2-25-831/55 - Asjaõigus - Korteriomandi ja kaasomandi asjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

1.16.01.2025 esitas T. L. Viru Maakohtule avalduse Kohtla-Järve linn, Ridaküla 14 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt on T. L. Ridaküla 14 korterelamus korteri nr x omanik ja korteriühistu liige. 8.04.2024 avastati avaldaja korteris köögi seinal veekahjustused. Kahjustuse põhjustas korterelamu pööningul asuva küttetoru rike, millest tingitud veeleke kahjustas alumisi kortereid, sealhulgas korterit nr X ja korterit nr X (antud asjaolud on tõendatud AAS "ВТА Baltic lnsurance Company" Eesti filiaal 10.05.2024. a otsusega IE6-73521/01-24/1 ja 14.08.2024 lepitusmenetluses nr 2607 tehtud otsusega). 12.04.2024 koostatud aktis kinnitas puudutatud isiku seaduslik esindaja, et kahju põhjuseks oli korterelamu kaasomandi osaks oleva küttesüsteemi pööningul paikneva toru rike. Avaldaja esitas kahju hüvitamise taotluse oma kindlustusandjale. Kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest, viidates asjaolule, et kahju tekkis enne kindlustuslepingu sõlmimist. Samas ei seatud kahtluse alla kahju tekkimise asjaolusid ega selle ulatust. Kindlustusandja poolt kahju hindamiseks kaasatud asjatundja (Suur Vanker OÜ) leidis, et kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumus on 1136,91 eurot. Asjatundja hinnangut ei ole keegi vaidlustanud ning selle pädevuses puuduvad kahtlused. Kahjujuhtumi põhjustas korterelamu kaasomandi osaks oleva küttesüsteemi rike, kaasomandi korrashoiu kohustuse täitmata jätmise korral vastutab korteriühistu. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 kohaselt on kaasomandi esemete korrashoid korteriühistu kohustus. Lisaks sätestab KrtS § 34 lg 3, et korteriühistu vastutab kahju eest, mis on tekkinud kaasomandi korrashoiu kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kuna kahju tekitanud asjaolu tuleneb korteriühistu hallatavast süsteemist, saab eeldada, et korteriühistu on rikkunud oma kohustusi. Avaldaja on seisukohal, et põhjendatud on ka kahju suurus. Korteriühistu kohustus on tagada korteriomandite mõttelise osana olevate tehniliste süsteemide korrashoid selliselt, et need ei läheks katki ega põhjustaks kahjustusi korteriomanditele.

2.7.11.2025.a. täiendas avaldaja nõuet ja palus Ridaküla 14 korteriühistult välja mõista - kahjuhüvitis 5136,91 eurot. - viivis 5136,91 eurolt ajavahemiku eest 30.03.2024 kuni 7.11.2025 summas 952,44 eurot. - viivis alates 7.11.2025 (avalduse täienduse esitamisest) kuni põhinõude 5136,91 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Avaldaja selgitab, et pärast avalduse menetlusse võtmist ja puudutatud isiku seisukoha esitamist alustas avaldaja uue mööbli tellimist kahjujuhtumi käigus kahjustatud mööbli asendamiseks. OÜ Kohan 2.09.2025 saateleht-arvest nähtub, et avaldaja on tellinud oma korterisse köögimööbli maksumusega 4000 eurot (sisaldab ka mööbli paigaldustöid). Avaldaja on seisukohal, et ka köögimööbli asendamise vajadus on tingitud käesoleva nõude esitamise aluseks olevast kahjujuhtumist. Menetlusdokumendile lisatud J. Š. seletuskirja kohaselt eemaldati köögi remondi alustamisel seinalt seinakapid, siis selgus kahju ulatus. K. E. märgib oma seletuskirjas, et kahjujuhtumi tulemusena oli köögimööbel sedavõrd kahjustatud, et edasiseks kasutamiseks kõlbmatu. Puudutatud isi märgib, et 7.04.2024, kui kahju põhjus selgus, oli avaldaja korteri köögis köögikapp juba eemaldatud. Samas märgitakse ka, et „4.05.2024 vahetas korteriühistu korterites, sh avaldaja korteri köögis, püstakutorud. Avaldaja korteri köögis oli köögimööbel maha võetud.