Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-112-12 Tartu, 10. oktoober 2012. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Murad Hasbulatovi hagi Põlva Heakorratööd OÜ vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 206-18078 Murad Hasbulatovi kassatsioonkaebus 6775 eurot 67 senti Hageja Murad Hasbulatov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga Kostja Põlva Heakorratööd OÜ (registrikood 10915396), esindaja vandeadvokaat Rene Varul 24. september 2012. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-18078 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Murad Hasbulatovile 9. veebruaril 2012 tasutud kautsjon 32 (kolmkümmend kaks) eurot 78 senti ja 19. märtsil 2012 tasutud kautsjon 34 (kolmkümmend neli) eurot 98 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
FIE Murad Hasbulatov (hageja) esitas 17. juulil 2006 Viru Maakohtule Põlva Heakorratööd OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõla 51 300 krooni ja viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19. septembril 2005 suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja vedama ajavahemikul 15. septembrist 10. novembrini 2005 Narvas Tallinna mnt 6-10 ja Puškini 10-30 asuvatele objektidele (edaspidi objektid) killustikku ja liiva. Kostjat esindas lepingu sõlmimisel A. Orro. Kostja kohustus hagejale tasuma pärast tööde lõppu esitatud arvete alusel. Hageja täitis oma kohustused ning esitas kostjale 22. septembril 2005 arve 10 800 krooni, 29. septembril 2005 arve 2700 krooni ja 10. novembril 2005 arve 37 800 krooni maksmiseks. Kostja ei ole nende arvete alusel 51 300 krooni tasunud. Töövõtulepingut tõendavad kostja esindajate A. Orro ja K. Heinsaare kinnitused ja asjaolu, et kostja tasus 3. oktoobril 2005 hagejale arve nr 80 alusel 13 600 krooni. Kui A. Orrol ei olnud õigust kostja nimel tehingut teha, on kostja selle heaks kiitnud arve nr 80 eest tasumisega. Selle arve tasumine ei tõenda, et pooled sõlmisid muid lepinguid.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Vastuväidete kohaselt ei ole pooled töövõtulepingut sõlminud. A. Orro oli kostja juhatuse liige ajavahemikul 24. november kuni 7. detsember 2005. A. Orrol ei olnud 2005 septembris õigust kostjat esindada, tema nimel töövõtulepingut sõlmida ega muid toiminguid teha, sest ta ei olnud kostja
juhatuse liige ega töötaja. Kuna A. Orrol oli tööleping Osaühinguga TERABAIT, võis ta viibida objektidel kostja ja Osaühingu TERABAIT sõlmitud lepingu täitmise tõttu. Kuna A. Orrol ei olnud esindusõigust kostja nimel tehingute tegemiseks, on väidetav töövõtuleping tühine ja hageja ei saa nõuda kostjalt selle täitmist. K. Heinsaar ei ole kunagi olnud kostja juhtorgani liige ega töötaja ning kostja ei ole sõlminud temaga lepingut enda esindamiseks. Seega ei olnud ka K. Heinsaarel volitusi kostja nimel tehingute tegemiseks. Kostja ei ole saanud kaupa ega teenust, mille eest hageja tasu nõuab. Hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist, kogust, hinda ega ühtegi lepingu olulist tingimust. Kostjal ei olnud vaja hagejaga töövõtulepingut sõlmida, sest liiva, killustiku ja betoonisegu ning nende transporditeenuse ostmiseks oli kostja 26. juunil 2006 sõlminud müügilepingu Uus Samm OÜ-ga. Kostja kasutas 2005. a-l lühikest aega hageja teenuseid, mille eest on kostja tasunud hagejale arve nr 80 alusel 13 600 krooni. Selle arve tasumine ei tõenda, et pooled sõlmisid rohkem lepinguid või et kostja sai hagejalt veel kaupa.
