimisvõimaluste rakendamiseks kostja huvides (tl 7-10). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 134 307,10 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 14 041,70 krooni ja viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 15.09.2009 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.
3.Hageja selgitab, et ta asus sõlmitud koostöölepingu alusel tegutsema kostja huvides kostja äriprojektile finantseerimisvõimaluste leidmisel ning kostja nimel esitatavate finantseerimistaotluste ettevalmistamisel. Hageja poole pöördumisel puudus kostjal äriplaan ja vähimgi oskusteave projektitaotluste koostamiseks oma kavandatavale projektile finantseerijate leidmiseks, mistõttu telliti äriplaan hageja vahendusel kolmandatelt isikutelt ning hageja koostas ja pani algusest lõpuni kokku kostja nimel esitatavad taotlused.
4.21.04.2008 projektdokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise aktiga andis kostja hagejale üle valmis projektitaotluse „Hotelli VM turismitoote kontseptsiooni väljatöötamine“ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitamiseks (tl 11). 30.04.2008 projektdokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise aktiga andis kostja hagejale üle valmis projektitaotluse „VM puhke- ja majutusega seotud infrastruktuuri arendamine“ Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniametile (PRIA) esitamiseks (tl 12). Hageja hea töö tulemusena rahuldas EAS 24.04.2008 kostja nimel esitatud taotluse ning eraldas kostjale toetuse summas 40 000 krooni (tl 13). Seisuga 26.02.2009 rahuldas PRIA kostja nimel esitatud taotluse ning eraldas kostjale toetuse 1 563 660 krooni (tl 15).
5.Vastavalt koostöölepingu punktile 6.1 kohustus kostja maksma ühe nädala jooksul peale lepingu allkirjastamist hagejale ühekordse fikseeritud tasu 25 000 krooni ja tulenevalt punktist 6.2 kohustus kostja projektitaotluste heakskiitmisel rahastaja poolt maksma hagejale tulemustasu sõltuvalt finantseeringu suurusest alates kahe nädala jooksul arvates iga heakskiidetud projekti esimese finantseeringu saamisest. Alla 500 000 kroonise finantseeringu puhul oli tulemustasu 7%, kuid mitte vähem, kui 20 000 krooni + käibemaks, mille alusel esitas hageja kostjale 04.12.2008 arve nr 036/2008 summas 23 600 krooni (tl 16) EAS-i poolt projektitaotluse heakskiitmise eest ja 500 0011 600 000 finantseeringu tulemustasu oli 6%, kuid mitte vähem, kui 35 000 krooni + käibemaks, mistõttu esitas hageja kostjale 30.06.2009 arve nr 030/2009 summas 110 707,10 krooni (tl 17) PRIA poolt projektitaotluse heakskiitmise eest. Hagejal puuduvad andmed selle kohta, millal täpselt tegi PRIA hageja poolt ja kostja nimel esitatud taotluse osas finantseerimisotsuse, kuna kostja ei ole tulenevalt koostöölepingu punktist 6.2 tulenevat kohustust edastada hagejale koopiad kõigist saadud finantseerimisotsustest ühe nädala jooksul arvates finantseerimisotsuse saamisest, täitnud. Hagejale teadaolevalt on kostja vähemalt esimese osa PRIA poolt antavast finantseeringust kätte saanud ja seega on hageja nõue tulemustasu saamiseks muutunud sissenõutavaks. Hageja märgib ka, et tulenevalt lepingu punktist 6.6 ei vähene hageja tasunõue juhul, kui rahastaja poolt eraldatud finantseering jääb osaliselt või täielikult kasutamata kostja süü läbi. Seega isegi juhul, kui kostja ei ole PRIA poolt määratud toetust täies ulatuses kätte saanud kuulub hageja tasunõue täies ulatuses rahuldamisele. Kostja tasus hagejale fikseeritud tasu, kuid keeldus tasumast tulemustasusid. Võlgnevuse ja viivise sissnõudmiseks kasutas kostja ka inkassoteenust pakkuvat äriühingut Intrum Justitia AS, kellel samuti ei õnnestunud kostjalt võlgnevust kätte saada (tl 21-49).
