lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-19915/19

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-19915/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1271
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-09-19915

Otsuse kuupäev

14.aprill 2011

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

TB ́i ja A B ́i hagi A S vastu alusetult saadu tagastamise nõudes 49 851,09 eurot (780 000 krooni)

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: TB (isikukood xxx, xxx); Hageja II: A B (isikukood xxx, xxx); Hagejate esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Natalja Santaševa (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: A S (isikukood xxx, xxx); Kostja esindaja: Juliana Poljanskaja (Smart Legal Services OÜ, Nõlva 13, 10416 Tallinn, e-post: [email protected])

Asja läbivaatamise kuupäev

07.märts 2011

Istungil osalenud isikud

Hagejate esindaja adv Natalja Santaševa, kostja A S ja kostja esindaja Juliana Poljanskaja

Resolutsioon Jätta TB ja A B hagi A S vastu alusetult saadu tagastamise intressi ja viiviste nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta hagejate TB ja A B kanda võrdsetes osades.

Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue.

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
28.12.2006 sõlmiti A S ja hagejate vahel kinnistu müügileping ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt A S müüs ja TB ning A B ostsid kinnistu asukohaga xxx ostuhinnaga 3 530 000 krooni. Hagejad on ostuhinna kostjale täielikult tasunud. Lepingu punkt 2.1.6 kohaselt lepingu esemel ei olnud mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Pärast elamusse sissekolimist märkasid kostjad üsna palju varjatud puudusi. Korduvalt on hagejad pöördunud kostja poole palvega kõrvaldada puudused, kuid tulemuseta. 02.09.2008 saatsid hagejad kostjale posti teel pretensiooni tehtud ehitustööde mittevastavuse kohta ehituskvaliteedile. 10.09.2008 vastas kostja, et ei nõustu pretensiooniga.
2.Ehitise puuduste kindlakstegemiseks tellisid hagejad ekspertiisi. Ekspert jõudis järelduseni, et ehitis oli ehitatud oluliste puudustega: fassaadil väliskrohvi ülespundumine, välisseinad ja aknad lasevad tuult läbi, tubades on külm. Elamule ei ole müüja hankinud kasutusluba ning hagejatele on üle andmata vajalikud dokumendid. 15.12.2008 ekspertiisi tulemusel kindlaks tehtud vajalike remontööde teostamiseks esitas ehitusfirma D OÜ hinnapakkumise 1 00 000 krooni. 02.03.2009 esitasid hagejad kostjale avalduse hinna alandamise kohta ning palusid tagastada 1 000 000 krooni TB kontole hiljemalt 15.03.2009. Kostja ei ole tänaseni raha tagastanud.
3.Hinna alandamise aluseks on kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste erinevus. Hinda võib lepingupool alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hagejad on arvestanud alandatud hinnaks 780 000 krooni. Eelnevast tulenevalt paluvad hagejad kostjalt välja mõista ülemäära tasutu 780 000 krooni, intress ajavahemiku 30.12.2006 kuni 12.11.2010 summas 330 408 krooni ja edasi viivised protsendina põhinõudest. Kostja vastuväited.
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole rikkunud müügilepingut ning on andnud ostjale üle kokkulepitud omadustega ehitise. E OÜ aktis märgitud puudustest on enamus sellise iseloomuga, mida ei saa pidada varjatud puudusteks, kuna need puudused on nähtavad, ehk avastatavad tavapärasel ülevaatamisel. Kostja on andnud ostjale üle lepingutingimustele vastavad asja juurde kuuluvad dokumendid. Sellest, et ehitisel puudub kasutusluba olid hagejad teadlikud, mida tõendab lepingu punkt 16. Kostja leiab, et hageja TB hinna alandamise avaldus on kehtetu. Vastavalt VÕS § 112 lg 2 võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Ka leiab kostja, et hinna alandamise avaldus oleks tulnud esitada samas vormis kui oli sõlmitud müügileping.
5.Kostja leiab, et hageja nõue ei vasta VÕS § 112 sätestatud nõuetele. EOÜ poolt teostatud ekspertiisiaktis ning RK eksperthinnangus kajastatu on vastuolulised. Hagejad on mööda lasknud mõistliku aja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks.

