Asjaõigus › Omandiasjad

Hageja palub tunnustada enda omandiõigust AS N 7 200 nimelisele aktsiale (ISIN kood XXX), aktsia nimiväärtusega 10 krooni, kokku väärtuses 72 000 krooni ja parandada EVK-s registreeritud AS N aktsiate vastav kanne. 14.10.1990 sõlmisid DR, HT, IU ja hageja AS N asutamislepingu. 24.04.1991 registreeriti aktsiaselt ettevõtteregistris. 17.10.1997 kanti aktsiaselts äriregistrisse aktsiakapitaliga 400 000 krooni. 1999a majandusaasta aruande järgi jaguneb nimetatud aktsiakapital aktsionäride vahel järgmiselt: VMJ30%, DR 25%, hageja 18%, HT 18% ja IU9%. Majandusaasta aruanne kinnitati üldkoosoleku poolt 17.06.2000. 19.09.2000 on ainuaktsionärina tegutsenud kostja otsustanud muuta põhikirja ja suurendada aktsiakapitali 400 000 krooni võrra. Uued aktsiad omandas Islandi investor H LTD. 29.09.2000 on AS N juhatuse liige DR esitanud registriosakonnale teate, et alates 20.09.2000 on AS N ainuaktsionär kostja. 21.05.2001 AS N üldkoosoleku poolt kinnitatud 2000a majandusaasta aruande kohaselt on aktsionärideks märgitud kostja ja H LTD. Hagejal puuduvad andmed kostja poolt AS N aktsiate omandamise kohta. Hageja leiab, et kostja vormistas aktsiad enda nimele õigusliku aluseta alates 19.09.2000. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on aegunud ja palub selles osas teha vaheotsus. Hageja väidab, et kostja on vormistanud endale õigusliku aluseta aktsiad alates 19.09.2000. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagejal võimalik jälgida aktsiatega seonduvat 1997a-st. Kohtu seisukoht Kohus arutas asja 23.11.2010 eelistungil ning poolte nõusolekul jätkas kirjalikus menetluses. Pooltele on antud täiendavate tõendite esitamise tähtaeg ning selgitatud tõendamisülesannet. Täiendava istungi pidamist pooled ei taotlenud. Kohus lahendab antud vaidluse Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 alusel kirjalikus menetluses. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes. 14.10.1990 sõlmisid DR, HT, IUja hageja AS N asutamislepingu. 24.04.1991 registreeriti aktsiaselt ettevõtteregistris. 17.10.1997 kanti aktsiaselts äriregistrisse aktsiakapitaliga 400 000 krooni. 1999a majandusaasta aruande järgi jaguneb nimetatud aktsiakapital aktsionäride vahel järgmiselt: VMJ30%, DR 25%, hageja 18%, HT 18% ja IU9%. Majandusaasta aruanne kinnitati üldkoosoleku poolt 17.06.2000. 19.09.2000 on ainuaktsionärina tegutsenud kostja otsustanud muuta põhikirja ja suurendada aktsiakapitali 400 000 krooni võrra. Uued aktsiad omandas Islandi investor H LTD. 29.09.2000 on AS N juhatuse liige DR esitanud registriosakonnale teate, et alates 20.09.2000 on AS N ainuaktsionär kostja. 21.05.2001 AS N üldkoosoleku poolt kinnitatud 2000a majandusaasta aruande kohaselt on aktsionärideks märgitud kostja ja H LTD (t lk 118, 12-88, 95). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Seega puudub vaidlus, et hageja omas AS N 7 200 aktsiat, kuid tänasel päeval tal ühtegi aktsiat ei ole. Vaidlus seisneb selles, et kostja väitel on hageja oma aktsiad võõrandanud ostumüügi lepinguga. Hageja seda eitab. Antud vaidlusküsimuse osas tegi kohus kostjale ettepaneku tõendada, et hageja on aktsiad võõrandanud (t lk 118). Kostja esitas pooltevahelise 20.09.2000 Aktsiaselts N aktsiate ostu-müügi lepingu, mille kohaselt müüb hageja kostjale 7 200 aktsiat, mis moodustab 18% aktsiakapitalist (t lk 121). Hageja vaidles sellele tõendile vastu ja nõudis, et kostja esitaks lepingu originaali. Hageja

