Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus

Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

2-10-55328 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Danske Bank A/S Eesti Filiaal ja kostja 1 sõlmisid 13.12.2006 kapitalirendilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt võttis kostja liisingusse sõiduauto Toyota Land Cruiser 120 3,0 registreerimisnumbriga XXX(edaspidi vara) maksumusega 630 000 krooni ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, so kuni 25.12.2011 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule ning liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele Kapitalirendilepingu üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt hageja annab vara rendiperioodi lõppemiseni kostja valdusse ja kasutusse ning punkti 1.3 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul, so rendiperioodi lõppemiseni, rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Vastavalt üldtingimuste punktile 1.1 ja peatükile II anti vara hageja poolt kostja valdusse ja kasutusse ning kostja kohustus üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt täitma tähtaegselt ja kohaselt kõiki lepinguga sätestatud tingimusi ja lepingust tulenevaid kohustusi ning vastutab nende täitmise eest Eesti Vabariigi seadusandlusega ja lepinguga kehtestatud korras ja ulatuses. Kostja ei tasunud rendimakseid kogu rendiperioodi jooksul ning hageja esitas kostjale üldtingimuste punkti 10.1 alusel 18.06.2009 vara tagastamise nõude, millega hageja teavitas kostjat 1 ennetähtaegses lepingu lõpetamises. Hageja palus kostjal 1 viivitamatult vara tagastada. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 18.06.2009. Lepingu ülesütlemisega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. Üldtingimuste peatüki 10 ja sellele järgnevate alapunktide kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta juhul, kui kostja on viivituses rendimakse tasumisega ja hoiab kõrvale lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Punkti 10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peab kostja vara ja varaga seotud dokumentatsiooni hagejale koheselt tagastama. Lepingu ülesütlemise korral vastutab kostja hageja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama kostja. Kostja 1 ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ning hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi ning esitas kostjale 26.01.2010 sellekohase lepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude. Lepingut on käendanud kostja II 13.12.2006 sõlmitud käenduslepinguga nr XXX maksimummääraga 614 250,00 krooni. 26.01.2010 edastas hageja kostjale 2 kirja - nõue käenduslepingu nr XXX täitmiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhisumma 98 361,06 krooni, tasumata kindlustus - kostja poolt hagejale vastavalt kindlustusmaksete graafikule tasumata maksed, muud kulud - vara realiseerimiseks tehtud kulutused seoses kostja poolt vabatahtlikult auto tagastamata jätmisega, sh vara

2-10-55328 tagastusteenus, müügieelne tehniline ülevaatus, realiseerimise tasu, tasumata kuumaksed kapitalirendilepingu lisa nr 1 graafiku alusel lepingu lõpetamise seisuga tasumata kuumaksed, põhinõue - vara soetusmaksumuse tasumata osa peale vara realiseerimist ning viivised kuni lepingu lõpetamiseni ja alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 6 364,95 krooni. Hageja poolt lepingu lõpetamise seisuga võlgneb kostja tasumata graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viivised kokku summas 2100 krooni. Peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja poolt esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 26.01.2010 + 10 päeva, so 05.02.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.11.2010: Võlgnevus

Viivituse periood (271 päeva)

Viivis

98 361,06

05.02.2010 – 03.11.2010

4 264,95 krooni

Kokku nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist summas 6 364,95 krooni. Kostjate vastuväited hagiavaldusele Hagiavalduses kinnitab hageja, et kostja 1 ei maksnud hagejale rendimakseid kogu perioodi jooksul, seoses millega esitas hageja 18.06.2009 sõiduauto tagastamise nõude ja teavitas samal ajal kostjat 1 ülalnimetatud lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Kostja 1 ja kostja 2 ei nõustu sellega, kuna kostja 1 poolt oli makstud esimene makse summas 157 500 krooni ja järgmised maksed vastavalt tasumise graafikule kuni juunini 2009 s.h. intress. Kõik ülekanded on hagejale kättesaadavad. Tasumata kindlustuse eest nõutud summa 12 808.45 krooni ei ole hageja poolt tõendatud. Nõutud “muud kulud” summas 11 666,67 krooni – vara realiseerimiseks tehtud kulutused seoses kostja 1 poolt vabatahtlikult sõiduauto tagastamata jätmisega, sh vara tagastusteenus, müügieelne tehniline ülevaatus ja realiseerimise tasu ei ole hageja poolt piisavalt dokumente lisatud. Kohtule esitatud dokument sõiduauto tagastusteenuse kohta ei ole selgelt kirjeldatud, mida sõiduauto tagastusteenus summas 36 000 krooni sisaldab, mis päeval oli see teenus tehtud, mis aadressil: kellele ja mille eest. Samuti on selgusetu, miks esitatud arvel eeltoodud summa sisaldab veel 9 auto tagastamise teenust. Seega on koostatud arve “vara” tagastusteenus 10 auto kohta ja kuidas summa 36000 :10 auto tagastamisteenusega võrdub 11 666,67 krooniga? Samuti ei ole esitatud selle teenuse eest raha ülekande dokumenti – hageja kulude tõendamise kohta. Hageja ei ole esitanud ka vahendustasu kohta (vara müügi kohta) kulu dokumente summas 8666,67 krooni ja hageja poolt ei ole esitatud sõiduauto tehnilise ülevaatuse- ja hindamisakti enne müüki. Hageja seisukoht kostjate vastusele Hageja kostja 1 ja kostja 2 seisukohaga nõustuda ei saa, kuna juhul, kui kostja 1 oleks tasunud rendimakseid kogu rendiperioodi jooksul vastavalt graafikule, ei oleks hagejal olnud alust esitada kostjale 1 lepingu üldtingimuste punkti 10.1 alusel 18.06.2009 vara tagastamise nõuet ning alust ennetähtaegselt leping lõpetada. Kostja 1 on jätnud tasumata rendiperioodi jooksul graafiku kohaselt järgmised kuumaksed: 25.03.2009 – 2123,71 krooni (135,73 eur); 25.04.2009 – 6821,84 krooni (436,00 eur); 25.05.2009 – 6821,83 krooni (435,99 eur); 25.06.2009 – 6821,83 krooni (435,99 eur); 25.07.2009 – 6821,83 krooni (435,99 eur). Kokku 29 411,04 krooni (1879,71 eur), millest kostja 1 tasus 17.07.2009 hagejale sularaha sissemaksega 11 000 krooni (703,03 eur). Seega hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal 1 tasumata lepingust tulenevalt graafikujärgseid kuumaksed summas 18 411,04 krooni (1176,68 eur). Hagejale on IIZI Kindlustusmaakler AS esitanud liikluskindlustuse eest koondarve nr

2-10-55328 409558 summas 3900 krooni. Hageja kinnitab ja tõendab liikluskindlustuse koondarve tasumist maksekorralduse koopiaga nr 393. Nimetatud liikluskindlustuspoliisi ennetähtaegse lõpetamise eest tagastati hagejale 1542 krooni (98,55 eur), mida hageja tõendab maksekorralduse koopiaga nr 35819, mille võrra on hageja vähendanud liikluskindlustuse nõuet. Liikluskindlustuse kohustus kostjal 1 oli kuni vara tagastamiseni. Kostjal 1 on hagejale tasumata alljärgnevad liikluskindlustuse kuumaksed: 25.03.2009 – 339,25 krooni (21,68 eur); 25.04.2009 – 339,25 krooni (21,68 eur); 25.05.2009 – 339,25 krooni (21,68 eur); 25.06.2009 - 339,25 krooni (21,68 eur); 25.07.2009 - 339,25 krooni (21,68 eur). Kokku on tasumata liikluskindlustuse kuumaksed 1696,90 krooni (108,45 eur) ja poliisi jääk 1988,90 krooni (127,11 eur), kokku 3685,15 krooni (235,52 eur). Nimetatud liikluskindlustuspoliisi ennetähtaegse lõpetamise eest tagastati hagejale 1542,00 krooni (98,55 eur), mida hageja tõendab maksekorralduse koopiaga nr 35819, mille võrra on hageja vähendanud liikluskindlustuse nõuet. Lisaks on IIZI Kindlustusmaakler AS esitanud kaskokindlustuse eest koondarve nr 389537 summas 19 255 krooni. Hageja kinnitab ja tõendab kaskokindlustuse koondarve tasumist maksekorralduse koopiaga nr 8995. Kaskokindlustuse kohustus kostjal 1 oli kuni vara tagastamiseni. Kostjal 1 on hagejale tasumata alljärgnevad kaskokindlustuse kuumaksed: 25.03.2009 – 1674,96 krooni (107,05 eur); 25.04.2009 – 1674,96 krooni (107,05 eur); 25.05.2009 – 1674,96 krooni (107,05 eur); 25.06.2009 – 1674,96 krooni (107,05 eur); 25.07.2009 – 1674,96 krooni (107,05 eur). Kokku on tasumata kaskokindlustuse kuumaksed 8374,80 krooni (535,25 eur) ja poliisi jääk 8209,90 krooni (524,71 eur), kokku 16584,70 krooni (1059,96 eur). Nimetatud kaskokindlustuspoliisi ennetähtaegse lõpetamise eest tagastati hagejale 5919,40 krooni (378,32 eur), mida hageja tõendab maksekorralduse koopiaga nr 4437, mille võrra on hageja vähendanud kaskokindlustuse nõuet. Arvestades ülaltoodud tasumata liiklus- ja kaskokindlustuse tasumata makseid ning võttes arvesse ennetähtaegsete lepingu lõpetamiste tõttu tagastatut, on hageja nõue tasumata kindlustusmaksete eest kokku 12808,45 krooni (818,61 eur). Hageja selgitab kostjale 1 ja kostjale 2, et nähtuvalt hagiavalduse lisast nr 3 saatis hageja kostjale 1 18.06.2009 vara tagastamise nõude. Nimetatud nõudega palus hageja kostjal 1 vara viivitamatult tagastada ning märkis ka müügiplatsid, kuhu kostja 1 vara tagastama viivitamatult peab. Lisaks märkis hageja vara tagastamise nõudes, et vara mitte tagastamise korral, kasutab hageja vara tagastamiseks inkassofirma teenuseid ning nõuab seoses sellega tekkinud kulu sisse. Kuna kostja 1 vara viivitamatult ei tagastanud, tuli hagejal pöörduda oma koostööpartneri OÜ R poole, kes osutas hagejale antud asjas inkasso teenust, sh ka vara tagastamise teenust. Nimetatud teenuse tagastusteenus maksis hagejale 3000 krooni. Kuna OÜ R osutab hagejale pidevalt ja püsivalt vara (autode) tagastusteenust, ei ole mõistlik esitada neil hagejale iga tagastamise kohta eraldi arvet, vaid esitatakse koondarve, millel märgitakse tagastatud vara (auto) registreerimisnumbrid. Hageja tõendab OÜ R poolt esitatud arve nr A08-12 tasumist maksekorraldusega nr 3317. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja oma nõude juurde ja palub kohtul välja mõista solidaarselt kostjalt 1 ja kostjalt 2 Danske Bank A/S Eesti Filiaal kasuks põhivõlg 98 361,06 krooni (6286,42 eur) ja viivised 6 364,95 krooni (406,79 eur), kokku 104 726,01 krooni (6693,21 eur). Kostjate seisukoht hageja vastusele

2-10-55328 Kostjad esitavad oma arvestuse: eelviimane kostja 1 poolt makstud summa oli 25.03.2009 4698.12 krooni, seega jäi maksmata 446.07 krooni ja intress 1677.64, kokku 2123.71, hageja nõustub sellise arvestusega 14.01.2011 lehel 2. Kostja 1 poolt jäänud maksmata liisingumaksete summa seisuga 25.03.2009 moodustab 347 097.85 krooni: 347 097.85 – 4698.12 = 342 399.73 - maksmata intress alates 25.03.2009 kuni 18.06.2009 6240.15 krooni (1677,64+1652.78+1627.79 =4958 krooni, 1602.69: 30 päeva x 24 päeva=1282.15, 4958+1282.15=6240.15 krooni). Kokku kostja 1 poolt maksmata summa 348 639.88 krooni. Viimase makse tegi kostja 1 summas 11 000 krooni 17.07.2009, seega 348 639.88 – 11 000 = 337 639.88 krooni on kostja 1 võlg hageja ees (sõiduauto omandamiseks hageja poolt tehtud kulutused), kuhu juurde veel arvestatakse hagejale ülesütlemisest tekkinud lisakulud ja maha arvestatakse sõiduauto väärtus hagejale tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3). Kuna sõiduauto oli hagejale tagastatud 18.08.2009 ja hageja poolt tellitud hindamisaktile (samal päeval) oli hinnatud viimane 325 000 krooni, siis kostjate võlg on jäänud 337 639.88 325 000 = 12 639.88 krooni (VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel). Liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse hageja nõuete kohta on kostjatel selged alljärgnevad asjaolud: liikluskindlustuse leping on sõlmitud 22.01.2009 kuni 22.01.2010 summas 3900 krooni. Jagades 3900 krooni 12 kuuga saame 325 krooni kuus. Kostja võlg tekkis (hageja kinnitusel 14.01.2011) alates 25.03.2009, mis tähendab, et 2 eelnevat makset oli kostja poolt makstud (25.01.2009 339,25 krooni ja 25.02.2009 339.25 krooni), kuna hageja esitas kostjale kindlustuse eest arved suuremas summas, oli kokku makstud 678.50 krooni. Kuna hageja kinnitusel ja lisatud maksekorralduse nr 35819 alusel on hagejale tagastatud summa 1542 krooni liikluskindlustuspoliisi ennetähtaegse lõpetamise eest, siis kostja võla arvestus on järgmine: 3900 – 678.50 – 1542 = 1679.50 krooni moodustab kostjate võlg liikluskindlustuse eest. Kaskokindlustuse poliisi nr. AI019617 järgi aastane kindlustusmakse on 19 255 krooni perioodil 21.12.2008 kuni 20.12.2009. Kostja võlgnevus tekkis hageja kinnitusel alates 25.03.2009. Samuti oli hagejale tagastatud ennetähtaegse kaskokindlustuspoliisi lõpetamise eest summa 5919.40 krooni. Arvestus: esimesed kolm makset on kostja poolt makstud 25.12.2008 1674.96 krooni, 25.01.2009 1674.96 krooni ja 25.02.2009 1674.96 krooni, kokku 5024.88 krooni. 19 255 – 5024.88 – 5919.40 = 8310.72 krooni moodustab kostjate võlgnevus kaskokindlustuspoliisi eest. Kokku kostjate võlgnevus on hageja ees kindlustuse eest: 1679.50 + 8310.72 = 9990.22 krooni. Hageja poolt esitatud vara tagastamise nõude 18.06.2009 said kostjad kätte 2009 juuli algusel, kuna olid jaanipäevale eelneval nädalal Tallinnast ära sõitnud. Tallinnasse tagasi saabudes helistas kostja 1 viivitamatult hagejale ja palus sõlmitud kapitalirendileping nende vahel mitte katkestada ja maksis hageja arvele 11 000 krooni. Hageja helistas tagasi augusti algusel nõudega auto tagastada. Seoses eeltooduga viis kostja 1 sõiduauto hageja poolt märgitud platsile, kus autost tehti fotod ja koostati üleandmise-vastuvõtu akt AW-040, mida kostja 1 on isiklikult allkirjastanud sõiduauto üleandmise ajal 18.06.2009 asukohas Läike teel põik 2. Hageja poolt kostjatele esitatud nõue sõiduauto tagastamise kulude kohta on esitatud ekslikult

2-10-55328 või pahauskselt. Hageja poolt ei ole määratud arvel tõendatud, mis päeval oli tema poolt korraldatud sõiduauto tagastamine tema jõududega ja kulul. Kostjad esitavad kohtule nende käsutuses oleva üleandmise-vastuvõtmise akti lisa 1, kus on kostja 1 ja hageja esindaja AV allkirjad tõendamaks, et 18.08.2009 sõiduauto oli tagastatud kostja 1 poolt hagejale. Samas ei ole hageja poolt esitatud üleandmise – vastuvõtmise akte ja hindamisakte, mida palusid esitada kostjad. Hageja esitas kohtule sõiduki müüki suunamise akti nr. AW-063 hindamisakti asemel, mis ei ole algkirjastatud komisjoni liikmete poolt ja kostja 1 poolt (on selgusetu, kuidas ja kelle poolt oli sõiduauto hind määratud: esimene kord 18.08.2009 ja teine jaanuaris 2010), samuti on hageja poolt juurde lisatud sõiduauto katuse foto, mis puudub kostja 1 poolt esitatud üleandmise aktil. Vahendustasu sõiduauto müügi teenuse eest summas 8666.67 krooni (ilma k/m), mida hageja nõuab, ei ole tõestatud kuludokumentidega, mida kostjad palusid esitada. Arve saamine ei tõenda kulude tekkimist. Hageja ja AAOÜ vahel sõlmitud lepingus sõiduauto müügi kohta peavad olema vähemalt määratud tingimused komisjonitasu kohta (antud juhul puudub intress, mida nõuab hageja kostjatelt) ja müügile suunatud automüügi hind - sõiduauto hind arvel nr 291271 on määratud 260 000 krooni, kuid müüki suunamise aktil on 325 000 krooni. Hageja on kohustatud kostjat teavitama auto hindamismaksumusest ja samuti müügimaksumuse alandamisest 25% võrra. AAOÜ kui komisjonär, peab täitma lepingu alusel oma kohustusi vastavalt oma teadmistele ja võimetele komitenti jaoks parima kasuga ja lojaalselt, ning hageja korraldamisel sõiduauto müüki peab samuti kostjate jaoks korraldama lojaalselt ja parima kasuga VÕS § 692 lg 1, 2 § 620 lg 2 alusel. VÕS § 693 lg 1 kohaselt, kui komisjonär rikub komitendi juhiste järgimise kohustust (käesoleva seaduse § 621), võib komitent lugeda, et komisjonäri tehtud tehing ei ole tehtud komitendi arvel ja sellel juhul peab komisjonär hüvitama komitendile tema juhistest kõrvalekaldumisega tekitatud kahju. Juhul kui hageja on andnud komisjonäärile luba müügihinna vähenemiseks, siis hageja peab ise kandma kaasneva rahalise riski. Kostja 1, kui füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse (liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele). Kostjate arvamusel suur võlg hageja ees tekkis ja on põhjustatud hagejast tulenevatel asjaoludel. Hagejaga seonduvad liisingueseme omandamiseks tehtud kulutused, ülesütlemisest tekkinud lisakulud ja sõiduauto müügihind peavad olema mõistlikud, selged ja tõendatud vastavate dokumentidega ja allakirjastatud. Kostja esitab kohtule väljavõtte internetis -auto24- kostja poolt tehtud hinnapäringu 01.02.2011 sõiduauto müügi hinna kohta samaväärse sõiduauto soetamiseks. Esmane registreerimise 2006 aasta, nüüd poolteise aastat möödumisel (hageja poolne auto hindamine oli augustis 2009), sama marki sõiduauto hind ei ole vähem kui 22000 euro (344 278 krooni).

Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud hageja esindaja, kostjate esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

