2-06-18078
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-18078
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2011, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
M H hagi OÜ Põlva Heakorratööd vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Hagihind
3278,67 eurot (51 300 krooni)
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat Kaido Kooga
Kostja:
OÜ Põlva Heakorratööd (RK 109915396)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat Rene Varul
1(12)
2-06-18078 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja esindaja Andres Orro 19. septembril 2005 suulise töövõtulepingu killustiku ja liiva vedamiseks alates 15. septembrist 2005 kuni 10. novembrini 2005 Narva linnas Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30 objektidele üldsummas 51 300 krooni. Tasumine pidi toimuma peale tööde lõppu esitatud arvete alusel. Hageja väitel on hageja omapoolsed kohustused täinud. Kostja esindajad Kalju Heinsaar ja Andres Orro kinnitasid kirjalikus vormis, et kokkulepitud tööd on tehtud ning tööde maksumus on 51 300 krooni. Hageja esitas 22. septembril 2005 kostjale arve nr 82 summas 10 800 krooni, 29. septembril 2005 arve nr 86 summas 2700 krooni ja 10. novembril 2005 arve nr 107 summas 37 800 krooni, kokku 51 300 krooni. Kostja arveid tasunud ei ole. Hageja väitel on tal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning seetõttu esitas hageja kostjale 10. veebruaril 2006 ja teistkordselt 08. juunil 2006 pretensiooni võlgnevuse tasumiseks. Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ja teatas, et poolte vahel leping puudub, arved on fiktiivsed ja töid teostatud ei ole. Hageja väitel kinnitab lepingu olemas olu ja tööde teostamist asjaolu, et kostja on 03. oktoobril 2005 tasunud hagejale arve nr 80 summas 13 600 krooni, mida kinnitab hageja pangakonto väljavõte. Hageja väitel on tal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmata jätmise eest viivist seaduses sätestatud suuruses, s.o vastavalt võlaõigusseaduse § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 viivisemääras Euroopa keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Hageja arvestuste kohaselt moodustab viivis hagiavalduse esitamise seisuga kokku 3416,20 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 51 300 krooni ja viivis 3416,20 krooni ja kohtukulud riigilõiv 3750 krooni ja advokaadi tasu 1770 krooni. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja ei eita hageja teenuste kasutamist ja selgitab, et ka nende teenuste osas sõlmiti töövõtuleping kostja esindaja Andres Orroga. Hageja 2(12)
2-06-18078 väitel on kostja tehingu heaks kiitnud ning seetõttu ei ole tehing tühine. Esimeste teenuste eest on kostja isegi tasunud, vaidlusalused teenused on kostja heaks kiitnud teenuste vastuvõtmisega. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja poolt hagejale 13 600 krooni tasumine viitab, et poolte vahel oli sõlmitud mingid muud lepingud. Hageja väitel mingeid muid lepinguid poolte vahel ei sõlmituidki, teenuste osutamine käis ühe lepingu järgi, kostja lihtsalt mingil momendil keeldus teenuste eest tasumast. Hageja leiab, et kostja vastuväide, et liiva, killustiku ostmiseks oli kostjal leping OÜ-ga Uus Samm, ei oma asjas tähendust, kuna see leping sõlmiti alles 26. juunil 2006, samas kui hageja osutas teenuseid 2005.aasta lõpus. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning lisaks eelnevalt esitatud nõudele palus hageja välja mõista kostjalt viivis edasiulatuvalt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude 51 300 krooni tasumiseni. Hageja leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel tegi hageja tööd, vedas killustikku ja liiva Narva linna. Mahtude osas on samuti tõendatud, et hageja teostas töid summas 51 300 krooni. Hageja selgitas, et leping kostjaga, kes esitas hagejale esitati konkreetsed tellimused, hageja vedas, töö võeti vastu. Hageja leiab, et tehing ei ole tühine, kui osapool selle heaks kiidab. Et kostja tasus arve nr 80, kiitis ta sellega tehingu heaks. Hageja jätkas tööd, kuna esimene arve tasuti, hageja arvas, et teda vajati ja aktsepteeriti. Töö võeti vastu arvete vastuvõtmisega, mis Orro ja Heinsaare poolt allkirjastati ja saadeti edasi Põlva Heakorratöödele. Iga koorma kohta ei koostatud paberit, alla kirjutati arvetele, arvetel on kirjas 1 koorem, tegelikult mahud olid suuremad. Kostja ei saatnud ühtegi arvet tagasi, et see ei kuuluks tasumisele, kõik arved võeti vastu. Arvetel oli 10päevane tähtaeg tasumiseks, peale seda muutus summa sissenõutavaks, arve tuli tasuda ühekordselt. Hageja püüdis vaidlust kohtueelselt lahendada, kostjale anti mõistlik tähtaega täitmiseks. Hageja leiab, et tegemist on töövõtulepinguga, kuna on olemas mingi töö tegemiseks tellija ja täitja. Töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ei vaidle vastu, et lepingus on olemas mõlema lepingu tunnused, kui jääb siiski seisukohale, et see oli töövõtuleping. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: arve nr 82 (t.l.-6); arve nr 86 (t.l.-7); arve nr 107 (t.l.-8); Kalju Heinsaare seletuskiri (t.l.-9); Andres Orro seletuskiri (t.l.10); konto väljavõte (t.l.-11); pretensioon 10. veebruarist 2006 (t.l.-12); 08. juuni 2006 pretensioon (t.l.-13); vastus 16. juunist 2006 (t.l.-14); tunnistaja Andres Orro ütlused (t.l.-117-118) ja tunnistaja Kalju Heinsaare ütlused (t.l.-154-155). Kostja vastus ja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta sõlminud hagejaga 19. septembril 2005 suulist töövõtulepingut killustiku ja liiva vedamiseks 15. septembrist 2005 kuni 10. novembrini 2005 Narva linnas Tallinna mnt 6 kuni 10 ja PuŠkini 10 objektidel üldsummas 51 300 krooni. Andres Orro, kelle hageja väidab olevat kostja esindaja väidetava töövõtulepingu sõlmimise ajal, ei olnud 2005. aasta septembris kostja juhatuse liige ega töötanud ka töölepingu alusel kostja juures. Samuti ei olnud Andres Orrol mingit muud õiguslikku alust kostja esindamiseks. Andres 3(12)
2-06-18078 Orro oli kostja juhatuse liige üksnes perioodil 24. november 2005 kuni 7. detsember 2005. Seega puudus Andres Orrol vaidlusalusel perioodil õigus kostja nimel lepingu sõlmimiseks ja tema nimel muude toimingute tegemiseks. Arvestades seda, et Andres Orrol oli vaidlusalusel perioodil sõlmitud tööleping Terabait OÜga, kes teostas kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel töid vaidlusalusel objektil, ei ole välistatud, et ta viibis kostja ja Terabait OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmisega seoses Narvas objektidel, kus ehitustööde teostamise eest vastutas ka kostja. See ei andnud Andres Orrole aga õigust kostja nimel tehinguid sõlmida. Kuna Andres Orrol puudus esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks, siis on hagejaga väidetavalt sõlmitud tehing tühine ja hageja ei saa nõuda selle tehingu täitmist kostjalt. Kalju Heinsaar, kelle hageja väidab samuti olevat kostja esindaja, ei ole kunagi olnud kostja juhtorgani liige ega töötaja. Kostja ei ole Kalju Heinsaarega sõlminud ka mingit lepingut enda esindamiseks. Seetõttu ei olnud ka Kalju Heinsaarel mingeid volitusi kostja nimel tehingute tegemiseks. Kostja väitel ei ole kätte saanud kaupa ega teenust, mille eest hageja tasu nõuab. Kostjal puudus vajadus hagejaga väidetava töövõtulepingu sõlmimiseks, sest vastav leping oli sõlmitud teise isikuga. Liiva, killustiku ja betoonisegu ning nende transporditeenuse ostmiseks oli kostjal sõlmitud 26. juunil 2006 ostu-müügileping nr 17-06 Uus Samm OÜ-ga, kellelt ostetud teenuste eest ka maksti. Kostja ei eita, et on lühikese perioodi jooksul 2005. aastal kasutanud hageja teenuseid, kuid selle eest on hagejale arve nr 80 alusel 03. oktoobril 2005 tasutud 13 600 krooni. Mingeid muid teenuseid ei ole hageja kostjale osutanud. Asjaolu, et kostja on hagejale 13 600 