Hageja poolt esitatud intressiarvestus ei vasta seadusele. Kohtu järeldused.

6.Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuse suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sama paragrahvi 3.lõike järgi hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.
7.Kohus leiab, et ostuhinna avaldus on esitatud mõlema ostja A B ja TB poolt. Seda tõendavad volikirjad (t. lk 13-15). TB sai volitused toimingute ja tehingute tegemiseks A B 15.12.2008 üldvolituse alusel. Seadus ei sätesta hinna alandamise avaldusele eraldi vormi. Hinna alandamise avalduse võib teha ükskõik millises vormis, kui see on selge ning sellest ilmneb tingimusteta hinna alandamise tahe. Hagejate poolt 02.03.2009 kirjalikult esitatud hinna alandamise avalduses on selgelt väljendatud, et hagejad alandavad hinda 1 00 000 krooni võrra põhjusel, et müüdud asjal esinesid varjatud puudused (t. lk 51-53). VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
8.28.12.2006 poolte vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu punkt 2.1.6 kohaselt ei ole lepingu esemel mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Hageja väite kohaselt hakkasid varsti pärast elamusse sissekolimist ilmnema varjatud puudused. Hageja on tellinud EOÜ 2008 detsembris ehitusekspertiisi. Üheks ilmnenud puuduseks on see, et hoone tagaküljel ja otsas on dekoratiivkrohv hakanud üles punnitama ja soojustusplaatide pealt lahti lööma. Seda on hakatud parandama, ilma tegelikku põhjust kõrvaldamata. Ehitusspetsialist on viidanud võimalikule ehitustehnoloogia ebaõigele kasutamisele. Tubade külmuse põhjuseks on valesti kleebitud vahtpolüstüroolplaadid. Vahelaes puudub projektikohane heliisolatsioon. Kogu maja kostub läbi. Vaheseintes puudub projektikohane kivivill 150 mm.
9.Ülejäänud puudused: rõdul puudub põrand, 2 pragu põrandaplaadis, katlamajas soojavee torud isoleerimata, seina põsk on välisuksele liiga lähedal, rõdu uksepiida ja aknapiida vahel puudub piluliist jms., ei saa lugeda varjatud puudusteks neid oli võimalik näha tavalise ülevaatamise korras. Kostja on viidanud asjaolule, et hagejad on mööda lasknud mõistliku aja asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks ning seetõttu on alusetu nõuda ka ostuhinna vähendamist. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
10.Kohus nõustub kostja vastuväitega. Kinnistu müügileping sõlmiti 28.12.2006 ning hagejad asusid praktiliselt kohe ka ostetud elamus elama. Seega pidid hagejad märkama vähemalt 2007 talvel, et toad on külmad. Maja läbikostvus aga pidi olema arusaadav koheselt elamu kasutamise alguses. Pretensioon ehitise mittevastavusest lepingu tingimustele esitati aga alles 02.09.2008. Kuna seadus annab tarbijalepingu puhul puudustest teatamise tähtajaks kaks kuud ja antud juhul ei ole tegemist tarbijamüügiga, siis ei saa lugeda teatamist pikema aja möödudes mõistlikuks ning tuginedes VÕS § 220 lg 3 ei saa hagejad enam tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele. Kuna hagejad ei saa tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, siis puudus ka alus müügihinna alandamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole alandatud hinna kujunemisel lähtunud VÕS § 112 sätestatust. Hagejad aga on arvestanud asja väärtust koos puudustega, selliselt, et lahutanud asja väärtusest puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused, mis ei vasta VÕS § 112 sätestatule. Hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel. Kui hagejad soovivad, et kostja hüvitaks neile puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused, siis oleks tulnud esitada kahju hüvitamise nõue. Kuna kohus leidis, et hinna alandamine ei ole põhjendatud, siis ei kuulu rahuldamisele ka intressi ja viiviste nõue. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda võrdsetes osades.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja