Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Saata määrus tagatiste (p 4) ja riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja täitemenetluse lõpetamiseks (p 5) Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmetile.

Menetluskulude jaotus:

Edasikaebamise kord: Määrusele peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja menetluses oli kolm erinevat töövaidlusasja: 1) tsiviilasi nr 27333 - Sxxxx Rxxxxxxxx hagi OÜ Valerii vastu saamata töö- ja puhkusetasu, hüvitise ja viivise saamiseks ning OÜ Valerii vastuhagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, kahju ja hüvitise saamiseks ning nõuete tasaarvestamiseks; 2) tsiviilasi nr 2-10-27342 Axxxxx Pxxxxxxhagi OÜ Valerii vastu saamata töö- ja puhkusetasu, hüvitise ja viivise saamiseks ning OÜ Valerii vastuhagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, kahju ja hüvitise saamiseks ning nõuete tasaarvestamiseks ja 3) tsiviilasi nr 2-10-27344 - Kxxxxx Lxxxx hagi OÜ Valerii vastu saamata jäänud töötasu ja lõpparve saamiseks ja OÜ Valerii vastuhagi Kxxxxx Lxxxx vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu õigusvastase ülesütlemise ja enne etteteatamistähtaja saabumist omavoliliselt töölt lahkumise tõttu kahjuhüvitise väljamõistmiseks, töölepingu lõpetamiseks, töölepingu lõpetamisest tuleneva kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja nõuete tasaarveldamiseks. Kostja(vastuhageja) esindaja taotles tsiviilasjade liitmist. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud. Kolmes tsiviilasjas on sama kostja/vastuhageja ja kõigil juhtudel on tegemist töövaidluses esitatud nõuetega hagejate poolt ning vastuhagis kahju hüvitamise nõue kostja poolt. Samuti kattub enamik poolte seisukohti. Kohus otsustas 11.11.2010. a määrusega liita tsiviilasi nr 2-10-27344 ühte menetlusse tsiviilasjadega 2-10-27333 ja nr 2-10-27342 ja 28.12.2010. a määrusega liita tsiviilasjad nr 2-10-27333 ja nr 2-10-27333, millega oli juba liidetud tsiviilasi nr 2-10-27344. Liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-10-27333. Kohus on teinud kõigis kolmes tsiviilasjas hagi tagamise määrused kostja vastuhagide tagamiseks. Kohus otsustas 09.07.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-27344 hagi tagamise abinõuna peatada täitemenetlus täiteasjas nr 047/2020/865. Kohus kohustas kostjat maksma hagi tagamise tagatist summas 7013 krooni. 12.07.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-27333 otsustas kohus hagi tagamise abinõuna peatada täitemenetlus täiteasjas nr 047/2010/867. Kohus kohustas kostjat tasuma hagi tagamise tagatist summas 6114,50 krooni. 12.07.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-27342 otsustas kohus hagi tagamise abinõuna peatada täitemenetlus täiteasjas nr 047/2010/866. Kohus kohustas kostjat tasuma hagi tagamise tagatist summas 5528,50 krooni.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 14.03.2011. a. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Kuna pooled on sõlminud kompromissi ja asja menetlus lõpetatakse, siis on ära langenud hagide tagamise alused ja asjas kohaldatud hagi tagamised tuleb TsMS § 386 lg 2 alusel tühistada ja hagi tagamise eest kostja(vastuhageja) poolt tasutud tagatis tagastada poolte kompromissiga kokku lepitud korras. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja(vastuhageja) taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et OÜ Valerii on tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796001 riigilõivu alljärgnevalt: 1) 05.07.2010. a Sxxxx Rxxxxxxxx vastu esitatud nõude eest 2000 krooni (I tl 33); 2) 09.07.2010. a Sxxxx Rxxxxxxxx vastu esitatud hagi tagamise eest 450 krooni (I tl 36); 3) 05.07.2010. a Axxxxx Pxxxxx vastu esitatud nõude eest 2000 krooni (II tl

33); 4) 09.07.2010. a AxxxxxPxxxxx vastu esitatud hagi tagamise eest 450 krooni (II tl 38); 5) 05.07.2010. a Kxxxxx Lxxxxx vastu esitatud nõude eest 2000 krooni (III tl 23) ja 6) 09.07.2010. a Kxxxxx Lxxxxx vastu esitatud hagi tagamise eest 450 krooni (III tl 41). Kokku on OÜ Valerii tasunud menetluses riigilõivu 7350 krooni. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb kostja(vastuhageja) taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 3675 krooni (234,88 eurot). Riigilõivu tasumise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.