Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

24.08.2009 R L esitas Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse 13.08.2009 otsuse täiteasjas nr 022/2009/4953 kohtutäituri tasu suuruse määramisel seadusevastaseks tunnistamiseks. Harju tööpiirkonna kohtutäitur E. Vilippus alustas 12.07.2009 sissenõudja Ida Politseiprefektuuri 10.07.2009 avalduse alusel täiteasjas 022/2009/4953 ja 022/2009/4954 täitemenetluse võlgniku R L suhtes rahatrahvide 420 krooni ja 420 krooni sissenõudmiseks. Täitedokumentideks on Ida Politseiprefektuuri 05.06.2009 politseiametniku otsus nr 259009005068001 ning Ida Politseiprefektuuri 05.06.2009 politseiametniku otsus nr 2500900507003. Kohtutäitur toimetas võlgnikule täitmisteated kätte 20.07.2009 postkasti panekuga. Võlgniku ema CS sai kaks täitmisteadet kätte postkastist 21.07.2009. Mõlemad

trahvid oli võlgnik tasunud sissenõudjale Ida Politseiprefektuurile 15.07.2009, so pärast sissenõudja avalduse esitamist, kuid enne täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist. 12.07.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega määrati mõlemas täiteasjas täituri tasuks 600 krooni (sh käibemaks 20 %, so 100 krooni). 27.07.2009 võlgnik esitas kaebus kohtutäituri tegevuse peale, leides, et peab tasuma üksnes täitemenetluse alustamise tasu ja seda summas 100 krooni, kuna on nõude otse sissenõudjale enne täitemenetluse alustamist tasunud. Kohtutäitur 13.08.2007 otsusega rahuldas võlgniku kaebuse osaliselt. Kohtutäitur otsuses selgitas, et kohtutäituri abi käis XXXTallinnas 14.07.2009 kell 19.45 ja 20.07.2009 kell 8.38 ja väidetavalt allkirja vastu ei saanud täitmisteadet kätte toimetada, mistõttu pani kohtutäituri abi selle 20.07.2009 postkasti. Kohtutäituri seaduse § 2518 lg 3 alusel nõustus kohtutäitur kaebuse lahendamisel, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud pärast sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteta kättetoimetamist ja kohtutäituril on õigus võlgnikult sisse nõuda üksnes menetluse alustamise tasu. Kohtutäitur 13.08.2009 otsuses täiteasjas nr 022/2009/4953 otsustas täiteasjades 022/2009/4953 ja 022/2009/4054 määrata täitemenetluse alustamise tasuks kummaski täiteasjas 300 krooni KTS § 2511 lg 2 alusel väitega, et täitmisteate toimetas võlgnikule kätte kohtutäituri abi. Vastuväitena kohtutäituri 13.08.2009 otsusele võlgnik märgib, et kohtutäitur on riigivõimu esindajana valinud õiguse üldprintsiipe eirava käitumise ja tõlgendanud seadusenorme kasu teenimise huvides. Justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58 kehtestatud Kohtutäiturimäärustiku § 55 lg 1 sätestab otsesõnu täitekulude hüvitamise ulatuse: kohtutäitur peab täitekulude kandmisel arvestama võimaliku väiksema kuluga, mis saab teha, et säästa võlgnikku liigselt koormavatest kohustustest. Kohtutäitur lähtub kulutuste suuruse arvestamisel heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest. Kohtutäitur jättis arvestamata kaebaja taotluse KTS § 2511 lg 3 rakendamiseks. Tõele ei vasta täituri otsuses väidetu, et kohtutäituri abi võlgniku elukohas Tallinnas XXX 14.07.2009 kell 19.45 ja 20.07.2009 püüdis allkirja vastu täitmisteadet kätte toimetada, sest võlgniku noorem vend R oli samal ajal kindlasti kodus ja kindlasti keegi ei ole eelnimetatud aegadel alt uksekella helistanud või majaühistu liikmete kaudu proovinud minu või pereliikmete kohta küsida. Kohtutäituri otsuse I osas soovitakse selgitada täitmisteate kättetoimetamisega seonduvat, kuid täitur ei viita otsuses TsMS § 326 lg-le 2 – menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või 323 kohaselt. Kohtutäitur ei otsustanud kasutada seaduslikku võimalust KTS § 2511 lg 3 alusel alustamise tasu maksmiseks 100 krooni ulatuses. Kui kaks täitmisteadet ühes ümbrikus postkasti pannakse, miks peab neid käsitlema erinevatena, kui kohtutäituri 13.08.2009 otsuses kaebusele on neid käsitlenud ühe numbri all täiteasjadena mõlemaid koos. Kohtutäituri otsusest ei selgu, millisel teel täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul viisil kui vahetult kohtutäituri või kohtutäituri abi poolt, jääbki kohtutäituri otsuses selguseta. Vahetult toimetas täitmisteate võlgnikuni kaitseväeteenistusse võlgniku ema C. S 26.07.2009, seega muul viisil. Võlgnik leiab, et kaevatava otsuse puhul on tegemist vormipuudusega, sest KTS § 222 lg 3 loetleb kohtutäituri tasu otsuses nõutavad märked. Kaevatavas otsuses puudub eelnimetatud lõike punkti 6 alusel nõutav viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, seoses vabatahtliku täitmisega ettenähtud tähtaja jooksul. TMS § 25 lg 2 kohaselt võib võlgnikult enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist kohtutäituri tasu nõuda üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. 19.10.2009 e-kirjas avaldaja esindaja juhtis kohtu tähelepanu ka sellele, et 12.07.2009, mil kohtutäitur E. Vilippus koostas vaidlusalustes täiteasjades täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, oli pühapäev. Pühapäev on ametiasutustes puhkepäev ning seega ei olnud sel päeval võimalik mingeid dokumente koostada ja neid allkirjastada. Avaldaja esindaja leidis täitmisteated postkastist alles 8 päeva hiljem. 14.07.2009, kui kohtutäituri abi väidetavalt käis aadressil Tallinnas, XXX, ei vasta tõele, sest avaldaja esindaja oli ise kodus. Avaldaja