krooni tasunud, ei tõenda, et poolte vahel oleks sõlmitud mingeid muid lepinguid või et kostja oleks hagejalt veel mingit kaupa saanud. Kostja viitab, et hageja väitel kinnitab hageja hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega. Hagile on lisatud Kalju Heinsaare ja Andres Orro kirjalikud seletused. Kostja on seisukohal, et Kalju Heinsaare ja Andres Orro kirjalikud selgitused ei ole tõendina lubatavad. Selliste isikute ütlused võivad olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena ja kohus ei või neid asendada muus vormis andmekandjaga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt menetluskulud kostja kasuks. Kostja viitab, et hagiavalduses väidab hageja, et on müünud kostjale 2005.a sügisel liiva ja killustikku. Kostja vaidleb hagejale jätkuvalt vastu. Kostja ei ole hagejalt liiva ja killustikku ostnud. Kostjal oli liiva ja killustiku ostmiseks sõlmitud müügilepingu OÜ-ga Uus Samm. Nimetatud isik tarnis kostjale kogu Narva objekti teostamiseks vajamineva liiva ja killustiku, mistõttu puudus kostjal isegi vajadus osta liiva ja killustikku teistelt isikutelt. Narva objekti mahtu arvestades ei vajanud kostja OÜ Uus Samm poolt tarnitust suuremas koguses liiva ega killustikku. Amrest Projekt OÜ poolt koostatud juhendist nähtub, et tänavakivide paigaldamisel on liiva (paekivisõelmete) paksus 30-50 mm ja killustiku kihi paksus 80-100 mm. Kostja poolt tehtud tööde maht Narva objektil oli 4000 m2. Arvestades tööde mahtu ja tänavakivide paigaldamiseks kuluvat liiva ja killustiku kogust, vajas kostja tööde teostamiseks liiva 168 t ja killustikku 416 t. Kohtuistungil esitab kostja vastuväited, et hageja viidatud kokkuleppeid sõlmitud ei ole, kostja ei ole saanud ja vastavalt hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist kostjale, mille eest on tasumata, puuduvad tõendid kauba üleandmise kohta, kauba koguse osas, hinna osas, hageja pole tõendanud 4(12)
2-06-18078 ühegi lepingu olulise tingimuse olemasolu. Kostja peab oluliseks, et kaupade üleandmise tõendid puuduvad, konkreetsed tõendid kaupade üleandmisel on ainult tunnistajate ütlused. Kostjal ei olnud vaja hagejalt osta täiendavat kaupa, killustik ja liiv soetati varasemalt lepingu partnerilt. Kui kohus leiab, et selline leping oli sõlmitud hageja ja A.Orroga, siis on sellised tehingud tühised, kuna Andres Orrol ei ole olnud selliseid volitusi, ta pole olnud kostja töötaja ega juhatuse liige. Andres Orro on olnud kostja alltöövõtja, Terabait töötaja, mitte esindaja ning seega on tehingud tühised ja tühistest tehingutest ei teki kostjal mingisuguseid kohustusi. A. Orro ei olnud kostja seaduslik esindaja, tal polnud volitust, vaadeldaval ajal oli A. Orro tööl OÜ-s Terabait. Hageja viidatud arve nr 80 oli raamatupidamise poolt makstud, kuid kostja pole seda arvet sisuliselt aktsepteerinud. Hageja tõi kaupa, tööd ei teinud. Sellist kokkulepet, et hakata kaupa vedama ei ole olnud. Kostja soetas vajaliku kauba mujalt ja sellepärast polnud vaja osta kaupa hagejalt. Kostja soetas killustikku/liiva OÜ-lt Uus Samm Narvas asuvatele objektidele, polnud põhjust mujalt materjali osta. Narva objektide töödemaht oli 4000 m3 ja need on soetatud OÜ-st Uus Samm, täiendavaid kaubakoguseid polnud vaja enam soetada. Kostja leiab, et tegemist on ostu-müügilepinguga mingi kauba omandamiseks, on olemas ostja ja müüja, omandi üleandmise saavutamiseks. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Selle kohta, et oleks toimunud millegi üleandmine ei ole olemas tõendeid ja kostja seda omaks ei võta. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: Krediidiinfo väljatrükk (t.l.-5960); tööleping (t.l.-61-64); ostu-müügileping nr 17-06 ja lisad (t.l.-65-71); ostu-müügileping nr 17 (t.l.-100-102); OÜ Uus Samm arved (t.l.-128-130); OÜ Uus Samm saatelehed (t.l.-130-139); Amrest projekt OÜ juhend (t.l.-143-144) ja tunnistaja Peeter Pikka ütlused (t.l.-118-119).
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt suulisest lepingust tulenev võlgnevus 51 300 krooni ja viivised raha maksmise kohustuse täitmata jätmise eest arvestusega kuni hagi esitamiseni 3416,20 krooni ja viivis edasiulatuvalt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude 51 300 krooni tasumiseni. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja on isikud, kes tegutsesid oma majandustegevuse raames, s.o nad ei ole tarbijad võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 mõttes. Kostja teostas tee-ehituse töid Narva linnas Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30 objektidel, sealjuures perioodil, mida märgib hageja - alates 15. septembrist 2005 kuni 10. novembrini 2005. Hagejale võlgnetav summa moodustab 51 300 krooni ja viivised perioodil kuni 17. juuli 2006 (hagi esitamise kuupäev) moodustavad 3416,20 krooni; viivise arvestuse aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1, viivise määraks on seaduses sätestatud määr ehk poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
2-06-18078 Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Kostja ei esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse suuruse, viivise määra, viivise summa ega viivise arvestuse osas. Kostja on nõustunud, et ta on tasunud hagejale hageja esitatud arve nr 80 alusel 13 600 krooni. Peamisteks vaidlusalusteks küsimusteks on: kas poolte vahel oli leping, mille alusel hageja saaks nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist ning kui leping oli, siis kas lepingu sõlminud isikutel oli olemas esindusõigus kostja nimel tehingut teha või oli leping tühine põhjusel, et lepingu oli sõlminud esindusõiguseta isik. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja esindaja Andres Orro 19. septembril 2005 suulise töövõtulepingu killustiku ja liiva vedamiseks alates 15. septembrist 2005 kuni 10. novembrini 2005 Narva linnas Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30 objektidele üldsummas 51 300 krooni. Hageja tõendi – Kalju Heinsaare seletuskiri (t.l.-9) – kohaselt on hagejale adresseeritud kirjas Kalju Heinsaar kinnitanud, et objektidel Narva linnas Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30, ajavahemikus 15.09.2005 kuni 10.11.2005, võttis ta vastu killustikku 21 masinat ja liiva 25 masinat üldsummas 51 300 krooni. Tunnistaja Kalju Heinsaare ütlustest (t.l.-154) selgub, et Põlva restoranis said kokku kostja esindajad P.Pikk, E.Asi, A.Orro ja tunnistaja ning tunnistaja kirjutas seal seletuskirja (t.l.-9). Tõendil on kuupäev 15. november 2005 ja tunnistaja allkiri. Andres Orro seletuskirjast (t.l.-10) selgub, et Andres Orro oli objektide Narva linnas Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 juht ning talle on esitatud arved killustiku ja liiva eest, mida nendel objektidel kasutati ja seda summas 51 300 krooni, töid teostas kostja. Seletuskirja kuupäev on sama, mis Kalju Heinsaare seletuskirjal 15. november 2005. Kostja on esitanud vastuväite, et tunnistaja poolt kirjutatud selgitus ei saa olla tõendiks, vaid tunnistaja tuleb kohtus ära kuulata. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1, tsiviilasjas võib tõendiks olla on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus asub seisukohale, et Kalju Heinsaare seletuskirja (t.l.-9) ei saa lugeda isiku kirjalikeks ütlusteks, kuna nimetatud dokument on koostatud enne kohtumenetluse algust. Samuti ei ole selles dokumendis tunnistaja selgitus adresseeritud kohtule, vaid hagejale. Sisuliselt on tegemist kirjaga hagejale, kus isik selgitab, millist kaupa ja mis koguses ning millisele summale on ta hagejalt vastu võtnud seisuga 15. november 2005. Vastavalt TsMS § 232 lg 1 ja lg 2, kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kuna pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Tunnistaja Kalju Heinsaare ütluste kohaselt oli ta kostja poolt tööle võetud ja seda ilma töölepinguta, oli vahendaja rollis, kelle ülesanneteks oli tellida materjale. Töökoht Narva linnas, Tallinna ja Puškini tänaval. Tunnistaja leidis Narva lehest kuulutuse, pakuti killustiku- ja liiva vedu. Saime hageja käest odavamalt killustikku, 25 koormat killustikku ja 21 koormat liiva või oli 6(12)
2-06-18078 vastupidi, liivale oli mingisugune allahindlus. Hageja vedas liiva ja killustikku 2005. aastal, hakkas pihta suvel ja kuni novembri alguseni. Tunnistaja Andres Orro ütluste kohaselt, 2005 aastal, tellis ta koos Heinsaarega ajalehe kuulutuses märgitud isikult liiva ja killustiku veo ja tema tõi kohale Tallinna mnt, Puškini tn remontimiseks 2005. august-november. Tööd tegid nad kostjale. OÜ Uus Samm proovis tarnida killustikku ja liiva, aga jäi ajahädasse ja venitas aega, siis vaatasime mujalt, sest aeg pressis peale. Tunnistaja mäletab, et killustikku ja liiva oli suur kogus, seda oli palju ja tal oli kõik kirja pandud, aga need märkmed läksid kaduma. Veo kogus, mis on märgitud, vastab tööle. Kohus loeb tõendatuks, et objektidel Narva linnas Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30, ajavahemikus 15. september 2005 kuni 10. november 2005, mil kostja teostas seal tee-ehituse töid, tellis Andres Orro hagejalt killustikku ja liiva objekti ehitustöödele. Kostja esitas vastuväite, et kostja ei ole ta sõlminud hagejaga 19. septembril 2005 suulist lepingut killustiku ja liiva vedamiseks. Kostjal väitel puudus vajadus hagejaga väidetava lepingu sõlmimiseks, sest vastav leping oli sõlmitud teise isikuga. Liiva, killustiku ja betoonisegu ning nende transporditeenuse ostmiseks oli kostjal sõlmitud 26. juunil 2006 ostu-müügileping nr 17-06 Uus Samm OÜ-ga, kellelt ostetud teenuste eest ka maksti. Nimetatud isik tarnis kostjale kogu Narva objekti teostamiseks vajamineva liiva ja killustiku, mistõttu puudus kostjal isegi vajadus osta liiva ja killustikku teistelt isikutelt. Narva objekti mahtu arvestades ei vajanud kostja OÜ Uus Samm poolt tarnitust suuremas koguses liiva ega killustikku. Amrest Projekt OÜ poolt koostatud juhendist nähtub, et tänavakivide paigaldamisel on liiva (paekivisõelmete) paksus 30-50 mm ja killustiku kihi paksus 80-100 mm. Kostja poolt tehtud tööde maht Narva objektil oli 4000 m2. Arvestades tööde mahtu ja tänavakivide paigaldamiseks kuluvat liiva ja killustiku kogust, vajas kostja tööde teostamiseks liiva 168 t ja killustikku 416 t. Täiendavaid kaubakoguseid polnud vaja enam soetada. Hageja väidab, et kostja vastuväide ei oma asjas tähendust, kuna kostja märgitud leping sõlmiti alles 26. juunil 2006, samas kui hageja osutas teenuseid 2005.aasta lõpus. Kostja esitatud ostu-müügilepingust nr 17-06 ja lisadest (t.l.-65-71) selgub, et leping on sõlmitud perioodi kohta 26. juuni 2006 kuni 31. detsembrini 2006 (lepingu p 7.3.) liiva, killustiku ja betoonisegu müümiseks kostjale. Lepingu lisas on märgitud vaid toodete hinnakiri, mis ei tõenda lepingu perioodi ega lepingu täitmist. Lepingust ei selgu, milliste objektide varustamiseks on leping sõlmitud. Kohus jõuab järeldusele, et kostja tõend ostu-müügileping nr 17-06 ja lisad (t.l.-65-71) ei tõenda kostja vastuväidet, et perioodil 15. september 2005 kuni 10. november 2005, kui hageja vedas kostja tee-ehituse objektile liiva ja killustikku, oli kostjal sama kauba ostmiseks teine leping, kuna ostu-müügileping nr 17-06 lisadega on sõlmitud hilisema perioodi kohta ning lepingust ei selgu, millise objekti ehitusega seoses on leping koostatud. Kostja esitatud ostu-müügilepingust nr 17 (t.l.-100-102) selgub, et leping on sõlmitud perioodi kohta 30. august 2005 kuni 31. detsember 2005 (lepingu p 7.3.) liiva, killustiku ja betoonisegu müümiseks kostjale. Lepingust ei selgu, milliste objektide varustamiseks on leping sõlmitud. Kostja tõenditest - OÜ Uus Samm arved (t.l.-128-130) ja OÜ Uus Samm saatelehed (t.l.-130-139) – selgub, et arved on koostatud perioodi kohta 12. august 2005 kuni 09. september 2005 ja saatelehed 11. august 2005 kuni 05. september 2005. Vastavalt arvetele on OÜ Uus Samm sel perioodil tarninud kostjale liiva kokku 280 tonni ja killustikku kokku 861 tonni aadressil Tallinna mnt 2. 7(12)
2-06-18078 Kostja on märkinud, et vastavalt Amrest Projekt OÜ juhendile (t.l.-143-144) vajas kostja 4000 m2 katmiseks168 tonni liiva ja 416 tonni killustikku. Amrest Projekt OÜ juhendist selgub, et juhendis on märgitud vaid tänava ristlõige ning liiva- ja killustikukihi paksused ristlõikel. Ehituse üldpindala projektist ei selgu ning seega ei ole võimalik kontrollida, kui palju liiva või killustikku kostja vajas Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30 objektil. Samuti ei selgu projektist, millise objekti kohta on projekt koostatud. Tunnistaja Peeter Pikka ütlustest selgub, et Uus Samm võttis ülesse asfaldi, tõi asemele killustiku ja liiva. Hagejalt ei ole tunnistaja midagi tellinud ega lepingut sõlminud. Killustikku veeti juuli kuu lõpust kuni oktoobri lõpuni ja veel novembri alguses. Andres Orro oli lõpuks leidnud liiva ja killustikku ja ütles, et see oli odavam, arved saatis Põlvasse. OÜ Uus Samm arved need ei olnud, olid mingid teised arved. Kostja ei eita, et on lühikese perioodi jooksul 2005. aastal kasutanud hageja teenuseid, kuid selle eest on hagejale arve nr 80 alusel 03. oktoobril 2005 tasutud 13 600 krooni. Mingeid muid teenuseid ei ole hageja kostjale osutanud. Asjaolu, et kostja on hagejale 13 600 krooni tasunud, ei tõenda, et poolte vahel oleks sõlmitud mingeid muid lepinguid või et kostja oleks hagejalt veel mingit kaupa saanud. Kohus nõustub kostjaga. Asjaolu, et kostja on hagejale 13 600 krooni tasunud, ei tõenda, et poolte vahel oleks sõlmitud leping liiva ja killustiku tarnimiseks objekti Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30 ehitustöödele. Hageja pangakonto väljavõttest (t.l.-11) selgub, et kostja on 03. oktoobril 2005 maksnud hagejale 13 600 krooni arve nr 80 alusel. Mille eest makse on tehtud, tõendist ei selgu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks arve nr 80 alusel 13 600 krooni tasunud liiva või killustiku eest, mida veeti kostja objektile. Kohus loeb tõendatuks, et perioodil 11. august 2005 kuni 05. september 2005 on OÜ Uus Samm tarninud kostjale liiva kokku 280 tonni ja killustikku kokku 861 tonni aadressil Tallinna mnt 2. Samas ei tõenda liiva ja killustiku tellimine OÜ-lt Uus Samm asjaolu, et hagejalt ei oleks liiva või killustikku tellitud. Kostja väide, et OÜ Uus Samm tarnis liiva ja killustikku piisavalt projektis märgitud tööde teostamiseks, ei ole tõendatud. Tunnistaja Peeter Pikka ütlustega on tõendatud, et liiva ja killustikku telliti veel kelleltki, tunnistajate Kalju Heinsaare ja Andres Orro ütlustega on tõendatud, et Andres Orro tellis hagejalt killustikku ja liiva objekti Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30 ehitustöödele. Hageja esitatud arved - arve nr 82 (t.l.-6); arve nr 86 (t.l.-7) ja arve nr 107 (t.l.-8) ei tõenda lepingu olemasolu. Arvetest selgub, et killustikku oli kokku 17 tonni ja liiva 19 tonni kogusummas 51 300. Arvetel märgitud liiva ja killustiku koguste ja maksumuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Hinnanud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Andres Orro ja hageja vahel oli sõlmitud suuline leping liiva ja killustiku tarnimiseks kostja tee-ehituse objektile Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30 Narvas perioodil 15. septembrist 2005 kuni 10. novembrini 2005 kogusummas 51 300 krooni. Hageja väitel oli tegemist töövõtulepinguga liiva ja killustiku vedamiseks ehitusobjektile. Kostja leidis, et tegemist on ostu-müügi lepinguga. Kohus nõustub kostja tõlgendusega.