2-10-55328 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja I sõlminud kapitalirendilepingu (tl 7-8), mille kohaselt võttis kostja liisingusse sõiduauto Toyota Land Cruiser 120 3,0 registreerimisnumbriga XXX maksumusega 630 000 krooni ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule (tl 9). Üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt andis hageja vara rendiperioodi lõppemiseni kostja valdusse ja kasutusse ning punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul, so rendiperioodi lõppemiseni, rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule (tl 10-14). Eeltoodud lepingut on käendanud kostja II (tl 20). Kuivõrd kostja I ei tasunud rendimakseid, esitas hageja kostjale 18.06.2009 vara tagastamise nõude (tl 15). Leping on poolte vahel lõpetatud alates 18.06.2009 ja auto tagastatud 18.08.2009. Pooltel on õiguslik vaidlus eeskätt selle üle, milliseid hageja poolt väidetavalt tehtud kulutusi on kostjad kohustatud hüvitama. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostjate vaheline õigussuhe tuleneb liisingulepingust ning liisinguvõtja ei täitnud raha maksmise kohustust, mistõttu ütles hageja liisingulepingu üles. Kohus leiab, et hageja oli õigustatud lepingu ühepoolseks lõpetamiseks tuginedes liisingulepingu üldiste tingimuste punktile 10.1.3. VÕS § 195 lg 2 järgi vabastab kehtiv lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega oli lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 18.06.2009 rentnikul kohustus tasuda lepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Ekslik on hageja väide, et kostja kohustus tasuma makseid ka peale nimetatud kuupäeva. Kohus nõustub kostjate arvutuskäiguga ja leiab, et kostja poolt oli tasumata 25.03.2009 2123,71 krooni, mistõttu moodustub maksmata liisingumaksete summa seisuga 25.03.2009 347 097.85 krooni (347 097.85 – 4698.12 = 342 399.73 krooni). Maksmata intress alates 25.03.2009 kuni 18.06.2009 moodustub 6240.15 krooni (1677,64+1652.78+1627.79=4958 krooni, 1602.69: 30 päeva x 24 päeva=1282.15, 4958+1282.15=6240.15 krooni). Seega on kokku kostja 1 poolt maksmata summa 348 639.88 krooni. Viimase makse tegi kostja 1 summas 11 000 krooni 17.07.2009, seega 348 639.88 – 11 000 = 337 639.88 krooni on kostja 1 võlg hageja ees. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et vara väärtuseks saab lugeda sõiduki müüki suunamise aktis märgitud hinda s.o 325 000 krooni (tl 56). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on liisingulepingute ennetähtaegset ülesütlemist puudutavates vaidlustes leidnud, et lähtuda tuleks liisingueseme väärtusest liisinguandjale tagastamise hetkel ning üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-77-08, p 13). Eeltoodust tulenevalt on kostjate võlgnevus 12 639,88 krooni (337 639,88 krooni – 325 000 krooni). VÕS § 367 lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 järgi liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Riigikohus on asunud seisukohale, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu lisakulud VÕS § 367 lg

2-10-55328 4 tähenduses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-06). Liisingulepingu üldiste tingimuste p. 10.6 kohaselt vastutab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral liisinguandja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa, aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks liisinguvõtja hüvitama. Kohtul puudub alus kahelda müügikulude tekkimises ja vajalikkuses, kuivõrd igasuguse võõrandamistegevusega kaasnevad üldjuhul kulud. Müügikulude tekkimist ja suurust tõendab AAOÜ poolt esitatud arve vahendusteenuse eest summas 10 400 krooni (tl 19). Hageja nõue liisingulepingust tulenevate kindlustusmaksete hüvitamiseks summas 12 808,45 krooni kuulub rahuldamisele osaliselt. Tegemist on kindlustusmaksetega sõiduki kui vara kindlustamise eest. Üldtingimuste p 8.1 kohaselt peab vara olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see on kapitalirendilepingu alusel liisinguvõtja valduses. Seega on hagejal õigus nõuda kindlustusmaksete tasumist auto tagastamiseni. Esmalt võtab kohus seisukoha liikluskindlustuse osas. Hageja poolt 17. jaanuaril 2011 täiendavalt esitatud kindlustuspoliisist nähtuvalt oli sõiduk kindlustatud perioodiks 23.01.2009-22.01.2010. Sama tõendi kohaselt oli kindlustusmakse suuruseks 3900 krooni (tl 48). Kohus on seisukohal, et pärast liisingulepingu ülesütlemist ja sõiduki tagastamist puudus kostjal liisingulepingust tulenevalt kohustus tasuda (tagastatud) sõiduki kindlustuse eest. Kohus nõustub kostja arvestuskäiguga. Jagades ülalmainitud kindlustusmakse 3900 krooni 12-kuulise perioodi peale, moodustaks sõiduki ühe kuu kindlustusmakse 325 krooni. Hageja ei ole põhjendanud, miks hageja nõuab kostjalt kuumakset summas 339,25 krooni. Kuivõrd 2 eelnevat makset oli kostja I poolt tasutud (25.01.2009 339,25 krooni ja 25.02.2009 339.25 krooni), oli kokku makstud 678.50 krooni. Kuna hageja kinnitusel ja lisatud maksekorralduse nr 35819 alusel on hagejale tagastatud summa 1542 krooni liikluskindlustuspoliisi ennetähtaegse lõpetamise eest, siis moodustub kostjate võlgnevus liikluskindlustuse eest 1679,50 krooni (3900 – 678.50 – 1542 = 1679.50 krooni). Selles ulatuses saab kindlustusmaksete hüvitamise nõuet lugeda ka õiguslikult põhjendatuks. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kaskokindlustuse osas. Hageja poolt 17. jaanuaril 2011 täiendavalt esitatud kindlustuspoliisist nähtuvalt oli sõiduk kindlustatud perioodiks 21.12.2008-20.12.2009. Sama tõendi kohaselt oli kindlustusmakse suuruseks 19 255 krooni (tl 51). Hagejale oli tagastatud ennetähtaegse kaskokindlustuspoliisi lõpetamise eest 5919.40 krooni. Kuivõrd esimesed kolm makset on kostja I poolt tasutud (25.12.2008 1674.96 krooni, 25.01.2009 1674.96 krooni ja 25.02.2009 1674.96 krooni, kokku 5024.88 krooni), moodustab kostjate võlgnevus kaskokindlustuse eest 8310,72 krooni (19 255 – 5024.88 – 5919.40 = 8310.72 krooni). Kokku kostjate võlgnevus on hageja ees kindlustuse eest 1679.50 krooni + 8310.72 krooni = 9990.22 krooni. Samuti ei nõustu kostjad vara tagastusteenuse nõudega. Kostjad leiavad, et kuna kostja 1 tagastas ise 18.08.2009 sõiduauto, ei ole vara tagastusteenuse tasu nõudmine põhjendatud. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Vara tagastamise nõudest nähtub, et 18.06.2009 andis hageja kostjale tähtaja sõiduauto viivitamatuks tagastamiseks. Kuivõrd kostja viivitamatult sõiduautot ei tagastanud, oli hagejal õigus kasutada vara tagasisaamiseks inkassofirma teenuseid. Kohus leiab, et kostja I poolt 2 kuud hiljem sõiduauto tagastamist ei saa lugeda mõistlikuks ajaks sõiduki tagastamiseks. Seega on põhjendatud tagatusteenuse väljamõistmine kostjatelt summas 3000 krooni. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuste täitmist.

2-10-55328 VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on nõudnud kostjatelt viivise tasumist lepingus sätestatud määras 0,016 % päevas alates 26.01.2010 kuni hagi esitamiseni 03.11.2010. Samuti nõuab hageja kostjatelt viivise väljamõistmist alates otsuse tegemisest protsendina põhinõudest 0,016 % päevas. Hageja on viivise arvestamisel aluseks võtnud võlgnevuse summa 98 361,06 krooni. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 36 030,10 krooni ulatuses, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1562,27 krooni ja lepingu lõpetamise seisuga graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viivis 2100 krooni, seega kokku 3662,27 krooni. Samuti tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista otsuse tegemisest protsendina põhinõudest 0,016 % päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Asjaolu, et kostja II on võtnud endale kohustuse käendajana tagada hageja ja kostja I vahel 13.12.2006 sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevaid liisinguvõtja kohustusi, on tõendatud käenduslepinguga (tl 20). Vastavalt käenduslepingule võtab käendaja enesele täies ulatuses vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kliendi poolt, sh liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 614 250 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostjate osas rahuldamisele ja kostjalt I ja kostjalt II kuulub solidaarselt väljamõistmisele 36 030,10 krooni. Samuti kuulub hageja kasuks kostjatelt I ja III solidaarselt välja mõistmisele hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 1562,27 krooni, lepingu lõpetamise seisuga graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viivis 2100 krooni ja viivis otsuse tegemisest protsendina põhinõudest 0,016 % päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab kohus kummagi poole menetlukulud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

2-10-55328

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.