esindaja teab seda täpselt, sest tema tööpäev lõppeb kell 16.30 ja Rahumäe teelt Õismäele minekuks kulub umbes 45 minutit.

KOHTUTÄITURI VASTUS

05.10.2009 kirjalikus vastuses kohtutäitur palub jätta kohtutäituri 13.08.2009 otsuse täiteasjas nr 022/2009/4953 ja 022/2009/4954 tühistamata. Kaebaja esitatud faktiväidete kohta on kohtutäitur oma seisukohad esitanud 13.08.2009 otsuses ja jääb nende juurde. Tõendamaks asjaolu, et kohtutäituri abi käis võlgniku elukohas 14.07.2009 kell 19:45 ja 20.07.2009 kell 8:38, esitas kohtutäitur täitmisteate kättetoimetamise aktid. Kohtutäituri abi üritas võlgnikule täitmisteadet kätte toimetada võlgniku elukohas XXXTallinnas kahel korral, oluliselt erinevatel kellaaegadel ning vähemalt kolmepäevase vahega. Kuna kohtutäituri abi ei pääsenud eluruumi sisse, ei olnud täitmisteadet võimalik kätte toimetada ka eluruumis viibivale muule isikule. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte postkasti panekuga vastavalt TsMS §326 lg-le 1 ning täidetud olid kõik TsMS § 326 lg 2 eeldused menetlusdokumentide postkasti panekuga kättetoimetamiseks. Käesolevas asjas esitas sissenõudja täitmisavaldused kohtutäiturile 10.07.2009, R L tasus nõude otse sissenõudjale 15.07.2009 ning täitmisteade loetakse võlgnikule kättetoimetatuks 24.07.2009, seega tulenevalt KTS § 2518 lg-st 3 ning TMS § 24 lg-st 2 tuleb võlgnikul tasuda üksnes menetluse alustamise tasu. KTS § 2511 lg 2 kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 250 krooni, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult kohtutäitur ise või kohtutäituri abi. KTS § 242 järgi lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Antud juhul toimetati täitmisteated võlgnikule kohtutäituri abi vahendusel, seega tuleb menetluse alustamise tasu määramisel lähtuda KTS § 2511 lg –st 2 ja KTS § -st 242. Väär on võlgniku väide, et kohtutäituri otsus on vormiveaga, kuna puudub märge TMS § 25 lg-st 2 tulenevale võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui täitedokument täidetakse vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Võlgniku poolt kaevatava otsuse puhul on tegemist kohtutäituri otsusega võlgniku esitatud kaebusele, vastavalt TMS § 217 lg-le 5. Nimetatud otsuses ei peagi olema eraldi välja toodud võlgniku TMS § 25 lgst 2 tulenev õigus, sellele on viidatud võlgnikule toimetatud täitmisteates ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses. Kohtutäitur on vaba elukutsena avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, mitte riigiametnik (kohtutäituri seadustik § 2 lg 1). Kohtutäitur tegutseb oma büroo kaudu. Vastavalt Justiitsministri määrusele peab büroo olema avatud tööpäeviti vähemalt neli tundi. Töötamiseks nädalavahetustel seadusandja piiranguid ei sea, seega ei ole õige C. S väide, et pühapäeval, 12.07.2009 ei olnud kohtutäituril võimalik dokumente koostada ja allkirjastada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 alusel kohus vaatab käesoleva asja läbi ja lahendab selle asja kohtuistungil arutamata. TsMS § 477 lg 5 kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud põhjalikult poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, leiab, et R L kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgmiste asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle:

