Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 31.05.2010.a. poolte vahel leping, milles kostja tunnistas oma võlgnevust hagejale suuruses 16 285,30 krooni ja võttis endale kohustuse võla likvideerimise eesmärgil tasuda juulis 2010.a. igakuulised kommunaalmaksed koos lisandunud intressisummaga ja alates augustist 2010 igakuulised kommunaalmaksed koos lisandunud intressisummaga ja nendele lisaks igakuuliselt vähemalt 1 000 krooni kuu kahekümnendaks kuupäevaks ning maksta intressi võlasumma ja sellele igakuuliselt lisanduvate kommunaalmaksete jäägilt suuruses 0,06% päevas. Hoolimata meeldetuletustest on kostja lepingutingimusi korduvalt rikkunud ning teostanud makseid lepingulistest maksetest oluliselt vähem. Lepingutingimuste korduva rikkumise tõttu otsustas hageja võlasumma, lisandunud kommunaalmaksete, intressimaksete ning leppetrahvi sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole ja saatis 28.10.2010.a. kostjale vastavasisulise kirja nii kostja tegelikku elukohta kui tema lepingus deklareeritud aadressile. Neil asjaoludel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlasumma 21 859,90 krooni, tasumata intressimaksed 324,25 krooni ja leppetrahvi suuruses 4000 krooni, seega kokku 26 184,15 krooni ning pooltevahelisest lepingust tuleneva viivise põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled sõlmisid 31.05.2010.a. VÕS § 35 mõistes tüüptingimustega lepingu; kostjal puudus reaalne võimalus lepingu sisu osas sh intressi ja leppetrahvi sätete osas kaasarääkimiseks; sõlmitud lepingu p 1.1 järgi oli kostja kommunaalmaksete võlgnevus 31.05.2010.a. seisuga 1040, 82 eurot (16 285, 30 krooni); kostja on hagejale tasunud vastulause koostamise kuupäevaks põhivõlgnevusest 4461,65 krooni; kostja põhivõlgnevus seisuga 31.10.2010.a. oli 20 818, 10 krooni; hageja survel ja mõjutusel sõlmitud lepingu ajal oli kostja töötu, kelle ainukeseks regulaarseks sissetulekuks oli kohaliku omavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus ning kostja kinnitas lepingu allkirjastamise ajal korduvalt, et ta ei suuda lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täita. Kostja hinnangul on poolte poolt allkirjastatud leping tühine hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte kohaselt ning õiguste ja kohustuste ebaproportsionaalse suhte tõttu - kostjale tulenevad sõlmitud lepingust vaid kohustused ning hagejal on lepingust tulenevalt erinevasisulised õigused alates leppetrahvi ja intressi väljamõistmise õigusest. Hageja jättis kostja poolt lepingu allkirjastamisel esitatud vastuväited tähelepanuta ning kohustas ja survestas kostjat lepingut siiski allkirjastama. Kostja, teades, et ta tegelikult ei suuda sõlmitud lepingut nõuetekohaselt täita, allkirjastas lepingu põhjusel, et vabaneda hagejapoolsest lepingu sõlmimise survest. Hageja poolt esitatud nõude sissenõudmiseks puudub hagejal õiguslik alus põhjusel, et pooltevaheline leping oli hagiavalduse kohtule esitamise hetkel kehtiv ning nõue ei olnud selle täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Juhul, kui hageja tegelikuks sooviks ja õiguslikuks ootuseks on olnud teatise väljastamisega

2 (8)

