lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-5081/16

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-5081/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
994
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2025, Tallinn Kohtuasja number

2-25-5081

Kohtuasi

F.Q avaldus täiemenetluse lõpetamiseks seoses nõude täitmise aegumisega (täiteasi 025/2013/547)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. aprilli 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

F.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) F.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja Philippe Hint Puudutatud isiku (sissenõudja) Q.B (isikukood XXX) Kohtutäitur Kaire Põlts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 22. aprilli 2025 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Avaldaja esitas 02.04.2025 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas nr 025/2013/547. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.09.2011 kohtulahend tsiviilasjas 2-08-75070 ja sissenõudjaks Q.B . Täitemenetlust alustati 18.02.2013. Nõude täitmine aegus 19.02.2023. Võlgnik esitas 05.02.2025 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse aegunuks lugemiseks, kuid kohtutäituril ei olnud võimalik täitemenetlust lõpetada, kuna ei saanud sissenõudja nõusolekut.
2.Sissenõudja ei esitanud maakohtule avalduse suhtes seisukohta.
3.Kohtutäituri vastuse kohaselt esitas võlgnik 05.02.2025 täiteasjas nr 025/2013/547 kohtutäiturile aegumise avalduse ning 06.02.2025 koostas ja edastas kohtutäitur sissenõudjale teate võlgniku esitatud avaldusest. Sissenõudja pole kohtutäituri teatele täitemenetluse lõpetamise osas seisukohta esitanud. Täitemenetlus algatati 19.02.2013 sissenõudja 18.02.2013 avalduse alusel. Täitetoimiku materjalidest ei nähtu nõude aegumist peatavaid asjaolusid. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 22.04.2025 määrusega avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas 025/2013/547 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
5.TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Sama sätte lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega TsÜS § 159 lg 1 järgi.
6.Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 16.09.2011 määrus tsiviilasjas 2-08-75070, mis on esmakordselt esitatud täitmiseks 18.02.2013. Seega 10-aastane täitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 19.02.2013 ja nõude täitmine aegus 19.02.2023. Asjas ei ole toodud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Samuti ei ole kohtule aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas teatavaks saanud. Kuna täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 19.02.2023, siis tuleb täitemenetlus lõpetada.
7.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesolev kohtulahend on avaldaja kui võlgniku huvides, sest kohus tuvastas, et nõude täitmine on aegunud. Samas oleks menetluskulude sissenõudja kanda jätmine ebaõiglane. Sissenõudja ei ole saanud

2

täitemenetluses oma nõuet täita. Sellest kohustusest vabanemise tulemusena ei ole õiglane olukord, kus lõpptulemusel tekiksid sissenõudjal menetluskulud võlgniku ees. Määruskaebus

8.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud sissenõudja kanda.
9.Maakohus tuvastas, et täitmine on aegunud ja avaldajal on õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja pidi pöörduma kohtusse sissenõudja tegevusetuse tõttu, kuna sissenõudja ei andnud täiturile nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks. Seega on põhjendatud jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Selline on ka kohtupraktika. Menetluse edasine käik
10.Sissenõudja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Kohtutäitur leidis, et määruskaebus on põhjendamatu.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on avaldaja vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotamise osas.
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
14.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet ( RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29; RKTKm 13.10.2020, 2-16-5794, p 12).
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Avaldaja on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022 määrusele tsiviilasjas 2-22-1734 ja Riigikohtu 11.05.2022 määrusele tsiviilasjas 2-21-10665, kus täitemenetluse lõpetamiseks aegumisega seonduvates vaidlustes on menetluskulud jäetud sissenõudja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolev tsiviilasi viidatud 3

tsiviilasjadega analoogne. Nimetatud tsiviilasjades oli avaldaja ja sissenõudja vahel vaidlus täitemenetluse lõpetamise üle. Käesoleval juhul ei olnud avaldaja ja sissenõudja vahel täitemenetluse lõpetamise üle vaidlust. Kuigi sissenõudja ei väljendanud sõnaselget nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks, ei esitanud ta täitemenetluse lõpetamisele ka vastuväiteid. Sellistel asjaoludel ei ületanud maakohus diskretsiooni piire kui pidas õiglaseks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

17.Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
18.Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, peab kolleegium põhjendatuks, sarnaselt maakohtu menetluskulude jaotusele, jätta menetluskulud ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium