Asjaõigus › Omandiasjad

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lõige 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Max Laut hagi Johannes Saar vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega on kostja kasutütar Rutt Kuusik`ule kätte toimetatud 13.11.2010 edasiandmiseks kostjale. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Muuhulgas kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses 14.02.2011 esitatud taotluses palus hageja lahendada kohtul asi sisuliselt kohtuistungit pidamata, teha tsiviilasjas nr 2-10-48669 tagaseljaotsus ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud piiranguid. Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (TsMS § 343 lg 2) ning hoiatanud kutses kostjat tagaseljaotsuse tegemise eest (TsMS § 413 lg 3 p 1). Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (TsMS § 413 lg 3 p 2). Samuti ei ole kostja teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (TsMS § 413 lg 3 p 3). Arvestades eeltoodut, hageja taotlust, hagiavalduses toodut ja tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, § 77 lg 1, § 77 lg 2, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ning lõpetab poolte kaasomandi, lubab müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada sellest saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 2000 krooni (s.o. 127,82 euro) ja hageja esindaja õigusabikulu 249,29 eurot (s.o. 3900,54 krooni), kokku seega 377,11 eurot (s.o. 5900,54 krooni). Asja materjalidest nähtub, et hageja on 19.10.2010 tasunud riigilõivu 2000 krooni. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 377,11 eurot (s.o 5900,54 krooni).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.