8(12)
2-06-18078 VÕS § 208 lg 1 ja lg 2 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Lähtuvalt VÕS § 635 lg 1, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja väitel leppis ta Andres Orroga kokku, et hageja veab liiva ja killustikku kostja tee-ehituse objektile. Hageja esitatud arvetel (t.l.-6-8) on kauba nimetuseks märgitud killustik ja liiv. Tunnistajate Kalju Heinsaare ja Andres Orro ütlustest selgus, et hagejalt telliti liiva ja killustikku koos kohaletoimetamisega. Kohus järeldab, et tegemist on ostu-müügi lepinguga, mille alusel hageja müüs kostjale Andres Orro tellimuse alusel liiva ja killustikku. Müügile lisandus veoteenus enda kauba vedamiseks, mida küll arvetel ei kajastu. Veoteenus võimaldas omandi üleandmist. Hageja mingit valmis asja kostjale valmistama ei pidanud. Kostja vastuväite kohaselt Andres Orro, kelle hageja väidab olevat kostja esindaja lepingu sõlmimise ajal, ei olnud 2005. aasta septembris kostja juhatuse liige ega töötanud ka töölepingu alusel kostja juures. Samuti ei olnud Andres Orrol mingit muud õiguslikku alust kostja esindamiseks. Andres Orro oli kostja juhatuse liige üksnes perioodil 24. november 2005 kuni 7. detsember 2005. Seega puudus Andres Orrol vaidlusalusel perioodil õigus kostja nimel lepingu sõlmimiseks ja tema nimel muude toimingute tegemiseks. Andres Orrol oli vaidlusalusel perioodil sõlmitud tööleping Terabait OÜga, kes teostas kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel töid vaidlusalusel objektil, ei ole välistatud, et ta viibis kostja ja Terabait OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmisega seoses Narvas objektidel, kus ehitustööde teostamise eest vastutas ka kostja. See ei andnud Andres Orrole aga õigust kostja nimel tehinguid sõlmida. Kuna Andres Orrol puudus esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks, siis on hagejaga väidetavalt sõlmitud tehing tühine ja hageja ei saa nõuda selle tehingu täitmist kostjalt. Kostja tõendist - Krediidiinfo väljatrükk (t.l.-59-60) – selgub, et Andres Orro oli kostja juhatuse liige alates 24. november 2005 kuni 07. detsember 2005, seega ei olnud Andres Orro hagejaga lepingu sõlmimise ajal kostja seaduslik esindaja. Vastavalt töölepingule nr 5 (t.l.-61-64) oli 12. augustil 2005 Andres Orro ja OÜ Terapait vahel sõlmitud tööleping kuni 16. oktoobrini 2005. Kohus leiab, et tööleping OÜ-ga Terapait ei takistanud Anres Orrol esindamast kostjat. Tunnistaja Peeter Pikka, kostja projektijuhi ütluste kohaselt oli tunnistajal suuline leping Andres Orroga tööde teostamiseks Narvas. Andres Orrol oli õigus teha tööd, kuid ei olnud õigust otsida või tellida kaupu ja teenuseid, samuti ei olnud tal allkirja õigust. Lepingu sõlmimise õigus oli Peeter Pikkal. Tunnistaja Andres Orro ütluste kohaselt oli ta Narva objektil brigadir, töölepingut ei olnud, palka ei saanud. Tunnistaja oli juhataja, kelle ülesandeks oli töö korraldamine ja jälgida, et mehed tööd teeksid. Tunnistajal oli allkirja õigus. 9(12)
2-06-18078 Kohus loeb tõendatuks, et Andres Orro, kellega hageja sõlmis suulise ostu-müügi lepingu liiva ja killustiku tarnimiseks kostja tee-ehituse objektile, ei olnud tehingut tehes kostja esindaja ega töötaja. Andres Orrol ei olnud õigust sõlmida lepinguid, tema ülesandeks oli töö korraldamine objektil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg 1 ja lg 3 kohaselt, kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. Kohus luges tõendatuks, et Andres Orro korraldas kostja objektil Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30 Narvas tööliste tegevust. Kohus leiab, et liiva ja killustiku tellimine tee-ehituse objektile ei välju kostja igapäevase majandustegevuse raamidest ning Andres Orro esindusõiguse piirangud ei kehti hageja suhtes, kuna hagejale ei olnud teada, et ta sõlmis tehingu isikuga, kellel esindusõigus puudus. Andres Orro oli kostja objektil ja kokkuleppel Peeter Pikkaga oli Andres Orro kohustusteks töötajate tegevuse korraldamine. Kostja ei ole tõendanud, et Andres Orro tehing, millega telliti hagejalt liiva ja killustikku, oleks väljunud igapäevase majandustegevuse raamidest. Tunnistaja Kalju Heinsaare ütluste kohaselt telliti hagejalt killustikku ja liiva seetõttu, et esialgse tarnija killustik ei olnud kvaliteetne ning esialgne tarnija ei täitnud tellimusi õigeaegselt. Seda kinnitavad ka tunnistaja Andres Orro ütlused. Tegemist on igapäevase majandustegevuse raames lahendatavate küsimustega. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale oleks teada olnud asjaolu, et Andres Orrol puudub õigus tellida kaupa igapäevase majandustegevuse raames. Kohus jõuab järeldusele, et Andres Orro poolt hagejaga tehtud tehing - ostu-müügi leping killustiku ja liiva tarnimiseks oli sõlmitud esindusõigusega isiku poolt. Kohus loeb tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügi leping killustiku ja liiva ostmiseks alates 15. septembrist 2005 kuni 10. novembrini 2005 Narva linnas Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30 objektidele üldsummas 51 300 krooni. Kostja esitas vastuväite, et kostja ei ole saanud kaupa, mille eest on tasumata. Hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist kostjale, puuduvad tõendid kauba üleandmise kohta, kauba koguse osas, hinna osas, hageja pole tõendanud ühegi lepingu olulise tingimuse olemasolu. Kostja peab oluliseks, et kaupade üleandmise tõendid puuduvad, konkreetsed tõendid kaupade üleandmisel on ainult tunnistajate ütlused. Kohus leiab, et tunnistajate Andres Orro ja Kalju Heinsaare ütlustega on tõendatud kauba üleandmine kostjale. Tunnistaja Andres Orro ütluste kohaselt vedas hageja koormaid raskusega 15-16 tonni, MAZ-i koormas poole rohkem. Tunnistaja kalju Heinsaare ütluste kohaselt hageja vedas kokku 25 koormat killustikku ja 21 koormat liiva või oli vastupidi, ja igakord sai arvesaateleht alla kirjutatud ühe päeva jooksul, kui palju tõi, kirjutasin kõik alla. Kui oli tellitud koos liiva ja killustikku, siis oli üks leht. Iga masina kohta vormistati eraldi leht, kirjas oli auto mark, kuupäev, auto number. Igal pool olid tunnistaja ja Andres Orro allkirjad. Hakkas pihta 2005. aasta suvel kuni novembri alguseni. Hageja arvete kohaselt (t.l.-6-8) on hageja müünud kostjale liiva 19 tonni ja killustikku 17 tonni, mis on vähem kui tunnistajate ütlustest selgub. Arvestades tõendeid kogumis, võib eeldada, et puuduv osa – liiva 6 tonni (8400 krooni, kuna tonni hind arvetel 1400 krooni) ja killustikku 4 tonni (5200 krooni, kuna tonni hind arvetel 1300 krooni) – annab kokku 13 600 krooni, mis hageja väitel 10(12)
2-06-18078 oli arve nr 80 summaks, on kajastatud arvel nr 80, mille osas hageja nõuet ei esitanud. Kostja arvetel nr 82, 86 ja 107 märgitud hindade ja koguste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et kostjale oli hageja poolt perioodil 15. septembrist 2005 kuni 10. novembrini 2005 Narva linnas Tallinna mnt 6 kuni 10 ja Puškini 10 kuni 30 objektide ehitusel üle antud liiva ja killustikku hageja arvetel märgitud suuruses, mille maksumuseks on arvetel märgitud summa 51 300 krooni. Hageja on 10. veebruari 2006 pretensiooniga (t.l.-12) teatanud kostjale, et kostjal on tasumata arved nr 82, 86, 107 üldsummas 51 300 krooni. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja arvete tasumiseks 10 päeva pretensiooni kuupäevast arvates. Kostja arveid ei tasunud ja teatas 16. juunil 2006, et kostja hageja nõudeid ei tunnista. Vaidlust ei ole, et hageja arved nr 82,86,107 kogusummas 51 300 krooni on tasumata. Lähtuvalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus 51 300 krooni. Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt seaduses sätestatud määras kuni hagiavalduse esitamiseni summas 3416,20 krooni ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kostja viivise osas vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lähtuvalt § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled viivise osas kokku ei leppinud ja seega tuleb viivise määrale kohaldada seaduses sätestatud suurust. Vastavalt VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11(12)
2-06-18078 Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 51 300 krooni (3278,67 eurot), viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 3416,20 krooni (218,33 eurot), kokku 54 716,20 krooni (3497 eurot) ja edasiulatuvalt viivis kuni põhinõude 51 300 krooni täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7 (seitse) protsenti aastas. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 51 300 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind on 51 300 krooni (3278,67 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Aarne Lõhmus Kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.