Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2011. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-8279
Tsiviilasi
Vladislav Nešini hagi Jõhvi kohtutäitur K.M. 13 392.40 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
277.02 eurot (4 334.40 krooni)
vastu
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. oktoobri 2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur K.M. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): kohtutäitur K.M. (asukoht: XXX), esindaja Marko Tiirik Vastustaja (hageja): Vladislav Nešin (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja S.G.
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Viru Maakohtu 11. oktoobri 2010. a otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta K.M. ́i kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
13 392.40
Hagiavalduse kohaselt viis kohtutäitur 13.11.2007. a läbi enampakkumise L.A. kuulunud korteriomandi XXX Kohtla-Järve sundvõõrandamiseks. Hageja tegi enampakkumisel parima pakkumise ning soetas ülalnimetatud korteriomandi 150 000 krooni eest. 05.12.2007. a kanti hageja kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. L.A. esitas 05.12.2007. a Viru Maakohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Viru Maakohtu 22.04.2009. a otsusega tsiviilasjas 2-07-50750 tunnistati enampakkumine kehtetuks. Seoses enampakkumise kehtetuks tunnistamisega tekitati hagejale varaline kahju summas 13 392.40 krooni, sh 220 krooni riigilõiv enampakkumisel osalemise eest, pangateenustasu 69 krooni, AS Eesti Post teenustasu 59.10 krooni, tsiviilasjas 2-07-50750 kantud õigusabikulud 8 743.80 krooni ning pärast seda tekkinud õigusabikulud 4 300 krooni. Tsiviilasja nr 2-07-50750 raames oli hageja sunnitud kandma õigusabikulud, kuna ta oli kaasatud menetlusse kaaskostjana. Kohtuotsusega jäeti kostjate menetluskulud nende endi kanda. Selleks, et nõuda kohtutäiturilt täitekulude, täituri tasu ja müügihinna tagastamist, pidi hageja kandma õigusabi kulusid summas 4 300 krooni. 21.07.2009. a esitas hageja kohtutäitur K.M. ile avalduse müügihinna, täitekulude, kohtutäituri tasu ja muude kulude tagastamiseks. K.M. tagastas hagejale 105 428.39 krooni (150 000 - 44 571.61). 17.09.2009. a esitas hageja kohtutäiturile uue avalduse nõudega tagastada täitekulud, kohtutäituri kulu ja kahjuhüvitis. Kohtutäitur tagastas 3 809.87 krooni. 13.04.2010. a esitatud vastuse kohaselt nõudis hageja just nimelt kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamist, mitte tsiviilasjaga nr 2-07-50750 seotud menetluskulude väljamõistmist. Kui kohtutäitur ei oleks rikkunud enampakkumise tingimusi, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Hageja selgitas, et juristi abi oli vajalik konsultatsiooni saamiseks, avalduse ja nõudeavalduste koostamiseks.
Hageja vähendas haginõuet 220 krooni võrra, kuna kostja tagastas antud summa (riigilõivu) hagejale.
kohtuotsus on jõustunud. TMS § 2 lg 1 p 1 alusel on kohtuotsus muutunud täitedokumendiks, mis välistas hageja nõudeõiguse kostja vastu. Sellepärast ei olnud võimalik menetluskulusid summas 8 838 krooni lugeda täituri tekitatud kahjuks. Selles osas jättis kohus hagi rahuldamata. Hagiavalduse juurde lisatud kassa sissetuleku orderite kohaselt maksis hageja S.G. FIE-le konsultatsioonide, avalduse ja dokumentide koostamise eest K.M. vastu 03.09.2009. a 500 krooni, 08.09.2009. a 1 800 krooni ja 05.11.2009. a 2 000 krooni (t. lk. 44). AS-i Eesti Post kviitungi järgi tasus hageja K.M. le tähitud kirja saatmise eest 34.40 krooni (t. lk. 80). Kohus ei nõustunud kostja ja tema esindaja väidetega nimetatud kulu käesoleva kohtuasja menetluskuluks lugemise kohta. Esindaja volituse kohaselt esindas S.G. hagejat alates 04.02.2010. a. Seega ei osutanud S.G. hagejale teenuseid TsMS §-s 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindajana. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja p 2 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei kandnud 4 334.40 krooni esindaja õigusabi ega postikuluna käesoleva tsiviilasja menetluses. Seega ei ole tegemist käesoleva tsiviilasja menetluskuludega. Kuna tegemist oli kahjuga, mille tekkimise põhjustas kostja, tuleb hagi rahuldada 4 334.40 krooni ulatuses.
5) on haginõue 4330 krooni õigusabikulude hüvitamiseks tõendamata. Hagimaterjalidele lisatud kolm kassa sissetuleku orderit (08.09.2009. a summale 1800 krooni, 03.09.2009. a summale 500 krooni ja 05.11.2009. a summale 2000 krooni) on ebamäärased. Kohtule ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et hageja oleks kasutanud kohtutäiturile esitatud avalduste koostamisel S.G. i FIE poolt osutatud õigusabi; 6) on kohus ebaõigesti seostanud S.G. i FIE poolt hageja esindamise kohtus esitatud volikirjaga, mille kohaselt esindab S.G. hagejat alates 04.02.2010. a. Juhul, kui S.G. FIE osutas hagejale õigusabiteenust, siis oleks maakohtul tulnud välja selgitada, millisel alusel ta hagejale õigusabiteenust osutas, kas osutatud õigusabiteenus oli seotud tsiviilasjaga nr 2-07-50750 või käesoleva tsiviilasjaga. Apellant leiab, et S.G. FIE-le tasutud õigusabikulusid ei saa kuidagi käsitleda kahjuna, mis kuuluks hüvitamisele kostja poolt; 7) ei saa käsitleda hagejale kahju tekitamisena hageja poolt kohtutäiturile AS Eesti Post kaudu kirja saatmist, mille kohaselt on hageja tasunud 34.40 krooni.
nõudeavalduste koostamise kulu põhjendatud kulu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et käesolevas asjas on täidetud VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse eeldus. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejal oli õigus esitada kahju hüvitamise nõue seadust rikkunud kohtutäituri vastu riigivastutuse seaduse alusel. Hageja kahjuks võisid muuhulgas olla mõistlikud kulutused, mida ta kandis seoses täiturile nõuete esitamisega põhjusel, et täitur ei tagastanud hagejal saadaolevaid summasid omal algatusel mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et kulutuste nõude esitamise eelduseks ei pea olema kaebus täituri tegevuse peale, vaid piisav on täiturile nõuete esitamine.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.