Otsuse avalikult teatavaks 01. märtsil 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas tegemise aeg ja koht 2-08-70010
Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
XXXKÜ hagi NR vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes 653,64 eurot (10 227,28 krooni) nende Hageja KÜ XXX (registrikood 80141832, asukoht XXX , 13913 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja Marina S ; Kostja: NR(isikukood XXX, elukoht XXX ).
Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Lihtmenetlus
31.jaanuaril 2011.a. Hageja seaduslik esindaja OP Hageja lepinguline esindaja Marina Suhnjova Kostja NR
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista NR’ilt XXXKÜkasuks 427,44 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud 65,39 % ulatuses NR’i kanda ja 34,61 % ulatuses XXXKÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXKÜ esitas 24.10.2008.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse NR’i vastu 24 173,74 krooni nõudes. Kohus tegi 15.05.2009.a võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas 19.08.2009.a makseettepanekule vastuväite. 24.08.2009.a kohtumäärusega andis kohtunikuabi XXX KÜ avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. XXX KÜ esitas kohtule 22.09.2009.a. hagi NR vastu 27 598,59 krooni nõudes. 19.07.2010.a. täpsustas hageja oma nõuet, millise kohaselt palub kostjalt välja mõista põhivõlg 10 227,28 krooni (653, 64 eurot) ja viivis 10 227,28 krooni (653, 64 eurot).
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja XXX korteriomandi omanik ja XXXKÜ liige, mistõttu on kohustatud kandma majanduskulusid. Majanduskulude hulka kuuluvad remondimaksed, üldvesi, hoolduskulud, prügivedu, laen jms. Korteriühistu on 25.08.2000.a. üldkoosoleku otsusega kehtestanud hoolduskulu määraks 4,10 krooni/m2, remondifondi määraks 2,50 krooni/m2. Kostja võlg tekkis majandamisperioodil detsembrist 2004.a. kuni detsembrini 2006.a. Kostja võlgneb tasumata remondifondimaksetena 6 586 krooni ja hoolduskulude makseid summas 3 641,28 krooni. Kostja võlg seisuga 21.09.2009.a. moodustab 10 227,28 krooni. Lisaks soovib hageja saada maksetega viivitamise eest viivist põhisummaga võrdses suuruses. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et kostja on arveid tasunud osaliselt seoses õiguskaitsevahendi kasutamisega. Kulutused oleks tulnud kanda hagejal, kuid kostja korduvatele pöördumistele vaatamata hageja ei teinud kaasomandi korrashoiuks vajalikke remonditöid. Hageja pole seadusest tulenevaid kohustusi täitnud. Kostja korteriomandi kahjustused ja tervisele ohtlikud tingimused (hallitus, õhupuudus) on tingitud elamu väga halvast seisukorrast. Kostjal puuduvad mistahes võlgnevused hageja ees, kuivõrd kostja on kohaldanud õiguskaitsevahendit ning pole tasunud perioodil detsember 2004.a. kuni 31.12.2005.a. remondifondi makseid ning 50 % hoolduskulude makseid 8 862 krooni ulatuses. Nimetatud summa on võetud kohtueksperdi andmetest, mis on vajalik korteris hallituse kahjustuste kõrvaldamiseks. Kostja on selle kohta esitanud juhatusele avalduse. Hageja pole täpsustanud kõrvalnõude (viivise) arvestamise perioodi. Kostja on seisukohal, et viiviste arvestus on tühine. Samuti leidis kostja, et hageja nõue on aegunud ning palub kohaldada aegumist. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde ja palus hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, kostja vande all antud seletuse ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi
kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
5.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga XXX omanik (t/l 200-201). Nimetatud korterelamus on 25.08.2000.a. asutatud XXXKÜ(t/l 84-89). XXXKÜ põhikirja p. 3.2.6 ja 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud igakuuliselt tasuma makseid juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks. Täpsustatud hagis taotleb hageja kostjalt võlgnevuse perioodi jaanuar 2004.a. kuni september 2009.a. kogusummas 10 227,28 krooni väljamõistmist (t/l 197-199). Hageja väidetel võlgneb kostja hagejale tasumata remondifondimaksetena 6 586 krooni ja hoolduskulude makseid summas 3 641,28 krooni, lisaks soovib hageja maksetega viivitamise eest viiviste väljamõistmist põhisummaga võrdses suuruses. Pooltel puudub vaidlus selles, et perioodil detsember 2004.a. kuni detsember 2005.a. tasus kostja talle esitatud arveid osaliselt, s.t. kostja tasus nimetatud perioodil määratud hoolduskulude makseid 50 % ulatuses ning määratud remondifondi makseid kostja ei tasunud. Pooled vaidlevad kostja kohustuse üle tasuda remondi ja hoolduskulusid hageja poolt määratud suuruses. Hoolduskulude ja remondifondimaksete aluseks on XXXKÜ 25.08.2000.a. koosoleku otsus (t/l 202-204). Otsus on kehtiv ja selle sisu üle puudub pooltel vaidlus.
6.Esmalt annab kohus hinnangu hageja põhinõudele, seejärel analüüsib kohus hageja nõuet viiviste väljamõistmiseks. Kohtule esitatud kommunaalmaksete arvutamise ja maksmise tabelitest nähtub, et kostja on kuni 10.06.2006.a. arveid tasunud osaliselt (t/l 205-207). Kostja on esitanud hageja juhatusele allkirja vastu 16.12.2004.a. avalduse, milles teatab, et on fikseerinud võla summas 6 333 krooni, mis on kogutud revideerimise protseduuride läbiviimiseks ja edaspidi alandab hoolduskulude makseid (50 %) ja remondifondi makseid 100 % (t/l 132, 133). Kohtule esitatud 15.01.2006.a. XXXKÜ juhatuse koosolekul on protokollitud kostja ütlused, milliste kohaselt on võlg kogutud eesmärgiga teada saada, kuidas juhatus tegeleb võlglastega ja kas need meetodid on kooskõlas kehtiva seadusandlusega (t/l 90-91, 179-180). Kohtuistungil kostja vande all antud seletuse kohaselt ei maksnud ta mais 2004.a. seepärast, et oli vaidlus juhatusega ning alates 2005.a. tasus ta arveid osaliselt, kuivõrd kostja soovis koguda ise remondiks vajaliku summa 8 862 krooni (t/l 256). Kohus on seisukohal, et selline kostjapoolne arvete osaline mittemaksmine pole antud juhul õige.
7.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 alusel asutatakse korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistuna, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 151 lg 2 järgi eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Seega on korteriomanikele seadusega pandud kohustus koostööks elamu kui terviku säilivuse tagamiseks. Samuti on korteriomanikud ühiselt kohustatud korraldama tarbitavate kommunaalteenuste eest tasumise. Korteriühistu on üldkoosoleku otsusega kehtestanud hoolduskulu määraks 4,10 krooni/m2 ja
remondikulu 5 krooni/m2 (t/l 202-203). Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on esinenud kostjale kuuluvas korteris ajavahemikus 2000.a. kuni 2002.a. vee läbijooksusid (t/l 117,118, 119-120, 121-127). Eelpool viidatud tõenditest ilmneb, et kostja on pöördunud nii ühistu, kui ka erinevate spetsialistide poole probleemile lahenduse saamiseks. Kohtule esitatud üldkoosoleku protokollide kohaselt on remonttööde vajalikkust arutatud ning on koostatud tööde teostamise järjekord (t/l 182). Seega on nimetatud probleemidele tähelepanu pööratud. Kohus on seisukohal, et kostja ei saa hoiduda kõrvale ühiste kulutuste kandmisest põhjusel, et tema korteri ümber olev välissein ja katus on halvas olukorras. Majanduskulude kandmine on ettenähtud korterelamul (ja selles asuvate korteromandite) kui tervikul tekkivate kulutuste kandmiseks. Majandamiskulud kinnitatakse üldkoosoleku otsusega ja neid tuleb tasuda kogu otsuse kehtivuse perioodil. Majandamiskulude tasumise kinnipidamine või osaline tasumine ühe korteriomaniku poolt ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Hagejal lasub kohustus hoolitseda XXX elamu eest tervikuna ja on seda vastavalt rahalistele võimalustele ka teinud (t/l 182-184). Hageja on pööranud tähelepanu ka eraldi kostja probleemidele: 2002.a. on 144 039,10 krooni eest remonditud katust ja 2004.a. on 23 126 krooni eest remonditud vuuke. Seega asub kohus seisukohale, et antud juhul puuduvad alused kostjal talle esitatud arvete osaliseks tasumiseks.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 653,64 eurot (10 227,28 krooni) perioodil 05.01.2004.a. kuni 10.09.2009.a. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus nõustub kostjaga selles, et põhivõlgnevus perioodil 05.01.2004.a. kuni 10.12.2004.a. on aegunud ning kostja taotlusel kohaldab kohus aegumist ja jätab selles osas hageja nõude rahuldamata. TsÜS § 147 lg 3 tulenevalt aegus 2004.a. maksmata arvetest tulenev nõue 01.01.2008.a. Nõue esitati kohtule 24.10.2008.a. (t/l 7). Kohus ei nõustu antud juhul hagejaga selles, et käesoleval juhul kohaldub TsÜS § 149 alusel kümne aastane aegumistähtaeg. Kohus selgitab, et nimetatud säte kuulub kohaldamisele kaasomanike ja korteriomanike omavaheliste ühisusest tulenevatele nõuetele. Antud juhul on hagejaks korteriühistu. Seega on aegunud hageja nõue summas 226,20 eurot (3 539,33 krooni). Küll aga tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 427,44 eurot (6 687,95 krooni) põhivõlgnevuse katteks.
9.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja nõudele viiviste väljamõistmiseks kogusummas 653,64 eurot (10 227,28 krooni). KÜS § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd kohtule esitatud kommunaalmaksete arvutamise ja laekumise tabelist tuleneb, et kostja on arveid kohaselt tasunud alates juuni 2006.a. (t/l 206-207), on kohus seisukohal, et alates sellest perioodist ei ole põhjendatud viiviste arvestus. Kuivõrd hageja põhinõue on aegunud perioodil 05.01.2004.a. kuni 10.12.2004.a., siis on aegunud ka viiviste nõue nimetatud perioodil vastavalt TsÜS § 144. Hageja viiviste arvestus on seotud võlgnevuse tekke alguskuupäevaga. Kohtule esitatud kommunaalmaksete arvutamise ja laekumise tabelist tuleneb, et kostja on küll arveid tasunud maksetähtajal, kuid osaliselt. Samas on hageja arvestanud viivist sõltumata kostja poolt tasutud summast, s.t. kogu võlgnevuselt. Kohus on nimetatud asjaolule korraldaval kohtuistungil hageja tähelepanu juhtinud ja teinud hagejale ettepaneku nõude
täpsustamiseks (t/l 192, 194). Kuivõrd selliselt esitatud viiviste nõue ei ole kontrollitav, siis tuleb jätta hageja nõue viiviste väljamõistmiseks alates 10.01.2005.a. rahuldamata.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
11.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 653,64 eurot (10 227,28 krooni). Menetluskulude jaotamine
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 65,39 % ulatuses kostja kanda ning 34,61 % ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.