Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Harju Maakohus määras 01.04.2011.a.

Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgniku põhitegevuseks oli varasemalt riidekaubandus, viimastel aastatel kinnisvaraarendus. Viimaseks äriprojektiks oli korterite renoveerimine Maardu linnas Harjumaal. Parex bank ́ast (AS Citadele banka Eesti Filiaal) võetud laenuga soetati 18.01.2007 Maardus 4 korteriomandit asukohaga XXX, et need renoveerida ja kasumlikult realiseerida. Võlgniku seaduslik esindaja kirjeldab pankrotiavalduses ja sellele lisatud selgituses, et võlgniku makseraskused tekkisid 2009.aastal, kui Maksu- ja Tolliamet ning politsei alustasid mitmeid uurimistoiminguid. Võlgniku majandustegevus on peatunud lõplikult, sest võlgniku omanik I.Z kannab vanglakaristust vanglas. Võlgniku omakapital on miinuses, võlgasid on vähemalt 319 558,24 eurot, varasid aga vaid kuni 50 000 eurot. 02.03.2011 kuulutas kohus välja Z ́i pankroti. Ajutise halduri küsimusele vastates teatab võlgniku lepinguline esindaja järgmist: • OKja I Z ́ile kuuluvate teiste äriühingute majandustegevus peatus ja tekkis püsiv maksejõuetus juba alates 31.03.2009, kui Z esimest korda vahi alla võeti. • Kuna võlgniku majandustegevuse peatumise tõttu keegi töötajatele palka ei maksnud, olevat raamatupidamine „laiali jooksnud“. Samal põhjusel olevat esitamata ka majandusaastate aruanded Äriregistrile.

• Esindajale on teadmata I.Z ́i äriühingute dokumentatsiooni (sealhulgas OKraamatupidamisdokumentatsiooni) asukoht - enamus olevat uurimise käigus ära võetud ning mingi osa peaks siiani asuma Maksu- ja Tolliametis. • Võlgnikule kuuluva vara müügiks ei ole peale I.Z i arreteerimist suurt midagi tehtud, nelja korteri võtmed (XXX) olevat suvel 2010 antud üle pandipidajale või kohtutäiturile. Korterite seisund olevat halb ja neid saaks müüa kui “toorikuid”. • Esindajal puuduvad igasugused andmed lõpetamata töölepingute või töötajate võimalike nõuete kohta. • Ei ole teada kehtivatest rendi-, üüri- või liisinglepingutest; Puudub informatsioon pooleliolevate täitemenetluste ja / või kohtuvaidluste kohta. • Ka OÜ ED raamatupidamine “jooksis laiali” kevadel 2009. • Esindajal puudub igasugune teave AS N tegevuse ja dokumentide kohta. Võlgniku omanik viibib alates märtsist 2009 kinnipidamisasutuses. Lepingulist esindajat volitanud seaduslik esindaja EK on juhatuse liige alles alates 25.06.2010. Halduri järelepärimisele raamatupidamisdokumentatsiooni kohta vastas Maksu- ja Tolliameti esindaja, et nendele ei ole OK dokumente üle antud. Ülaltoodud põhjustel ei ole ajutisel halduril ülevaadet raamatupidamisdokumentide olemasolu, asukoha ja seisukorra kohta ning ajutine haldur ei saa anda hinnangut võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldusele ja analüüsida finantsandmeid. Võlgnik on jätnud korraldamata äriühingu raamatupidamise. Raamatupidamise seadus näeb äriühingutele ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise). Kuid ilmselt rahapuuduse ja omaniku eemalviibimise tõttu ei ole võlgnik viimastel aastatel nõuetekohast raamatupidamise arvestust pidanudki. Võlgnik ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust. Netovara väärtuse langus alla miinimumsuuruse pidi omanikule selge olema juba tunduvalt varem, näiteks hiljemalt 2010. aasta alguseks, kui oli selge üldise majanduslanguse mõju kogu ettevõtlusele, sealhulgas kinnisvaraturul. Halduri hinnagul oli juhtkonnapoolsete tegematajätmiste põhjuseks: 1)omaniku, kes oli ka nõukogu esimees, viibimine kinnipidamisasutuses; 2) toonase juhatuse liikme Aleksei Smelovi (juhataja alates 7.06.06-25.06.2010) ja nõukogu teiste liikmete otsustusvõimetus. Seni puuduvad ajutisel halduril muud andmed, et juhatuse tänased liikmed oleksid äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Ajutise halduri poolt tuvastatud andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Võlgniku varade nimekirjas loetletud kinnisvara : 1)Maardus XXX asuv korter nr 13, üldpinnaga 59,30 m2, korteriomand registriosa numbriga XXX, seatud keelumärge käsutamise keelamiseks kohtutäitur Priit Petteri poolt, 2)Maardus XXX asuv korter nr 14, üldpinnaga 59,70 m2, korteriomand registriosa numbriga XXX , 3)Maardus XXX asuv korter nr 15, üldpinnaga 59,70 m2, korteriomand registriosa number XXX 4)Maardus XXX asuv korter nr 16, üldpinnaga 59,30 m2, korteriomand registriosa numbriga XXX Kõik nimetatud korteriomandid on koormatud 4 485 000 krooni suuruse hüpoteegiga AS Citadele banka eesti filial kasuks. Muu kinnisvara võlgnikul puudub. Maanteeameti liiklusregistri teatel kuulub võlgnikule mootorpaat registrimärgiga XXX Nimetatud sõiduki olemasolu, asukoha, seisukorra ja valdaja kohta andmed puuduvad. Liiklusregistri andmetel puuduvad võlgniku nimel muud registreeritud sõidukid puuduvad.