- R L

karistati Ida Politseiprefektuuri politseiametniku 05.06.2009 otsusega nr 259009005068001 rahatrahviga 420 krooni ning Ida Politseiprefektuuri politseiametniku 05.06.2009 otsusega nr 259009004607003 rahatrahviga 420 krooni. - 10.07.2009 Ida Politseiprefektuur esitas eelnimetatud politseiametniku otsuste täitmiseks täitemenetluse alustamiseks Harju tööpiirkonna kohtutäiturile Elin Vilippusele

-

täitmisavaldused koos täitedokumentidega; 12.07.2009 kohtutäitur E. Vilippus algatas täitemenetlused nr 022/2009/4953 ja 022/2009/4954; 15.07.2009 võlgnik R L tasus rahatrahvid otse sissenõudjale, Ida Politseiprefektuurile; 20.07.2009 kohtutäitur E. Vilippuse abi S. Palts pani täiteasjades 022/2009/4953 ja 022/2009/4954 koostatud täitmisteated võlgniku postkasti; 21.07.2009 võlgniku ema CS sai täitmisteated postkastist kätte; 26.07.2009 sai täitmisteated kätte sel ajal kaitseväeteenistuses viibinud võlgnik R. L. 27.07.2009 võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile; 13.08.2009 kohtutäitur rahuldas võlgniku kaebuse osaliselt ning otsustas, et võlgnikul tuleb kummaski täiteasjas tasuda üksnes menetluse alustamise tasu 300 krooni (sh käibemaks 20 %).

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 järgi kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate (TMS § 24 lg 1). TMS § 24 lg-st 2 tulenevalt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu. Vaidlus on täitemenetluse alustamise tasu suuruse üle. Kohus kohaldab vaidluse lahendamisel vaidlustatud toimingute tegemise ajal ja kuni 31.12.2009 kehtinud kohtutäituri seadust (KTS). Tulenevalt KTS § 2518 lg-st 3 on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult üksnes täitemenetluse alustamise tasu, kuna täitemenetluse käigus selgus, et võlgnik oli nõude sissenõudjale tasunud pärast täiteavalduse esitamist, kuid enne täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist. KTS § 2511 lg 1 kohaselt sõltub täitemenetluse alustamise tasu täitmisteate kättetoimetamise viisist ning katab muu hulgas kohtutäituri täitekulud seoses täitemenetluse alustamisega. Võlgnikult täiendavate täitekulude nõudmine menetluse alustamisel ei ole lubatud. Võlgnik on seisukohal, et kuivõrd täitmisteade toimetati talle kätte postkasti panekuga, ei ole tegemist täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega vahetult kohtutäituri või tema abi poolt ning täitemenetluse alustamise tasu vastavalt KTS § 2511 lg-le 3 on 100 krooni. Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse alustamise tasu suurus on 13.08.2009 otsuses õigesti määratud KTS § 2511 lg 2 järgi. Kohus leiab, et vaidluse asjas on põhjustanud KTS § 2511 lg-s 2 märgitud mõiste „vahetult kohtutäituri või tema abi poolt“ erinev tõlgendamine võlgniku ja kohtutäituri poolt. Võlgniku põhjendustest nähtuvalt on võlgnik seisukohal, et eelnimetatud sätte kohaldamise eeldusena tulnuks täitmisteade kohtutäituri või tema abi poolt kätte toimetada vahetult võlgnikule isiklikult. Kohus leiab, et võlgniku selline tõlgendus ei ole õige. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toimingud teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. TsMS § 306 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmise saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. TsMS § 306 lg 3 kohaselt korraldab kohus mentelusdokumentide kättetoimetamist postiteenust oma majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku vahendusel või muul seaduses

nimetatud viisil. Tõlgendades TMS § 10 lg-t 2, KTS § 2511 lg-t 2 ja TsMS § 306 lg-t 3 nende koostoimes, asub kohus seisukohale, et KTS § 2511 lg 2 kohaldamise eelduseks on kättetoimetamistoimingute tegemine vahetult kohtutäituri või tema abi poolt. See tähendab, et kohtutäitur ei kasuta kättetoimetamiseks posti – või kullerteenust, vaid kohtutäitur või kohtutäituri abi käib ise võlgniku aadressil täitedokumente võlgnikule viimas. KTS § 2511 lg 2 kohaldamine ei eelda, et kättetoimetamisel kohtutäitur või tema abi annavad täitedokumendid kätte isiklikult võlgnikule. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et võlgniku elukoha aadressil postkasti pani dokumendid kohtutäituri abi. See asjaolu, samuti kättetoimetamiseks tehtud kahe katse ja postkasti panemise aeg on fikseeritud täitmisteate kättetoimetamise aktides. Kohtul ei ole alust kahelda aktidesse kantud andmete tõepärasuses. Seega on kohtutäitur vaidlustatud otsuses õigesti määranud täitemenetluse alustamise tasu KTS § 2511 lg 2 järgi 250 krooni, millele KTS § 242 alusel lisandub käibemaks 20 % ehk 50 krooni. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik sai täitmisteate kätte ning täitmisteate reaalselt võlgnikuni jõudmise aeg (26.07.2009) ja täitmisteate võlgnikule kohaselt kättetoimetatuks lugemise aeg (24.07.2009) ei mõjuta võlgniku poolt esitatud kaebuste tähtaegsust ega käesoleva vaidluse sisulist lahendust, ei puutu asjasse võlgniku väited kohtutäituri valitud kättetoimetamisviisi (kättetoimetamine postkasti panekuga) põhjendatuse üle ning kohus võlgniku vastavaid väiteid ei analüüsi. KTS § 21 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks (KTS § 21 lg 3). Tulenevalt KTS § 22 lg-st 1 koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. TMS § 2 lg-st 1 ja § 23 lg-test 1 ja 4 tulenevalt algatatakse iga täitedokumendi kohta eraldi täitemenetlus. TMS § 33 lg 2 ja kohtutäiturimäärustiku (kuni 31.12.2009 kehtinud redaktsioonis) § 16 lg 1 kohaselt avatakse täiteasja kohta täitetoimik täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Ida Politseiprefektuur on koostanud võlgniku kohta kaks erinevat trahvimäärust ning esitanud mõlema sundtäitmiseks täitmisavaldused. Kohtutäiturimäärustik ega täitemenetluse seadustik ei keela vormistamast sama võlgniku poolt mitme täiteasja kohta ühe kaebuse esitamise korral kaebuse lahendamiseks ühte otsust. See ei välista kohtutäituri õigust nõuda menetluse alustamise tasu mõlema täitemenetluse eest. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka avaldaja esindaja väide, et täitemenetluse dokumendid on täitur vormistanud pühapäevasel päeval. Kohtutäitur on vaba elukutsena avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kelle töötamine nädalavahetustel ei ole seadusega piiratud. Samuti ei anna kaebuse rahuldamiseks alust avaldaja viide kohtutäituri 13.08.2009 otsuse vormipuudusele. Õige on kohtutäituri märkus, et TMS § 25 lg-st 2 tulenevat võlgniku õigust tasuda täitedokumendi täitmise puhul enne vahatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust on võlgnikule selgitatud täitmisteates ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses. Lisaks kohus märgib, et 13.08.2009 otsuses on kohtutäitur menetluse alustamise tasu määranud KTS § 2511 lg 2 alusel, mis on kohtutäituri tasu suuruse määramise erinormiks ning selle sätte alusel määratud tasu maksmise kohustust TMS § 25 lg 2 ei mõjuta. Seepärast puudus 13.08.2009 otsuses ka vajadus TMS § 25 lg 2 selgitamiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 03.09.2009 kohtumäärusega kohus andis avaldajale riigipoolset menetlusabi ja vabastas ta avalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni (63,91 eurot) tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt

mõistetakse kohtukulude kandmisel menetlusabi saanud hagejalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud riigi kasuks täies ulatuses välja. Eeltoodu alusel kohus mõistab avaldajalt riigituludesse välja 63,91 eurot. TsMS § 179 lg 5 alusel kohus määrab, et väljamõistetud riigilõiv tuleb riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Selle tähtaja möödumisel võidakse lahend saata sundtäitmisele.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.