palus see leping ka välja nõuda Eesti väärtpaberite keskregistrilt. 04.01.2011 määrusega nõudis kohus Eesti Väärtpaberite keskregistrilt välja 20.09.2000 ostu-müügi lepingu (t lk 128129). 06.01.2011 teatas AS Eesti Väärtpaberikeskus, et selline leping neil puudub (t lk 133). Hageja esitas kohtule ka 10.01.2011 Politsei- ja Piirivalveameti kirja, mille kohaselt on fikseeritud hageja väljumine Eesti Vabariigist 09.09.2000 ja sisenemine Eesti Vabariiki 01.10.2000 (t lk 137-138). 18.01.2011 andis kohus pooltele täiendava tõendite esitamise tähtaja (t lk 139), kostja vastas, et aktsionärid allkirjastasid lepingud eri aegadel sõltuvalt sellest, kuidas see neil võimalik oli ja hageja allkirjastas lepingu 01. või 02. oktoobril 2000. Kõik lepingud esitati ka registriosakonnale. Kuivõrd Eesti Väärtpaberikeskus loodi hiljem, võib neid lepinguid seal ka mitte olla. Nende tõendite ja väidete pinnalt asub kohus alljärgnevale seisukohale. Puudub vaidlus, et hagejale kuulus 7 200 AS N aktsiat. Vaidlus seisneb selles, kas hageja on need aktsiad võõrandanud või mitte. Kuivõrd kostja väitel on hageja aktsiad võõrandanud, lasus kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel selle väite tõendamise kohustus. Kohtu hinnangul ei ole kostja suutnud tõendada, et hageja võõrandas 7 200 AS N aktsiat. Kostja on esitanud 20.09.2000 ostu-müügi lepingu koopia, millega hageja väidetavalt müüs oma aktsiad kostjale. Vaatamata hageja taotlusele (t lk 118, 123-126) ei ole kostja esitanud selle lepingu originaali. Kostja väitis, et lepingu originaali temal ei ole, see anti väärtpaberite keskregistrile aktsiate ostumüügi registreerimiseks (t lk 120). Kohus kontrollis seda väidet, kuid AS Eesti Väärtpaberikeskus teatas kohtule, et selline leping neil puudub. TsMS § 273 lg 5 alusel leiab kohus, et 20.09.2000 lepingu ärakirjal tõendamisjõud puudub. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt ei viibinud ta 20.09.2000 Eesti Vabariigis. Kostja väited, et hageja allkirjastas lepingu oktoobri alguses, on paljasõnalised ja tõendamata. Seetõttu jõudiski kohus järeldusele, et kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja on oma aktsiad kostjale võõrandanud. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Järgmisena lahendab kohus aegumisega seonduva. Kostja seisukoha järgi vaidlustab hageja seda, et kostja on alates 19.09.2000 vormistanud aktsiad enda nimele. Hagejal oli võimalik jälgida aktsiatega seonduvat alates 1997.a-st ning koheselt reageerida. Hageja nõue on aegunud. Hageja vaidleb sellele vastu ja leiab, et tuvastusnõue ei allu aegumisele. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. 19.09.2000 reguleeris aegumist alates 01.07.2002 kehtetu tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille § 113 lg 1 sätestas hagi aegumise üldise tähtaja 10 aastat, v.a seaduses sätestatud erandid. Ka tuvastusnõuded aegusid. Alates 01.07.2002 nähti ette üksnes sooritusnõuete aegumine (TsÜS § 142 lg 1). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 aegumata nõuetele praegu kehtiva TsÜS sätteid. Kohus leiab, et hageja nõue on käsitatav omandiõigusest tuleneva väljanõudmisnõudena TsÜS § 155 mõttes. Omand kui absoluutne õigus ei allu aegumisele. Küll võivad aegumisele alluda nendest nõuetest tulenevad nõuded. Antud juhul soovib hageja omandi tunnustamise kõrval ka väärtpaberiregistri kande tegemist. Kohus käsitleb seda nõuet väljaandmisnõudena, mis allub TsÜS § 155 aegumise regulatsioonile. Kohus põhjendab oma seisukohta sellega, et nimetatud sätet on kohaldatud kinnisasjade ja kinnistusraamatu kandega seotud nõuete puhul ning Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-78-08 seda sätet kohaldanud ka kaubamärgiomaniku nõudele registreerida kaubamärk kaubamärgiregistris enda nimele. Seega on antud sätet kohaldatud nõuete suhtes, kus nõutakse omandiõigusest tuleneva kande tegemist registris. Seetõttu kohaldab kohus TsÜS § 155 ka käesolevas vaidluses. TsÜS § 155 lg 1 sätestab aegumise üldreegli – 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, mis ilmselgelt ei ole

käesoleva vaidluse kontekstis möödunud. Seetõttu ei asu kohus täpsemalt tuvastama aegumise kulgemise algust. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud. Seega on kohus tuvastanud, et hagejale kuulub 7 200 kostja aktsiat ning tõendatud ei ole nende aktsiate võõrandamine kostjale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 alusel omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 järgi omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus tunnustab hageja omandiõigust 7 200 AS N aktsiale. Eesti väärtpaberite keskregistrisse kantakse Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EKVS) § 2 lg 1 p 3 alusel Eestis registreeritud aktsiaseltsi aktsiad. EKVS § 12 lg 1 kohaselt võib kande aluseks olla ka kohtulahend. Sellest tulenevalt on hagejal nõudeõigus enda kostja aktsionärina 7 200 aktsia suhtes registrisse kandmiseks ning kohus rahuldab ka selle nõude. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.