Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

14.12.2010.a. ning kohtutäitur A. K. P. R. I. A. . kätte 16.12.2010.a.. Seega on P. R. I. A. . (kaebuse) esitajana järginud kaebuse esitamisel TMS §-s 217 lg 1 nõutud tähtaega. P. R. I. A. . seisukohal, et kohtutäitur A. K. täitemenetluse seadustiku § 5 lg 1 tõlgendamine on väär ning võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut ehk käesoleval juhul P. R. I. A. -t saabki lugeda isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Vastavalt Põllumajandusministri 21.07.2000.a. määruse nr 52 „P. R. I. A. " § 7 p 3 kohaselt korraldab P. R. I. A. . pädevuse piires toetuste väljamaksmist. Kuna P. R. I. A. . on igaaastaselt umbes 60 erinevat toetusliiki üle 50 000 toetustaotlusega, siis täpsem menetluskord tuleneb erinevatest rakendusaktidest. Samas on kõigis nimetatud rakendusaktides fikseeritud P. R. I. A. . ja kohustused, sealhulgas õigus taotlejatele toetus välja maksta või maksmata jätta, sõltuvalt esitatud nõuete täitmisest taotleja poolt. Vastavalt Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt antakse siseriiklikule asutusele õigused autoriseerimis-, valideerimis- ja makseprotseduuride osas ühise põllumajanduspoliitika raames ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 8 lg 1 kohaselt on Eestis ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral makseagentuuriks P. R. I. A. . Seega lähtudes eeltoodust võib üheselt järeldada, et kui kohtutäituri poolt koostatud ja P. R. I. A. -le esitatud rahalise nõude arestimise akt puudutab P. R. I. A. . toetuse taotlejatele väljamakstavaid põllumajandustoetusi, siis puudutab see P. R. I. A. . , mis on fikseeritud nii siseriiklike kui Euroopa Liidu õigusaktidega ja järelikult on P. R. I. A. . tegemist isikuga, kelle õigusi täitemenetlus puudutab ning seega on tegemist täitemenetluse osalisega. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kohtutäitur A. K. P. R. I. A. . esitatud vaide (kaebuse) vastavalt täitemenetluse seadustiku § 217 lg 3 kohaselt läbi vaatama ja tegema selle suhtes otsuse. TMS § 218 lg 2 alusel palub avaldaja kohustada kohtutäitur A. K. vaatama P. R. I. A. . .12.2010 esitatud vaiet nr 1-11/330. Puudutatud isiku seisukoht Kohus on teavitanud 31.01.2011.a. kaebuse esitamisest kohtutäitur A. K. teinud temale ettepaneku esitada kaebuse kohta oma kirjalik seisukoht hiljemalt 14 päeva jooksul. Kohtutäitur antud tähtajaks ega käesoleva ajani oma seisukohta kaebuse suhtes kohtule teatavaks teinud ei ole. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Avaldaja väitel on ta saanud kohtutäitur A. K. 14.12.2010.a. vaides ( tl 5-7) loetletud rahalise nõude arestimise aktid järgmistes täiteasjades: 170/2010/2172; 170/2010/2178; 170/2009/3729; 170/2010/2181; 170/2009/4301; 170/2010/2179; 170/2010/2176; 192/2010/459; 192/2010/730; 192/2010/2121; 192/2010/2120; 192/2010/509; 192/2010/2107; 192/2010/2122; 170/2010/2190; 170/2010/2175; 170/2010/2184; 170/2010/2185; 170/2010/2187; 170/2010/2189; 170/2008/5502. Rahalise nõude arestimise aktid on koostatud alljärgnevate võlgnike nõuete arestimiseks: A. A. (1 akt) , J. H. akti), J. S. akt), I. K. akt), F. OÜ (1 akt), C. OÜ (1 akt), OÜ U. P. akti), OÜ W. G. akt), OÜ M. V. akt), R. R. akt). Kuna kohtutäitur avaldaja poolt märgitud asjaolusid loetletud arestimisaktide saatmise osas vaidlustanud ei ole, puudub ka kohtul alus avaldaja väidetes kahelda. Vaie ( tl 5-7) ja kohtutäituri 17.12.2010.a. vastuskiri ( tl 8) tõendavad, et avaldaja pöördus seoses rahaliste nõuete arestimise aktide täitmisega kohtutäituri poole kaebusega, mille aga viimane jättis sisuliselt läbi vaatamata. Kohtutäitur on leidnud, et P. R. I. A. -l puudub TMS §-dest 217 ja 5 tulenevalt kaebeõigus.

2 (4)

TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja esitas oma kaebuse kohtutäiturile TMS §-s 217 lg 1 ettenähtud tähtaja jooksul. Täitemenetluse osalised sätestab TMS § 5, mille esimese lõike kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude, isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Täitemenetlusi osalisi on loetletud veel ka TMS § 5 lõigetes 2 ja 3, kuid need sätted ei ole antud juhul asjassepuutuvad. Vaidlus on selle üle, kuidas tõlgendada TMS § 5 lg 1 nimetatud muid isikuid, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kohus ei nõustu kohtutäituri 17.12.2010.a. kirjas avaldatud seisukohaga, et avaldaja ei ole täitemenetluse osaliseks so isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Avaldaja on käimasolevates täitemenetlustes antud juhul võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik. TMS § 111 mõttes. TMS §-s 111 on sätestatud, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Kohtu arvates ei ole välistatud, et võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik tõstatab ise vaidluse täidedokumendi täitmisega seoses. Kohtu arvates annab selliseks arvamuseks alust TMS §-s 26-1 sätestatu, mis reguleerib muuhulgas võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isikule trahvihoiatuse tegemist ja tema trahvimist, kui ta keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. Isiku trahvimise üle otsustamine eeldab hinnangu andmist sellele, kas võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik keeldus arestimisakti täitmisest alusetult või mitte, täitis seda nõuetekohaselt või mitte. Trahvi määramine on TMS §-dest 11 lg 1 p 1 ja 26-1 lg 3 kohaselt kohtu pädevuses. TMS §-st 219 tuleneb trahvitu õigus täitemenetluses tehtud kohtuniku määrust vaidlustada. Kohtu arvates puudub mõistlik põhjendus välistamaks võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku kaebeõigust sellise vaidluse algstaadiumis st veel enne seda, kui on jõutud trahvimääruse tegemise ja selle vaidlustamiseni. Avaldaja vaide sisust nähtub, et antud vaidluse on põhjustanud asjaolu, et avaldaja hinnangul on rahalise nõude arestimise aktid olnud puudulikud nende täitmiseks. Kuna avaldajat võib arestimisaktide täitmata jätmise eest karistada, ei saa väita, et täitemenetlus tema õigusi ei puuduta. Avaldaja ise pole küll sellist asjaolu kaebuses ette toonud, kuid see ei takista kohtu arvates kaebuse rahuldamist. Tulenevalt TMS §-st 218 lg 3 kaebus kohtutäituri tegevuse peale vaadatakse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldaja kaebus tuleb kaebus rahuldada ja kohustada kohtutäitur A. K. 14.12.2010.a.vaiet nr 1-11/330 sisuliselt läbi vaatama. Kaebuse rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku so kohtutäituri kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib avaldaja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.

3 (4)

Nagu kohus juba asja menetlusse võtmise määruses märkis, on avaldaja kohtu arvates TsMS §-st 145 tulenevalt riigilõivu tasumisest vabastatud Seega menetluskuluna riigilõivu hüvitamist kohtutäiturilt ei ole avaldajal kohtu hinnangul mõttekas nõuda, vaid otstarbekas on esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.