Asjaõigus › Omandiasjad

Hagiavalduse kohaselt tõstis kostja 25.-27.02.2002 seadusliku aluseta hageja, HK ja viimase alaealise tütre välja nende elamispinnalt Tallinnas XXX. Hageja ja HK esitasid avalduse politseisse, kus algatati kriminaalasi. Tallinna Linnakohus mõistis kostja kriminaalasjas süüdi 22.09.2003 otsusega. Hageja ja HK tsiviilhagi jäeti lahendamiseks tsiviilmenetluse korras. Väljatõstmise tagajärjel jäid kostja valdusesse hagejale ja Helen Kadarikule kuuluvad esemed 222 750 krooni väärtuses. 10.07.2007 loovutas HK nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagi on esitatud pärast nõude aegumistähtaja lõppemist ja seega tuleb nõudele kohaldada aegumist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 ja § 150 alusel ning vastavalt TsMS § 449 lg-le 3 teha aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsus. TsÜS § 150 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagiavalduses esitatud andmetest tulenevalt algas aegumistähtaja kulg 27.02.2002. Seoses kriminaalasjaga peatus aegumise kulg ja seda aegumistähtaja hulka ei loeta. Aegumine peatus kriminaalasjas tehtud otsuse jõustumiseni, s.o 14.01.2004, mil Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Aegumistähtaeg lõppes 14.01.2007. Hageja esitas hagi 10.11.2008, s.o pärast nõude aegumist. Täiendavalt märkis kostja, et kõik hagiavalduses loetletud esemed ei ole tema valduses. Enamiku neist on hageja ja HKise kostja juurest ära viinud. Kostja on korduvalt hageja poole pöördunud, et viimane oma asjad ära viiks. Seega ei ole tõene väide, et kostja on asjade väljaandmisest keeldunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Maakohus jättis hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja 100 000 krooni väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sai hageja oma õiguste rikkumisest teada 25.-27.02.2002. Sel ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel tuleb aegumistähtaega arvestada alates 1.07.2002. Juhindudes kehtiva TsÜS § 150 lg-st 1, § 160 lg-test 1 ja 3 ning § 168 lg-st 1 oli aegumine peatunud kuni 14.01.2004. Sel päeval otsustas Riigikohus kostja kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta. Nõue aegus 14.01.2007. Järelikult on hageja nõuded aegunud. Ringkonnakohtu otsus Tallinna Ringkonnakohus oma otsusega 15.04.2010 leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus selgitas, et käesolevas asjas jääb ebaselgeks, milliste nõuete lahendamist hageja soovis ja millised nõuded võeti kohtu menetlusse. Esialgses hagiavalduses palus hageja tunnustada oma omandiõigust kostja valduses olevatele MP ja HK esemetele ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 200 000 krooni (t lk 4). 10.12.2008 täpsustas hageja oma nõuet, märkides, et nõue on suunatud asjade eest hüvitise nõudmisele (t

2 (5)

lk 20). 09.02.2009 avalduses palus hageja kostjalt välja mõista rahalise hüvitise 100 000 krooni (t lk 39). Ringkonnakohus selgitas, et maakohus jättis aegumise kohaldamisel välja selgitamata TsÜS § 160 kohaldamise eelduseks oleva asjaolu, s.o kriminaalasjas tsiviilhagi esitamise aja. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, mitte kogu kriminaalmenetluse ajaks. Menetluse käik Hageja esitas 10.09.2010 hagiavalduse tervikteksti, mille kohaselt palus hageja tunnustada oma omandiõigust kostja valduses olevatele MP ja HK esemetele ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 200 000 krooni. Kohus palus 09.02.2011 hagejal oma nõuet täpsustada ning selgitada, kas nõue tunnustada omandiõigust kostja valduses olevatele MP ja HK esemetele kujutab endast üksnes taotlust kahjunõude rahuldamise ühe eelduse tuvastamiseks või on tegemist eraldiseisva nõudega. Kohus selgitas, et viimasel juhul tuleb hagejal täpsustada, millise aja seisuga ta tuvastamist soovib, põhjendada oma tuvastushuvi ning tasuda tuvastushagi esitamisel täiendavalt riigilõivu. Hageja kohtu kirjale ei vastanud ega riigilõivu ei tasunud. Kostja esitas 28.03.2011 täiendavad seisukohad, mille kohaselt Hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses on hagiavalduses märgitud asjad, vaid vastupidi, kostja tõendab käesolevale menetlusdokumendile lisatud tõenditega (vt LISAD 1 kuni 4 - Politseiameti Ida Politseiosakonna 27.05.2002 läbiotsimise määrus kriminaalasjas nr 02231501022, Politseiameti 28.05.2002-29.05.2002 läbiotsimise protokoll, Politseiameti Ida Politseiosakonna 30.05.2002 asitõendiks tunnistamise määrus ja Politseiameti Ida Politseiosakonna 30.05.2002 asitõendite vaatlusprotokoll), et praktiliselt kõik hagiavalduses toodud varanimekirjas väidetavalt hagejale ja hageja elukaaslasele Helen Kadarikule kuulunud asjad viidi 28.05.2002 - 29.05.2002 kostjale kuulunud XXX, Tallinn, asuvas eramajas läbiviidud läbiotsimisel kostja juurest ära ja anti 30.05.2002 hageja ja hageja elukaaslase HK kätte. Kostja selgitas, et nähtuvalt 14.01.2004 jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-1213/03 (vt tl 5-9 ja 103-106) tõsteti hageja oma elukohast Tallinnas XXXelamust ebaseaduslikult välja ajavahemikul 25.02.2002 - 27.02.2002. Nähtuvalt hageja käitumisest (sh tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses, samuti hagi esitamine käesolevas asjas) on hageja lugenud temale kahju tekitatuks alates hageja väljatõstmisest, st alates hiljemalt 27.02.2002. Seega sai hagejal oma väidetavate õiguste rikkumisest (st väidetavast kahju tekkimisest) ja väidetava kahju tekitanud isikust teada juba hiljemalt 27.02.2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt algab kahjuhüvitise nõude aegumine 01.07.2002. Aegumine peatus kriminaalmenetluse käigus 21.10.2002 hageja ja tema elukaaslase HK tsiviilhagejateks tunnistamise määruste (vt LISA 6 ja 7) tegemistega. Selleks ajaks oli aegumistähtaeg vastavalt VÕSRS § 9 lg-st 2 alates 01.07.2002 kulgenud 112 päeva. Kriminaalmenetluse käigus esitatud tsiviilhagid jäeti läbivaatamata Tallinna Linnakohtu 22.09.2003 kohtuotsusega, mis jõustus 14.01.2004, mil Riigikohus tegi määruse, mille kohaselt kassatsioonkaebust menetlusse ei võetud. Seega lõppes Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse jõustumisega 14.01.2004 aegumise peatumine. Tulenevalt eeltoodust lõppes kolmeaastane aegumistähtaeg kostja andmetel 24.09.2006. Kuivõrd hagiavaldus esitati käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtule 10.11.2008, on hageja esitatud kahjuhüvitise nõue aegunud.

3 (5)