6.Lepingu alapunktis 6.2 on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus arvestada mitteõigeaegselt tasutud arvetelt viivist 0,1% päevas. Hageja on oma kavatusest kostjalt viivist nõuda, teavitanud kostjat juba 12.02.2009, väljastades kostjale viivisearve nr 015/09 summas 1 463,20 krooni (tl 18).
2-09-46185 Ka hilisemalt on hageja väljastanud kostjale viivisearveid (tl 19-20). Hageja on seisuga 14.09.2009 arvestanud viivist mõlemalt arvelt kokku 14 041,70 krooni. Samuti palub jätkata viivise arvestamist 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 15.09.2009 kuni võlgnevuse täitmiseni.
7.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et EAS-ile on kostja taotlus seejuures 10.03.2008 üle antud hageja juhatuse liikme KJpoolt (tl 73). Hageja märgib, et koopia kostja poolt PRIA-le esitatud taotluse lõplikust versioonist (tl 83-190) koos kõigi lisadega ei saaks olla hageja valduses, kui just hageja ei oleks kostja eest taotlust koostanud ja kokku pannud nagu nähti ette ka poolte vahel sõlmitud koostöölepingus. Hageja märgib ka, et ehkki koostöölepingu järgi lõppevad hageja kohustused konkreetse projektitaotluse osas projekti esitamisega potentsiaalsele rahastajale, tuli hageja EAS-ile esitatud taotluse osas heauskselt vastu ja teostas täiendavalt ka projekti lõpparuande esitamise, millise hageja töötaja MK andis EAS-ile 02.09.2008 üle (tl 191-204). Ka PRIA-le esitatud taotluse osas nõustus ja abistas hageja kostjat täiendavalt pärast projektitaotluse esitamist ja koostas kaaskirja lisadokumentidele veel 06.10.2008 (tl 208-209). Samuti tulenevalt koostöölepingu punktist 7.1 sõlmiti leping kolmeks aastaks ning kostjal puudus lepingu tingimuste kohaselt õigus hagejaga sõlmitud lepingut ühepoolselt lõpetada.
8.Kostja väited projektdokumentatsiooni üleandmise kohta on vastuolulised, korra väidab kostja, et hageja on esmase projektdokumentatsiooni kostja huvides koostanud ja selle finantseerijale üle andnud ning samas väidab, et hageja ei ole kostjale kunagi projekti lõplikku projektdokumentatsiooni üle andnud. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et PRIA-le esitatud taotluse puhul oli 30.04.2008 taotlusdokumendi esitamise viimane päev (tl 205-207). Kuna samal kuupäeval vormistati üleandmise ja vastuvõtmise akt, siis on pahatahtlikud kostja väited, et projektitaotlus oli koostatud oluliste puudustega, mille kõrvaldamiseks pidi kostja sõlmima lepingu teise konsultatsioonifirmaga. Kuna taotlus esitati PRIA-le samal päeval, kui see hageja töö tulemusena lõplikult valmis, on ilmselge, et see esitati nimelt hageja poolt koostatud ja komplekteeritud kujul. Taotluse saab esitada PRIA-le üks kord ja lõplikult ning seda ei saa hiljem täiendada, mida tuleb eristada asjaolu(de) täpsustamisest.