3.Viru Maakohus rahuldas 21. märtsi 2011. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3497 eurot (54 716 krooni 20 senti), sh põhivõlg ja viivis hagi esitamiseni ning viivise alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei tõenda hagejale 13 600 krooni tasumine ja teised kostjale esitatud arved, et pooled olid sõlminud lepingu liiva ja killustiku tarnimiseks vaidlusaluse objekti ehitustöödele. Tõendatud ei ole, et kostjal oli samal ajal sama kauba ostmiseks teine leping, Uus Samm OÜ tarnis kostjale liiva ja killustikku 11. augustist kuni 5. septembrini 2005. Kostja ei ole tõendanud, kui palju liiva või killustikku ta vajas ja et Uus Samm OÜ tarnis seda piisavalt. Seega oli hageja sõlminud A. Orroga suulise müügilepingu liiva ja killustiku tarnimiseks kostja objektile ajavahemikul
15.septembrist kuni 10. novembrini 2005, kokku 51 300 krooni eest. Müügilepingu sõlmimise ajal oli A. Orrol tähtajaline tööleping Osaühinguga TERABAIT, kuid see ei takistanud tal esindamast kostjat. Vaidlusalusel ajal ei olnud A. Orro kostja juhatuse liige ega töötaja, tal ei olnud õigust sõlmida lepinguid, tema ülesandeks oli korraldada objektil tööd. Liiva ja killustiku tellimine tee-ehituse objektile ei välju kostja igapäevase majandustegevuse raamidest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg-d 1 ja 3). A. Orro esindusõiguse piirangud ei kehti hageja suhtes, kuna hagejale ei olnud teada, et ta sõlmis tehingu isikuga, kellel ei olnud esindusõigust. Seega sõlmis hageja müügilepingu esindusõigusega isikuga ning pooled olid sõlminud müügilepingu killustiku ja liiva ostmiseks ajavahemikul 15. septembrist 10. novembrini 2005, kokku 51 300 krooni eest. Tõendatud on, et hageja andis kostjale liiva ja killustiku üle. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei tasunud arveid nr 82, 86 ja 107, s.o kokku 51 300 krooni.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. veebruari 2012. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,
millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et pooltevahelist lepingut saaks käsitada müügilepinguna. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et A. Orrol, kes hageja väitel sõlmis temaga kostja nimel lepingu, ei olnud esindusõigust lepingu sõlmimiseks, mistõttu on leping tühine ja hageja ei saa nõuda lepingu täitmist. Maakohus on aga vastuolus tuvastatuga leidnud, et A. Orro killustiku ja liiva ostmiseks sõlmitud lepingu on kooskõlas TsÜS § 121 lg-tega 1 ja 3 sõlminud esindusõigusega isik. TsÜS § 121 lg 1 reguleerib volituse sisu ja ulatust olukorras, kus isikul on volitus olemas. Selle sätte alusel ei saa tuvastada volituse olemasolu. Sama paragrahvi kolmas lõige reguleerib volituse piiranguid. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist ka TsÜS § 121 lg-s 2 sätestatud olukorraga, mis reguleerib teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüva või teenuseid osutava isiku esindusõigust. Majandus- või kutsetegevuses kaupu müüvateks või teenuseid osutavateks isikuteks TsÜS § 121 lg 2 tähenduses on isikud, kelle ülesannete hulka kuulub majandusvõi kutsetegevuses nende positsiooni ning ülesandeid arvestades kolmandate isikutega kaupade võõrandamiseks või teenuste osutamiseks vajalike lepingute sõlmimine tavapärase majandus- või kutsetegevuse raames. A. Orro töötas objektijuhina ja tema tööülesandeks oli tööd korraldada, tal ei olnud õigust sõlmida lepingut killustiku ja liiva ostmiseks. Hageja on möönnud, et A. Orrol ei olnud lepingu sõlmimiseks esindusõigust, kuid kostja on A. Orro sõlmitud lepingu heaks kiitnud. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta isiku tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tehingu heakskiit on esindatava ühepoolne tahteavaldus tehingu teisele poolele, millega esindatav kinnitab kas sõnaselgelt tehingu kehtivust või millest võib järeldada, et esindatav soovib, et tehing kehtiks tema suhtes hoolimata esindajal puudunud esindusõigusest. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejale arve nr 80 alusel tasunud 13 600 krooni. Ühe arve tasumine ei tähenda aga A. Orro sõlmitud lepingu heakskiitu. Kuivõrd A. Orro sõlmitud leping on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, siis ei pea kostja seda täitma. Õige on kostja väide, et kuna kostjal oli sõlmitud müügileping vajaliku koguse liiva ja killustiku ostmiseks Uus Samm OÜ-ga, ei olnud tal vaja sama kauba ostmiseks hagejaga lepingut sõlmida. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et arvetel märgitud killustiku ja liiva koguse üleandmine kostjale on tõendatud tunnistajate ütlustega. Hageja pidi füüsilisest isikust ettevõtjana olema huvitatud, et tema toodud kaup on kostjale üle antud ja üleandmine dokumenteeritud. Kuivõrd hagejal ei ole esitada väidetavalt kostjale üleantud kauba koguse kohta saatelehti, ei ole hageja oma tõendamiskohustust täitnud. Selle vaidluse faktilisi asjaolusid arvestades ei ole ainuüksi tunnistajate ütlustega võimalik kauba üleandmise kohustuse täitmist tõendada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et arve nr 80 tasumine ei tõenda kostja heakskiitu, ning
jätnud valesti TsÜS § 129 lg 1 kohaldamata. Nimetatud arve alusel tasus kostja hagejale liiva ja killustiku müügi eest vaidlusalusele objektile. Kostja on kinnitanud, et ta kasutas 2005. a-l hageja teenuseid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osutas talle muid teenuseid. Isegi kui A. Orro sõlmis tehingu esindusõiguseta, on kostja selle arve tasumisega heaks kiitnud. Järelikult oli kostjal kohustus tasuda ka selle tehingu alusel saadud ülejäänud kauba eest. Kauba kogus ja selle üleandmine kostjale on tõendatud tunnistajate ütluste ja märkmetega.