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kostja taotlusega, uurinud tõendeid, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostja tõstis 25.-27.02.2002 hageja, HK ja viimase alaealise tütre välja nende elamispinnalt Tallinnas XXX. Hageja ja HK esitasid avalduse politseisse, kus algatati kriminaalasi. Tallinna Linnakohus mõistis kostja kriminaalasjas süüdi 22.09.2003 otsusega. Hageja ja HK tsiviilhagi jäeti lahendamiseks tsiviilmenetluse korras. Väljatõstmise tagajärjel jäid kostja valdusesse hagejale ja Helen Kadarikule kuuluvad. Hageja palub 10.09.2010 hagiavalduses terviktekstis tunnustada oma omandiõigust kostja valduses olevatele MP ja HK esemetele ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 200 000 krooni. Kohus palus 09.02.2011 hagejal oma nõuet täpsustada ning selgitada, kas nõue tunnustada omandiõigust kostja valduses olevatele MP ja HK esemetele kujutab endast üksnes taotlust kahjunõude rahuldamise ühe eelduse tuvastamiseks või on tegemist eraldiseisva nõudega. Kohus selgitas, et viimasel juhul tuleb hagejal täpsustada, millise aja seisuga ta tuvastamist soovib, põhjendada oma tuvastushuvi ning tasuda tuvastushagi esitamisel täiendavalt riigilõivu. Hageja kohtu kirjale ei vastanud ega riigilõivu ei tasunud. Kohus leiab, et kuna hagiavalduse sisust ilmneb, et hageja ei nõue esemete välja andmist ja on seisukohal, et esemed on hävinud ning nõuab üksnes kahju hüvitamist seoses esemete kaotamisega, siis tuleb hagiavaldust mõista selliselt, et nõue tunnustada omandiõigust kostja valduses olevatele MP ja HK esemetele kujutab endast üksnes taotlust kahjunõude rahuldamise ühe eelduse tuvastamiseks. Hageja on seda oma käitumisega kinnitanud jättes põhjendamata oma tuvastushuvi, täpsustamata tuvastushetke ja jättes tasumata riigilõivu. Seega loeb kohus, et haginõudeks on üksnes kahju hüvitamise nõue. Hageja esitatud nõue on kvalifitseeritav TsK § 229 (üürileping) kohaselt lepingulise kahju hüvitamise nõudena, kuivõrd enne välja tõstmist kasutas hageja hagiavalduse kohaselt ruume üürilepingu alusel. Enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 lg 1 alusel on hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat ning § 116 alusel algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi ka VÕSRS) § 9 lg 2 sätestab: „kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002.“ Alates 01.07.2002 kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. 14.01.2004 jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-1213/03 (vt tl 5-9 ja 103-106) nähtub, et hageja tõsteti oma elukohast Tallinnas XXX elamust ebaseaduslikult välja ajavahemikul 25.02.2002 - 27.02.2002. Nähtuvalt hageja käitumisest (sh tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses, samuti hagi esitamine käesolevas asjas) on hageja lugenud temale kahju tekitatuks alates hageja väljatõstmisest, st alates hiljemalt 27.02.2002. Seega muutus hageja kahjunõue sissenõutavaks 27.02.2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt algab kahjuhüvitise nõude aegumine 01.07.2002. Aegumine peatus kriminaalmenetluse käigus 21.10.2002 hageja ja tema elukaaslase HK tsiviilhagejateks tunnistamise määruste (vt LISA 6 ja 7) tegemistega.

4 (5)

Selleks ajaks oli aegumistähtaeg vastavalt VÕSRS § 9 lg-st 2 alates 01.07.2002 kulgenud 112 päeva. Kriminaalmenetluse käigus esitatud tsiviilhagid jäeti läbivaatamata Tallinna Linnakohtu 22.09.2003 kohtuotsusega, mis jõustus 14.01.2004, mil Riigikohus tegi määruse, mille kohaselt kassatsioonkaebust menetlusse ei võetud. Seega lõppes Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse jõustumisega 14.01.2004 aegumise peatumine. Tulenevalt eeltoodust lõppes kolmeaastane aegumistähtaeg 24.09.2006. Kuivõrd hagiavaldus esitati käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtule 10.11.2008, on hageja esitatud kahjuhüvitise nõue aegunud. Kohus märgib, et hageja on hagiavalduses viidanud sellele, et on kostjale korduvalt esitanud palve võimaldada juurdepääs vaidlusalustele asjadele ja pooled jõudsid kokkuleppele esemete üleandmises 20.04.2004, kuid kostja rikkus kokkulepet. Sellest võib järeldada, et ei saa välistada, et hageja arvates pidas ta läbirääkimisi asjade tagastamise üle kuni 20.04.2004. Isegi juhul kui hageja oleks soovinud sellele tugineda, siis oleks ka sel juhul hagi aegunud 21.04.2007 ehk enne hagi esitamist kohtule. Kohus märgib, et tõendeid ei ole selle kohta, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Peeter Pällin Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.