lepingu ülesütlemine, siis on nimetatud ülesütlemine õigusliku tagajärjeta ja kehtetu põhjusel, et ülesütlemisele ei eelnenud kostjale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja määramist. VÕS §-d 415 lg 1 ja 113 lg 1 koosmõjus ei luba võlausaldajal tarbijalt nõuda kõrgemat viivist kui seadusjärgne viivisemäär. Tuginedes VÕS § 29 lg 3 on leping lepingus sisalduva intressi nõude osas tühine. Kostja hinnangul on hageja poolt lepingus kehtestatud viivisemäär 0,06% võlgnetavast summast kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seda põhjusel, et eelnimetatud määr ületab VÕS § 113 lg 1 kehtestatud viivise määra enam kui 2-kordselt. Juhul kui kohus asub siiski seisukohale, et lepingus sätestatud intressi nõue on lepingu osaks ning hageja intressi nõue on õigustatud ja põhjendatud, taotleb kostja kohtult lepingus fikseeritud intressi määra vähendamist mõistliku so. VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määrani VÕS §-de 113 lg 8 ja 162 alusel. Kostja hinnangul on lepingus sisalduv leppetrahvi nõue kehtiva seadusega vastuolus, kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seega tühine. Leppetrahvi sedavõrd ebatavalisele sissenõutavaks muutumise tingimusele, milleks on hageja poolne hagiavaldusega kohtusse pöördumine on kostja hinnangul lepingus sisalduv leppetrahvi määr (25% võlgnevuse kogusummast) võrreldes kostja poolse võlgnevuse summaga ebamõistlikus suurusjärgus (tl 25-30). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled on nõus asja lahendamisega TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 4, 29). Tartu Maakohtu 2.märtsi 2011.a. määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ja määrati pooltele tähtaeg, mille jooksul on võimalik esitada kohtule avaldusi ja dokumente, 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest (tl 55). Hageja on Tartu Maakohtu 2.märtsi 2011 määruse kätte saanud 2.märtsil 2011.a. (tl 58), kostja 3.märtsil 2011 (tl 59). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente. Kostja on pärast kohtu poolt määratud tähtaega 20.märtsil 2011 esitanud oma täiendavad seisukohad hageja arvamusele kostja vastuse kohta (tl 60-64). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel 31.05.2010.a. sõlmitud lepingu koopia (tl 7); koondi korteri xxxxxxxxxxxxx-xx võlgnevuse, arvestatud maksete ja tasumise ning nõude kujunemise kohta (tl 8); ärakirjad hageja kirjadest kostjale (tl 9, 10); Laane 6 elamu korteriomanike 15.mai 2007.a. üldkoosoleku protokolli koopia (tl 51-52). Kostja on esitanud pangakonto väljavõtted (tl 36, 38); kommunaalteenuste arve koopia (tl 37); hageja kirja kostjale koopia (tl 39). VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepinguga (tl 7) on tõendatud, et 31.05.2010.a. on OÜ Võru Kinnisvara ja K. K. (võlgnik) sõlminud lepingu alljärgnevas: 1.1. Lepingu järgi võlgneb võlgnik OÜ Võru Kinnisvarale seoses kommunaalmaksete ja halduskulude mitteõigeaegse tasumisega korteri xxxxxxxxxxxx-xx eest seisuga 31.05.2010 16 285,30 krooni ja ta tunnistab seda võlgnevust täies ulatuses. Võlgnevus ei

3 (8)

sisalda 2010.a maikuu eest arvestatavaid makseid. 1.2. Võlgnik kohustub võlasumma OÜ Võru Kinnisvarale tagasi maksma koos muude lepingust tulenevate summadega lepingus toodud tingimustel ja täitma kõik lepingu järgi endale võetud kohustused. 2.1. Võlgnik kohustub tasuma alates juulist 2010 igakuulised korteri xxxxxxxxxxxx-xx kohta OÜ Võru Kinnisvara poolt esitatud kommunaalmaksete arvel kajastatud summad koos intressimaksega ja alates augustist 2010 igakuuliselt lisaks OÜ Võru Kinnisvara poolt igakuuliselt korteri xxxxxxxxxxxx-xx kohta esitatud kommunaalmaksete arvel kajastuvatele summadele ning intressimaksele vähemalt 1 000 krooni, OÜ Võru Kinnisvara arvele või OÜ Võru Kinnisvara kassasse hiljemalt iga kuu kahekümnendaks kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Võlasumma ja lisandunud OÜ Võru Kinnisvara poolt igakuuliselt esitatud kommunaalmaksete arvel kajastatud summade jäägilt arvestatakse igakuulist intressi suuruses 0,06% päevas, mis lisandub koos lisandunud igakuuliselt OÜ Võru Kinnisvara poolt esitatud kommunaalmaksete arvel kajastuvate summadega lepingus toodud võlasummale. 3. Lepingus toodud kõigi summade maksete teostamise päevaks loetakse päeva, mil võlgniku poolt lepingujärgselt makstud summa on laekunud lepingus nimetatud OÜ Võru Kinnisvara arvelduskontole või kassasse. Lepingus toodud maksete tähtaegselt maksmata jätmise korral maksab võlgnik OÜ Võru Kinnisvarale viivist 0,06 % päevas, lähtudes maksmisele kuuluvatest summadest. Viivise arvestamist alustatakse lepingus nimetatud summa, intressi või muu lepingus toodud summa maksmise või tasumise tähtaja saabumise päevast ja lõpetatakse makse tegeliku teostamise päevaga. Võlgniku poolse lepingust tuleneva võlgnevuse kustutamisel tasutakse OÜ Võru Kinnisvara esmajärjekorras võlgnevus viiviste ja intresside võlgnevuse osas, siis OÜ Võru Kinnisvara poolt igakuuliselt esitatud kommunaalmaksete arvel kajastatud summad ning seejärel võlgniku võlgnevus kommunaalteenuste ja halduskulude mitteõigeaegse tasumise osas. 4. Kui võlgnik on jätnud tähtaegselt täielikult või osaliselt tasumata käesoleva lepingu punktis 2.1 toodud makse (kaasa arvatud jooksvad OÜ Võru Kinnisvara poolt igakuuliselt esitatud kommunaalmaksete arvel kajastatud summad ja/või intressimaksed) või on rikkunud muid käesoleva lepingu tingimusi, on OÜ Võru Kinnisvara õigus pöörduda punktis 1.1 toodud kogu võlgnevuse ja arvestatud viiviste, intresside ning muude lepingust tulenevate summade sissenõudmiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poole. Pooled on kokku leppinud, et kui OÜ Võru Kinnisvara on pöördunud käesoleva lepingu rikkumise tõttu kohtu poole, kuulub sissenõudmisele ka leppetrahv suuruses 4 000 krooni. Kostja väidab vastuses hagile, et ta sõlmis lepingu hageja survel ja mõjutusel. Kohus nõustub hagejaga, et kostja sellised väited on paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väiteid. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool oma väiteid tõendama. Asjaolu, et kostja oli raskes majanduslikus olukorras, sest talle maksti toimetulekutoetust (tl 38), ei tõenda kostja poolt lepingu sõlmimist hageja sunnil või et sõlmitud leping on heade kommetega või avaliku korraga vastuolus olev. Kostja hinnangul on poolte poolt allkirjastatud leping tühine hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte kohaselt ning õiguste ja kohustuste ebaproportsionaalse suhte tõttu - kostjale tulenevad sõlmitud lepingust vaid kohustused ning hagejal on lepingust tulenevalt erinevasisulised õigused alates leppetrahvi ja intressi väljamõistmise õigusest, leping on tasakaalust väljas. Kostja leiab, et vastavalt TsMS § 84 lg 1 ei ole tühine lepingutingimus pooltele täitmiseks kohustuslik ning tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine vastavalt TsMS § 86 (tl 27). Ilmselt on kostja soovinud selles asjas viidata TsÜS §-dele 84 lg 1, 86.

4 (8)

Kohus nõustub hagejaga, et vaidluse puhul on oluline vaadata, mis oli selle lepingu sisu ja sõlmimise eesmärk- vaidlusaluse lepingu sõlmimise põhjuseks oli kostja poolt rahaliste kohustuste täitmatajätmine ja sellest tulenev võlgnevus; lepinguga võimaldati kostjal tasuda juba sissenõutavaks muutunud võlgnevust ositi, pikema aja jooksul. Kostjal ei olnud kohustust anda hagejale sellist võimalust, vaid ta oleks võinud nõuda hagejalt koheselt kogu võlgnevuse tasumist. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Kohus nõustub hagejaga, et kostja majanduslik olukord ei ole selline asjaolu, mis vabastaks kostja kui korteriomandi omaniku, kommunaal- ja teiste korteriomandi majandamisega seotud kulutuste tasumisest. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas ei ole tegemist tüüptingimustega sõlmitud lepinguga, mistõttu ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele VÕS sätestatud tüüptingimustega lepingute regulatsioon. Hageja selgituse kohaselt on tegemist lepinguga, mis lähtus konkreetsest olukorrast, so kostja võlgnevusest ja millega püüti leida lahendus kostja võlgnevuse likvideerimiseks, kõik lepingu tingimused olid poolte vahel eraldi läbi räägitud ja kokku lepitud. VÕS § 35 lg 1,2,3 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimusi, mis on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuste sisu. Eeldatakse, et tüüptingimused ei olnud eraldi läbi räägitud. Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Seega on läbirääkimise võimatuse põhjuseks eelkõige tüüptingimuste eelnev väljatöötamine tulevikus sõlmitavates lepingutes kasutamiseks. Vaidlusaluse pooltevahelise lepingu sisus puuduvad viited tüüptingimustele ja kostja ei ole ka nendele osutanud. Asjaolu, et lepingus on kokku lepitud intresside, viiviste ja leppetrahvi maksmine ei muuda seda lepingut tüüptingimustega lepinguks. Ainult asjaolu, et hageja lepingu eksemplarile on keegi kirjutanud hiljem nurgale nr 116 (tl 7), kostja poolt esitatud lepingu koopial see number puudub (tl 35), ei muuda pooltevahelist lepingut tüüplepinguks. Lepingus on fikseeritud hageja põhivõlgnevus 31.05.2010 seisuga 16 285,30 krooni, mille suurusele ei ole kostja vastu vaielnud (tl 25). Vastavalt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja; kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Hageja on kostjale enne kohtusse pöördumist saatnud kirjad, milles on nõudnud kohustuse täitmist (tl 9,10), millele ei ole kostja vastu vaielnud (tl 39). Asjakohased ei ole kostja viited täiendava tähtaja andmise kohustusele enne lepingu ülesütlemist, sest asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kostja suhtes lepingut üles öelnud, vaid on kasutanud VÕS § 101 lg 1 p 1,6 sätestatud õiguskaitsevahendeid s.o. nõudnud kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

5 (8)

Pooled on lepingu p 4 kohaselt kokku leppinud, et kui võlgnik on jätnud tähtaegselt täielikult või osaliselt tasumata käesoleva lepingu punktis 2.1 toodud makse (kaasa arvatud jooksvad OÜ Võru Kinnisvara poolt igakuuliselt esitatud kommunaalmaksete arvel kajastatud summad ja/või intressimaksed) või on rikkunud muid käesoleva lepingu tingimusi, on OÜ Võru Kinnisvara õigus pöörduda punktis 1.1 toodud kogu võlgnevuse ja arvestatud viiviste, intresside ning muude lepingust tulenevate summade sissenõudmiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poole. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja jätnud tähtaegselt täielikult või osaliselt tasumata lepingu p 2.1. toodud maksed. Korteri xxxxxxxxxxxxx-xx võlgnevuse, arvestatud maksete ja tasumise koondist ja nõude kujunemisest (tl 8) nähtuvalt on kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 21 859,90 krooni, intressinõue 324,25 krooni ja leppetrahv 4 000 krooni. Hageja nõuab kõigepealt lepingujärgse põhivõla 21 859,90 krooni tasumist. Kostja väidab, et kostja põhivõlgnevus oli 31.10.2010 seisuga 20 818,10 krooni (tl 37). VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohus nõustub kostjaga, et kommunaalteenuste arvest (tl 37) nähtuvalt ei olnud hagi esitamise ajaks 12.11.2010 muutunud sissenõutavaks hageja nõue oktoobrikuu 2010 arve osas, mille tähtaeg oli arvest nähtuvalt 20.11.2010, mistõttu tuleb hageja esitatud koondi, kostja esitatud arve ja kostja õigeksvõtu alusel lugeda tõendatuks kostja põhivõlgnevus hagejale hagi esitamise aja seisuga 20 818, 10 krooni ja põhivõlgnevus 20 818, 10 krooni kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud seaduses sätestatust kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäära. Kohus nõustub kostjaga, et poolte vahel sõlmitud lepingu kontekstis on intresside nõude näol sisuliselt tegemist VÕS § 101 lg 1 p 6 õiguskaitsevahendina rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõutava viivisega (viivitusintress). Samas ei anna see tulenevalt VÕS § 29 lg 3 lugeda intressi kokkulepet tühiseks. Ka kostjale saadetud arvetel on hageja seda viivitusintressi selgesõnaliselt nimetanud viiviseks (tl 37). Kostja intresside tasumise kohustus tuleneb lepingu p 2.1 ja viiviste tasumise kohustus p 3 (tl 7). Pangakonto väljavõttest (tl 36) nähtuvalt on kostja pärast hagi esitamist hagejale tasunud 18.11.2010 1041,80 krooni ja 19.12.2010 1577,85 krooni, mida tuleb arvestada vastavalt pooltevahelise lepingu p 3 esmajärjekorras intresside ja viiviste võlgnevuse ja siis igakuuliselt esitatud kommunaalmaksete arvel kajastatud summade tasumiseks. Seega on kostja tasunud käesolevaks ajaks hagis esitatud intresside nõude 324,25 krooni, mistõttu tuleb hagi selles osas rahuldamata jätta. Hageja taotleb leppetrahvi ja viiviste kostjalt väljamõistmist. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on intressi ja leppetrahvi nõude osas tühine; lepingus kehtestatud viivisemäär 0,06 % võlgnetavast summas on kostjat ebamõistlikult kahjustav, sest ületab VÕS § 113 lg 1 kehtestatud viivise määra enam kui kahekordselt; samuti on lepingus sätestatud leppetrahv summas 4000 krooni ebamõistlikult suur (liigkasuvõtjalik). Kostja on taotlenud ka viiviste ja leppetrahvi