Lisaks kinnistutele kuulub võlgniku vara koosseisu : 1) 320 600 krooni // 20 490,07 euro suurune osalus (ca 64%) OÜ-s ED(XXX), mille osakapital on 501 000 krooni. Võlgniku lepingulise esindaja teatel lõpetas nimetatud äriühing oma tegevuse samuti kevadel 2009. Viimati äriregistrile esitatud majandusaata aruanne pärineb aastast 2007. Hetkel ei ole äriühingul juhatuses ühtegi liiget. 2) 100% AS N aktsiatest, mille aktsiakapital on 7 021 200 krooni // 448 736,46 eurot. Võlgniku varale on seatud 02.01.1998 kommertspant AS Eesti Maapank kasuks. Võlgniku kontod Swedbankis on tühjad, viimased arvestatavad liikumised olid kontodel augustis 2010. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid ja muud teadaolevat vara peale nimetatud korteriomandite, mootorpaadi ja osaluste kahes äriühingus. Korteriomandite tänane turuväärtus on teadmata, kuid kindlasti jääb see alla 50 000 euro. Paadi olemasolu, asukoht ja seisukord on täna veel teadmata. Osalused tegevuse lõpetanud äriühingutes on ilmselt väärtusetud. Pankrotimenetluse kulude katmine on võimalik korteriomandite müügist. Võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirjas on võlgade suuruseks AS-i Citadele banka Eesti filiaal ees märgitud 286 643,74 eurot, kuid AS Citadele banka Eesti filiaal teatel on võlgnikul seisuga 13.04.2011 panga ees kohustusi kokku 163 691,38 EURi. AS-i R ees on kohustusi 24 799,06 eurot. Seisuga 04.04.2011 oli võlg Maksu- ja Tolliameti andmetel vaid maamaksu osas 61,99 EUR. OÜ WT on esitanud oma nõue summas 90050 eurot. Maardu Keemikute 15 korteriomanikud on teatanud oma nõudest OK vastu summas 31 955,82 eurot. Krediidiinfo andmetel on võlgnikul maksehäired alates aprillist 2009, liisingmaksed. Swedbank Liising AS on teatanud oma nõudest summas 51366,90 eurot. Muud andmed võlgniku kohustuste kohta puuduvad. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade summa: 163691,38 + 24799,06 + 61,99 + 90050 + 51366,90 + 31955,82= 361 925,15 eurot, mis suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku majandustegevus lõppes juba 2009.aastal ja selle omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - võlgade suuruseks on vähemalt 361 925,15 eurot, võlgnikule kuuluva vara väärtus on aga alla 50 000 euro. Pankrotimenetluse kulud saab katta pankrotivara arvelt. Maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks omaniku viibimine kinnipidamisasutuses alates märtsist 2009, mistõttu äriühing lõpetas tegevuse ja töötajad “jooksid laiali”. Just alanud maajnduslanguse tingimustes 2009.aasal oleks tegevjuhtkond vajanud alanud majanduslanguse tõttu selgeid juhiseid raskuste ületamiseks vajalike abinõude tarvitusele võtmiseks. Kuid ei saa välistada, et nimetatud korrterite renoveerimine alanud majanduslanguse tingimustes oleks igal juhul võinud lõppeda maksejõuetusega ka siis, kui omanik oleks kohal olnud. Sest kinnisvara väärtus on vähenenud kordades ning äriprojekti jätkamisel ei oleks kinnisvaraarendusse investeeritud raha enam kunagi õnnestunud tagasi teenida. Ajutise halduri esialgsel hinnangul pidi püsiv maksejõuetus ilmnema juhtkonnale juba 2010.aasta alguseks, mil omakapital pidi muutuma negatiivseks ja juhtkond (juhataja + nõukogu 2 liiget) oleks pidanud varem tarvitusele võtma seaduses ettenähtud meetmed. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes, olgugi et võlgniku juhtkond on jätnud korraldamata äriühingu raamatupidamise ning ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OKOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, võlgade suuruseks on vähemalt 361 925,15 eurot, võlgnikule kuuluva vara väärtus on aga alla 50 000 euro. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige EK(ik XXX). Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 1500 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1500 eurot Andres Tootsman kasuks võlgnikult OKOÜ. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.