9.Hageja märgib, et kostja ei ole tõendanud koostöölepingu sõlmimist OÜ-ga R . Samuti on OÜ R juhatuse liikmeks AU(tl 210-211), kes on märgitud kostja poolseks kontaktisikuks hageja ja kostja vahel sõlmitud koostöölepingus ja kes on veel 26.08.2008 pärinud kostja nimel hagejalt informatsiooni PRIA projektitaotluse hetkeseisu kohta. Hageja märgib ka, et OÜ R ainuosanik on kostjat käesolevas vaidluses esindav KL (tl 211). Samuti tuleneb pooltevahelisest koostöölepingu punktist 5.7, et kostja võis koostöölepingu kehtivuse ajal teha koostööd hageja võimalike konkurentidega samade projektide osas üksnes juhul, kui hageja kirjalikult kinnitab, et ei suuda projekti teostada, millist kinnitust ei ole hageja kunagi kostjale andnud. Seega, kui kostja on sõlminud koostöölepingu kolmanda isikuga, on kostja rikkunud pooltevahelist koostöölepingu punkti
10.Hagejale jääb arusaamatuks kostja nõue jätta tähelepanuta projektdokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise akt. UL oli kostja juhatuse liige perioodil 18.04.2008-26.10.2009 (tl 212-214) ja oli õigustatud kostjat üksi esindama ja seega õigustatud allkirjastama projektdokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise aktid. Asjakohatu on kostja viide ÄS § 189 lg 1, mis sätestab, et osaühingul peab olema nõukogu, kui osakapital on üle 400 000 krooni ja osaühingu juhatuses on vähem kui kolm liiget või kui see on ettenähtud osaühingu põhikirjas. Väide, et UL ei antud üle muid dokumente on tõendamata.
11.Ebaõige on kostja selgitus, et hageja ei juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, mille kohaselt kvalifitseerub taotlejaks vaid ettevõte, kes on tegutsenud taotluse esitamise hetkeks vähemalt 12 kuud. Kostja oli PRIA-le taotluse esitamise hetkeks tegutsenud rohkem, kui 14 kuud, ühing kanti registrisse 21.02.2007 ja taotlus esitati 30.04.2008. Kostja vastuväited
2-09-46185
12.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
13.Kostja selgitab, et ta sooviks oli koostöölepingu sõlmimisel saada hagejalt teenust, mis sisaldab finantseeringu saamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamist ja mistahes asjaajamise teostamist kuni finantseerimisotsuse tegemiseni ehk algusest lõpuni. Pärast esmase projektdokumentatsiooni finantseerijale läbivaatamiseks üleandmist selgus, et nimetatud dokumentatsiooni alusel rahastamist toimuda ei saa, kuivõrd see oli koostatud oluliste puudustega, näiteks hageja ei juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, mille kohaselt kvalifitseerub taotlejaks vaid ettevõte, kes on tegutsenud taotluse esitamise hetkeks vähemalt 12 kuud, samuti ei olnud nõuetele vastav kostja poolt koostatud ja hageja poolt sobivaks tunnistatud majandusaasta aruanne, millele juhtis tähelepanu rahastaja ehk PRIA. Finantseerija seisukoht jäi samaks ka pärast mitmeid tehtud parandusi. Kostja selgitab, et kogu asjaajamine rahastajate vahel toimus kostja enda poolt. Kuna finantseerimistaotluste esitamise lõpptähtajad olid saabumas, otsustas kostja hagejaga koostöö lõpetada ning osta vajaliku teenuse kolmandatelt isikutelt. Kostja sõlmis lisaks T OÜ-ga (tl 61-63), kes koostas taotluse esitamiseks vajaliku dokumentatsiooni lepingu ka OÜ-ga R (tl 231-233), kes koostas muu vajaliku dokumentatsiooni ja tegeles jooksvalt ka kostja ning rahastajate vahelise asjaajamisega.
14.Seoses 21.04.2008 ja 30.04.2008 üleandmise ja vastuvõtmise aktidega märgib kostja, et hageja ei ole kostjale kunagi üle andnud lõplikku projektdokumentatsiooni, mis saaks kinnitada teenuse osutamist hageja poolt ning mille alusel on tehtud rahastamisotsused. Üleandmise ja vastuvõtmise aktid on allkirjastanud kostja poolt juhatuse liige UL, kes ei olnud teadlik käimasolevast projektist ja veel vähem hageja poolt väidetavalt osutatud teenusest. Kostja majandustegevust juhib ja teostab kostja nimel vajalikke tehinguid juhatuse liige MP, millest hageja on teadlik. Kostja märgib, et teiste juhatuse liikmete volituste kehtivus on otseselt seotud ÄS § 189 lg 1 sätestatuga. Samuti on üleandmise ja vastuvõtmise aktid juhatuse liikmele UL allkirjastamiseks esitatud 26.03.2009, mida kinnitab kostjal olemasolev ja kuupäev 30.04.2008 kandev üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 64). Seejuures ei antud hageja poolt UL üle mistahes teisi dokumente peale aktide. Seega on hageja tasu nõudmise eeldused täitmata.