8.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et esindusõiguse olemasolu ei tulene TsÜS § 121 lg-test 1 ja 3 ning arve nr 80 tasumine ei tähenda lepingute heakskiitu TsÜS § 129 lg 1 tähenduses. Nimetatud arve esitati ja selle eest tasuti varem ning selle tehingu asjaolusid on kostja selgitanud. Ringkonnakohus leidis õigesti ka seda, et hageja ei ole tõendanud kauba kogust ega selle üleandmist kostjale. Ainuüksi tunnistajate ütlustega ei ole neid asjaolusid võimalik tõendada. Hageja ei ole kauba koguse ja üleandmise kohta dokumente esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale liiva ja killustiku eest. Hageja väitel on pooled sõlminud lepingu, sest kostja on esindusõiguseta isiku sõlmitud lepingu ühe arve tasumisega heaks kiitnud, ning ta on kostjale liiva ja killustiku üle andnud. Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hageja esitatud arveid tasuda, sest ta ei ole lepingut heaks kiitnud ega kaupa saanud.
11.Asja lahendamiseks on esmalt vaja teha kindlaks, kas kostja on saanud hagejalt liiva ja killustikku. Ringkonnakohus on leidnud, et kauba kogust ja üleandmist ei saa tõendada tunnistajate ütlustega. Kolleegium sellega ei nõustu. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tõendiks mh tunnistaja ütlus. TsMS § 238 lg 2 järgi, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Ringkonnakohus ei ole märkinud, millisest seadusest või kokkuleppest tulenevalt võib hageja tõendada kauba kogust ja üleandmist üksnes dokumentidega. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks pidanud tunnistajate ütlusi vastuolulisteks või ebausaldusväärseteks. Kolleegium leiab, et tunnistajate ütlustega arvestamata jätmine ei ole põhjendatav asjaoluga, et hageja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab olema huvitatud, et kauba üleandmine dokumenteeritakse. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil, sh dokumentaalsel tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama, kas kostja sai hagejalt liiva ja killustikku. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja sai hagejalt kaupa, tuleb hinnata, kas kostja nimel lepingu
sõlminud isikul oli esindusõigus lepingu sõlmimiseks.
12.TsÜS § 115 lg 1 võimaldab teha tehingu esindaja vahendusel. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib TsÜS § 117 lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja nimel lepingu sõlminud A. Orro töötas objektijuhina, kelle ülesandeks oli korraldada tööd, mitte tellida kaupa ega sõlmida lepinguid. Hageja ei ole kassatsioonkaebuses väitnud, et ringkonnakohus rikkus selle asjaolu kindlakstegemisel menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et hageja esile toodud asjaoludele ei kohaldu majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisusi sätestav TsÜS § 121. Ringkonnakohus on aga jätnud tähelepanuta TsÜS § 118 lg 2, mis reguleerib volituse tekkimist esindajana tegutseva isiku tegevuse talumise tulemusena. Selle sätte alusel võis lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis või pidid teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas kostja teadis või pidi teadma, et A. Orro tegutseb tema esindajana, ja talus A. Orro tegevust. Kostja teadmise ja talumise tuvastamiseks saab mh arvestada, kuidas oli liiva ja killustiku tellimine vaidlusalusel objektil korraldatud ja kas kostja teadis või pidi teadma, et vajadusel tellib kauba A. Orro. Seejuures ei ole oluline, et A. Orro oli teise äriühingu töötaja, nagu väidab kostja.
13.Kolleegium selgitab, et pärast esindusõiguse puudumise tuvastamist saab kontrollida tehingu kehtivust TsÜS § 129 alusel. TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing kehtiv, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Hageja leiab, et kostja on tema nimel sõlmitud lepingu heaks kiitnud arve nr 80 tasumisega. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei tõenda ühe arve tasumine lepingu heakskiitu. Otsuses kajastatud tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et kostja ei kiitnud arve tasumisega lepingut heaks. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel võtma põhjendatud seisukoha, kas kostja oli lepingu sõlmimiseks andnud volituse TsÜS § 118 lg 2 järgi või kiitis esindusõiguseta isiku tehtud tehingu heaks kooskõlas TsÜS §-ga 129.
14.Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja on küll kaupa saanud, kuid leping ei kehti, peab ringkonnakohus hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt kontrollima, kas hageja nõude saab rahuldada lepinguväliseid kohustusi reguleerivate sätete alusel. Muu hulgas võivad kõne alla tulla käsundita asjaajamise normid. VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui käsundita asjaajaja teeb midagi soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud tegu tegema, on käsundita
asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused mh siis, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks (p 1) või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (p 2).
15.Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon hagejale tagastada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.