6 (8)

vähendamist. Hageja on seisukohal, et viivis 0,06 % päevas korteriomandi majandamiskulude tasumisega viivitamise eest ei ole ebamõistlikult suur, sest näiteks KÜS § 7 lg 4 näeb ette, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates; Võrus Laane 6 asuva elamu korteriomanike 15.mai 2007.a. üldkoosolekul on otsustatud, et arvestatav viivise suurus on 0,25 % tasumata summalt iga maksetähtaega ületava päeva kohta; pooled on lepingus kokku leppinud väiksemas viivisemääras, kui tuleneb Laane 6 asuva elamu korteriomanike üldkoosoleku otsusest. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Viiviste ja leppetrahvi suuruse alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvi eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et viivised ja leppetrahv on ülemäära suured. Lepingu p 4 kohaselt (tl 7) on pooled kokku leppinud, et kui hageja on pöördunud lepingu rikkumise tõttu kohtu poole, kuulub sissenõudmisele ka leppetrahv suuruses 4 000 krooni. Hageja on pöördunud hagiga kohtusse, sest kostja ei ole lepingut täitnud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja lepingut algusest peale rikkunud, juuli arvestuskuu eest 2010.a. ei ole kostja võlgnevuse likvideerimisel tasunud ühtegi senti (tl 8). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et leppetrahv ja viivised on ülemäära suured. Leppetrahvi ja viiviste tasumine oli poolte sõlmitud lepingus ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Leppetrahvi ja viivise vähendamisel võtab kohus arvesse võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ja tähelepanuväärivat võlausaldaja huvi. Võrreldes lepingu sõlmimise ajal tunnistatud võla ja haginõude suurusi, nähtub, et kostjal on poole aasta jooksul võlasumma hoopis suurenenud. Üksnes asjaolu, et kostja on rahalistes raskustes, ei saa olla aluseks leppetrahvi ja viiviste vähendamisele. Samuti moodustab leppetrahv hageja põhinõudest vaid 19 protsenti. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt viidatud KÜS § 7 lg 4 nimetatud majandamiskulud ei ole täpselt samased hageja poolt pakutud teenuste kuludega, kuid võimaldavad kasutada analoogiat. Maja Laane 6 Võrus korteriomanike, kelle hulka kuulub ka kostja, 15.mai 2007.a. koosolek on kinnitanud põhimõtte, et kommunaalmakste tasumisel arvestatava viivise suuruseks on 0,25% tasumata summalt iga maksetähtaega ületava päeva kohta (tl 52). Seega ei saa lugeda leppetrahvi 4 000 krooni ja viiviseid 0,06 % päevas, lähtudes maksmisele kuuluvast summast, ülemäära suurteks. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus ei nõustu 7 (8)

kostjaga, et hageja on sõlminud kokkuleppe leppetrahvi tasumiseks kohtu poole pöördumise puhuks, vaid lepingu p 4 teisest lausest nähtuvalt on leppetrahvi sissenõudmise aluseks siiski kostja poolt pooltevahelise lepingu rikkumine, mis toob kaasa kohtu poole pöördumise. Asjakohased ei ole kostja viited käesolevas asjas VÕS §-de 415 lg 1 ja 113 lg 1 koosmõjule. VÕS § 415 lg 1 reguleerib tarbijakrediidilepingut. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingut. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista kostjalt pooltevahelisest lepingust tulenev viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Pooltevahelise lepingu p 3 kohaselt maksab võlgnik lepingus toodud maksete tähtaegselt maksmata jätmise korral hagejale viivist 0,06 % päevas, lähtudes maksmisele kuuluvatest summadest (tl 7). Hagi on kohtule esitatud 12.novembril 2010.a. Seega tuleb välja mõista kostjalt OÜ Võru Kinnisvara kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt 20 818,10 kroonilt, s.o. 1 330,52 eurolt, alates 13.novembrist 2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku põhivõlgnevus 20 818,10+ leppetrahv 4 000= 24 818,10 krooni, s.o. 1 586,17 eurot ning viivis 0,06% päevas põhinõudelt 1 330,52 eurolt alates 13.novembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele: OÜ Võru Kinnisvara menetluskulud jätta 95 % ulatuses K. K. kanda ja K. K. menetluskulud jätta 5 % ulatuses OÜ Võru Kinnisvara kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik:

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.