15.Kostja selgitab ka, et reaalselt ei ole PRIA poolset rahastamist hageja poolt nimetatud mahus toimunud. PRIA toetas kostja projekti 1 248 772,98 krooniga, seega oluliselt vähemas mahus, kui rahastamisotsuses on märgitud.
16.Kostja leiab, et tegemist on töövõtulepinguga, mitte käsunduslepinguga. Kohtuotsuse põhjendused
17.Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
18.Kohus, kuulanud 26.08.2010 kohtuistungil ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
19.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
20.Poolte vahel puudub vaidlus, et 21.12.2007 sõlmisid pooled koostöölepingu, mille esemeks oli poolte koostöö Euroopa Liidu programmide ja teiste rahvusvaheliste ning siseriiklike finantseerimisvõimaluste rakendamiseks kostja huvides (tl 7-10).
21.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale koostöölepingu punktist 6.2 tulenevat tulemustasu.
22.Hageja leiab, et tegemist on käsunduslepinguga.
2-09-46185 Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja on seisukohal, et poolte vahel olev võlasuhe on töövõtu suhe VÕS §635 lg mõttes. VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud koostööleping on sisustatud käsundussuhtele omaste tunnustega st, et üks isik – käsundisaaja- osutab teisele isikule-käsundiandjale- teatud teenuseid. Vastavalt koostöölepingu neljanda jaotisele oli hageja kohustuseks anda igakülgset toetust projektide arendusse, vastutada nende vormistamise eest vastavalt taotluste esitamise protseduurireeglitele (p. 4.2), vastutama rahastamisallikate valiku ja projektitaotluste tähtaegse koostamise eest (p. 4.3), kontrollima iga taotluse komplektsust ja sisu enne selle esitamist rahastajale (p. 4.4). Seega hageja kohustus oli määratletud üldsõnaliselt. Kostja kohustuseks oli vastutada projekti sisulise külje eest, anda vajamineva projektiga seotud informatsiooni, toetuse personali jm ressursside näol, mida firma selles töös vajab ja vajadusel vormistama volikirju projektitaotlustega seotud asjaajamiseks. Vastavalt jaotisele 5 leppisid pooled täiendavalt kokku võimaliku projektide teostamisega seonduvalt koostöö osas. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegemist on tulevikku suunatud konkretiseerimata projektidega. Seega eeltoodud koostöö leping ei ole suunatud konkreetse tulemuse saavutamiseks. Poolte vahel sõlmitud leping on kestvusleping st hageja osutas korduvalt teenust ja vastavalt lepingule 3 aasta jooksul. Hageja kui käsundisaaja kohustuseks juhinduvalt VÕS §-st 24 lg-st 1 on selline kohustuse liik, mille kohaselt peab kohustatud isik tulemuse saavutamiseks tegema kõik mõistlikult võimaliku ja tulemus ei sõltu ainult käsundisaajast vaid ka käsundiandjast tulenevatest asjaoludest. Seega peab käsunditäitja oma kohustusi täitma eesmärgipäraselt. Samas kui on pooled kokku leppinud mingis konkreetses tulemuses, siis tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Pooled leppisid kokku tulemuse saavutamisel tulemustasu suuruses. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud leping on käsundusleping.
23.Koostöölepingu punkti 6.1 alusel ühe nädala jooksul peale lepingu allkirjastamist maksab klient hagejale 25 000 krooni ühekordse fikseeritud summana. Lepingu punkti 6.2 järgi projektide taotluste heakskiitmisel rahastaja poolt maksab klient hagejale tulemustasu projektide kaudu kliendi poolt saadavast finantseeringust, mis tuleb ükskõik millisest allikast hageja poolt tehtud taotluse tulemusena. Tulemustasu suurus sõltub finantseeringu suurusest järgmiselt: finantseering alla 500 000 krooni – 7%, kuid mitte vähem, kui 20 000 krooni, 500 001-1 600 000 krooni – 6%, kuid mitte vähem, kui 35 000 krooni. Fikseeritud ja tulemustasudele lisandub käibemaks. Tulemustasu makstakse alati kahe nädala jooksul arvates iga heakskiidetud projekti esimese finantseeringu saamisest. Klient kohustub sellega seoses edastama hagejale koopiad kõigi saadud finantseerimisotsuste osas ühe nädala jooksul arvates finantseerimisotsuse saamisest. Hagejal on õigus arvestada mitteõigeaegselt tasutud arvetelt viivist 0,1% päevas. Lepingu punkti 6.6 alusel juhul, kui rahastaja poolt eraldatud finantseering jääb osaliselt või täielikult kasutamata kliendi/taotleja süü läbi (kliendipoolne vabatahtlik rahastamisest loobumine, ebakorrektne asjaajamine, rahastamislepingu tingimuste rikkumine vms), kuulub tulemustasu väljamaksmisele hagejale täies ulatuses. Lepingu punkti 7.5 järgi lepingu kehtivuse ajal viib klient kõigi eelpool mainitud plaani kohaselt koostatavate Euroopa Liidu projektide või muude rahvusvahelisel finantseerimisel põhinevate projektide või muude rahvusvahelisel finantseerimisel põhinevate projektide finantseerimise läbi kooskõlas hagejaga. Lepingu kehtivuse ajal ei tee klient koostööd hageja võimalike konkurentidega projektide osas, mis on toodud projekti plaanis, v.a juhul, kui hageja kirjalikult kinnitab, et ei suuda projekti teostada.
24.21.04.2008 ja 30.04.2008 projektdokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise aktidega (tl 1112) on tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud valmis projektitaotluse „Hotelli VM turismitoote
2-09-46185 kontseptsiooni väljatöötamine“ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitamiseks ja valmis projektitaotluse „VM puhke- ja majutusega seotud infrastruktuuri arendamine“ Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniametile (PRIA) esitamiseks. Kuigi aktid on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja Urve Luuri poolt alles 26.03.2009 (tl 64 ja 225) ei tähenda, et valmis projekte ei antud kostjale üle. Projektide üleandmist tähtaegselt tõendavad ka asjaolud, et EAS-ile on projektitaotluse „Hotelli VM turismitoote kontseptsiooni väljatöötamine“ üle andnud 10.03.2008 hageja seaduslik esindaja KJ(tl 73-98) ning asjaolu, et PRIA-le oli taotluse esitamise tähtaeg hiljemalt 30.04.2008 (tl 205-207). Kostja ei oleks PRIA-lt toetust saanud, kui hageja ei oleks projekti õigeaegselt üleandnud ning kostja ei oleks projekti õigeaegselt PRIA-le esitanud. Kohus leiab, et kui hagejal ei oleks vaidlusaluse projektiga mingit puutumust, siis ei oleks taotlus esitamiseks PRIA-le hageja käes olnud taotlusele lisatavaid dokumente, mille üleandmine on tõendatud (tl 99-190). Kostja ei ole tõendanud, et taotlus on esitatud oluliste puudustega, mille parandamiseks pidi hageja sõlmima koostöölepingud T OÜ-ga (tl 61-63) ja OÜ-ga R (tl 231-233), see, et kostja on sõlminud nimetatud äriühingutega koostöölepingu, ei tähenda, et nad oleks kõrvaldanud puuduseid taotlustes, mis esitati PRIA-le 30.04.2008. Kohus soovib märkida, et kostjal oli 21.12.2007 sõlmitud lepingu järgi vastutus projekti sisulise külje eest. Seega ei ole välistatud koostöölepingud teiste äriühingutega, et täita omapoolne lepingust tulenev kohustus. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjal paluti hilisemalt täpsustada esitatud taotlust, ei tähenda, et hageja ei koostanud seda algusest lõpuni. Taotluse koostamist hageja poolt kinnitab kirjavahetus kostja töötajaga ja kolmandate isikutega märtsis, aprillis 2008 (tl 42-49). Tõendamata on ka kostja väited, et kostja taganes poolte vahel 21.12.2007 sõlmitud lepingust. Vastupidiselt on kostja kasutanud veel hageja teenuseid peale taotluste valmimist ja taotluste esitamist EAS-ile ja PRIA-le paludes hagejale koostada ka EAS-ile projekti lõpparuande, milline on hageja töötaja MK poolt EAS-ile üle antud 02.09.2009 (tl 191-204). Samuti on kostja palunud infot PRIA taotluse menetlemise kohta 26.08.2008 ning hageja on koostanud veel kaaskirja lisadokumentidele 06.10.2008 (tl 208-209). Seega on alusetud ja tõendamata kostja väited, et kostja on hagejaga koostöö lõpetanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei saanud esitada oma nimelt dokumente, kuna taotlejaks oli kostja, kes pidi ka kõik dokumendid allkirjastama, seega vastuväited selles osas on ainetud. 24.04.2008 EAS-i otsusega on tõendatud, et EAS tunnistas taotleja kostja ja tema poolt esitatud taotluse nõustamistoetuse saamiseks vastavaks ja rahuldas kostja esitatud taotluse ning eraldas kostjale toetust 40 000 krooni (tl 13), mille alusel esitas hageja kostjale tulenevalt poolevahelise lepingu punktist 6.2 04.12.2008 arve nr 036/2008 summas 23 600 krooni (tl 16). Seisuga 26.02.2009 rahuldas PRIA kostja nimel esitatud taotluse ning eraldas kostjale toetuse 1 563 660 krooni (tl 15), mistõttu esitas hageja kostjale 30.06.2009 arve nr 030/2009 summas 110 707,10 krooni (tl 17). Kostja märgib, et PRIA toetas kostja projekti 1 248 772,98 krooniga, seega oluliselt vähemas mahus, kui rahastamisotsuses on märgitud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja ei rikkunud 21.12.2007 sõlmitud poolte koostöölepingus märgitud kohustusi, hageja töö tulemusena määrati kostjale PRIA-st toetus summas 1 563 660 krooni (tl 15). Vastavalt koostöö lepingu punktile 6.6 ei mõjuta tulemustasu suurust asjaolu, et mingil põhjusel jäi kostjal määratud toetus osaliselt kasutamata. Kohus leiab, et PRIA peadirektori vahepealne käskkiri taotluse rahuldamata jätmise kohta ei mõjuta lõpptulemust st otsust, millega määrati kostjale toetus. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja esitatud arved kostjale tulenevalt pooltevahel sõlmitud lepingu punktist 6.2 on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele summas 8 583,79 eurot (134 307,10 krooni).
25.VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
2-09-46185 intressimäär. Pooled on kokku leppinud, et hagejal on õigus arvestada mitteõigeaegselt tasutud arvetelt viivist 0,1% päevas. Hageja on kostjat viivise nõudmisest teavitanud 12.02.2009 viivisearvega nr 015/09 summas 1 463,20 krooni, 01.07.2009 viivisearvega nr 029/09 summas 3 280 krooni ja 21.08.2009 viivisearvega nr 038/2009 summas 12 329,21 krooni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivise 897,43 eurot (14 041,70 krooni) ja viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 15.09.2009 kuni põhinõude täitmiseni Menetluskulud
26.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 100% ulatuses. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.