“ Kuna mööbli kahjustamine ja selle asendamise vajadus on tekkinud ühe ja sama kahjujuhtumi tagajärjel ning uue mööbli maksumus on selgunud, suurendab avaldaja oma nõuet. Pooled ei vaidle selle üle, et veelekke põhjustas pööningul asuv, korteriühistule kuuluva kuumaveetoru kraani leke, mille tagajärjel said kahjustada korterid nr 31 ja nr 35 ning korteriühistu vastutab nii küttesüsteemi korrashoiu eest. Kuna poolte vahel puudub vaidlus kahe kahju hüvitamise eelduse osas - puudutatud isiku poolt lepingulise kohustuse rikkumise ja põhjusliku seose olemasolu kohustuse rikkumise ning saabunud tagajärgede vahel - on jäänud vaidlus üksnes kahju suuruse üle. Avaldaja on esitanud kindlustusseltsi poolt tellitud kahju kõrvaldamiseks vajalike tööde kalkulatsiooni, mille kohaselt on remonditööde maksumus 1136,91 eurot. Lisaks on avaldaja esitanud 6.11.2025 täiendavad tõendid, mis iseloomustavad nii kahju suurust kui ka kahju

taotletud hüvitise väljamõistmist, on asjakohatu. K. E. 11.05.2024. a seletuskiri kinnitab, et 2024. aasta aprillis toimus avaldaja korteris veelekke tagajärjel tekitatud kahju tõttu remont, mille eest tasuti 1000 eurot, ning lisaks sellele ostis avaldaja ehitusmaterjale. Seletuskiri sisaldab ka kahju üksikasjalikku kirjeldust ja kinnitab J. Š. seletuskirjas märgitut. Puudutatud isik väidab, et 4.05.2024 vahetas ta korterites, sealhulgas avaldaja korteri köögis, püstakutorud. Puudutatud isiku sõnul oli avaldaja köögis köögimööbel maha võetud, köögikapi tööpind katki saetud ning kogu köögis tapeedid maha rebitud. Samuti märgitakse, et sein oli lõhutud, et tagada juurdepääs püstakutorudele, ning köögi laes oli väike niiskusjälg. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas eelkirjeldatu mõjutab puudutatud isiku kahju hüvitamise kohustust. K. E. seletuskirjast tuleneb üheselt, et püstakutorude vahetus toimus pärast kahjujuhtumit. Lähtudes asjaolust, mille puudutatud isik on omaks võtnud – et kahjujuhtum leidis aset 30.03.2024 –, viitab ajajoon selgelt sellele, et püstakutorude vahetamine oli põhjustatud ühistu hallatava süsteemi rikkest ja avariist, mis omakorda tekitas kahju hüvitamise vajaduse. Püstakutoru kuulub ilmtingimata hoone ühise veevarustuse süsteemi koosseisu, mistõttu selle hooldus ja vahetamine on puudutatud isiku, s.o korteriühistu, kohustus. Puudutatud isik viitab justkui oleks avaldaja korteris alustatud remondiga juba enne kahjujuhtumi avaldumist. K. E. ja J. Š. seletustest nähtub, et remonti alustati 7.04.2024. J. Š. seletuskiri täpsustab, et remondi alguses oli ilmne, et midagi on juhtunud, kuid kahju põhjus ei olnud veel teada. Alles seinakatte eemaldamisel selgus, et seinad olid niiskunud, ja hiljem tuvastati niiskuse põhjus – korterelamu pööningul asuva kuumaveetoru kraani leke. J. Š. seletuskirja eemaldati seinakate 7.04.2024. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas asjaolu, et avaldaja pöördus korteriühistu poole 7.04.2024 ehk nädal pärast kahjujuhtumit, võiks vähendada korteriühistu vastutust. Puudutatud isik heidab avaldajale ette pahatahtlikku käitumist - 5.04.2024 oli sõlmitud korteriomandi kindlustusleping (arvatavasti avaldaja väimehe poolt) ja 8.04.2024 esitati kindlustusfirmale kahjuteade ning nõuti kindlustusfirmalt kahju hüvitamist suuremas ulatuses, (2000 eurot) kui oli märgitud Suur Vankri hinnapakkumises. Pärast kindlustusfirma keeldumist 10.05.2024 kahju hüvitamisest (põhjusel, et veekahjustus tekkis enne kindlustuslepingu sõlmimist) pöördus avaldaja 3600 euro suuruse nõudega korteriühistu poole. Samas märgib puudutatud isik, et Suur Vankri hinnapakkumist ei olnud kirjale lisatud. Avaldaja märgib, et kahjujuhtumi ilmnemisel ei olnud põhjus kohe selge. Avaldaja soovis vältida niiskuse süvenemist ja kindlustas seetõttu oma korteri. 7.04.2024 selgus niiskuse tegelik põhjus. Asjaolu, et avaldaja eksis pöördudes kindlustusseltsi poole enne kindlustuslepingu sõlmimist tekkinud kahju hüvitamise osas, ei välista korteriühistu vastutust. Samuti ei ole põhjendatud etteheide, et avaldaja pöördus korteriühistu poole kahju hüvitamise nõudega summas 3600 eurot. Kindlustus ei hõlmanud mööbli kahjustusi. OÜ Suur Vanker koostatud eelarve käsitleb üksnes korteri seinte ja muu sarnase kahjustuste parandamist. Nõue 3600 eurot esitati korteriühistule arvestades võimalikku/eeldatava uue mööbli maksumust. Köögimööbli kahjustamist 30.03.2024 kahjujuhtumi tagajärjel tõendab avaldaja J. Š. seletuskirjaga, kus kinnitatakse, et remonti alustati köögikappide eemaldamisega. K. E. 11.05.2024. a seletuskirjast tuleneb, et köögimööbel tervikuna oli kahjustatud selliselt, et edasine kasutamine ei olnud võimalik. Puudutatud isik märgib samuti, et 4.05.2024 avaldaja korteris püstakutorude vahetamise ajal oli köögimööbel tervikuna maha võetud. Kuivõrd puudutatud isik on omaks võtnud asjaolu, et avaldaja köök saja kahjustada korteriühistu hallatava maja veevarustussüsteemi avarii tõttu, on tuvastatud ka põhjuslik seos. On eluliselt usutav, et lekke põhjustatud niiskus ei piirdunud üksnes seintega. Niiskuse hulk ja tugevus selline, et see mõjutas vältimatult ka mööblit (J. Š. ja K. E. selgitused).

lekkega ning kahjustada said korterid nr X ja X (dtl 15). Samuti nähtub BTA 10.05.2024 otsusest (dtl 11–12) ja lepitusmenetluse lõpetamise otsusest (dtl 13–14), et kahju allikana käsitati korteriühistu hallatava süsteemi leket, kusjuures kindlustusandja keeldumise põhjus ei olnud mitte lekke allika puudulik tõendatus, vaid seisukoht, et kahju oli alanud enne kindlustuslepingu jõustumist. Ka korteriühistu enda 18.02.2025 vastuses, mis oli esitatud käesolevas asjas, on selgesõnaliselt märgitud, et veelekke põhjuseks oli pööningul asuva korteriühistule kuuluva kuumaveetoru kraani leke ning veelekke eest vastutab korteriühistu. 17.11.2025 kohtuistungil märkis ka kohus, et selles, et pööningul olevast süsteemist lähtunud leke oli korteriühistu vastutusalas, vaidlust ei ole. Seega on käesolevas asjas tuvastatud kahju hüvitamise eeldused vähemalt selles osas, et olemas on korteriühistu kohustuse rikkumine ning põhjuslik seos rikkumise ja avaldaja korteris tekkinud kahjustuste vahel. Korteriühistu vastutus tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätetest, mille kohaselt on kaasomandi eseme korrashoid korteriühistu kohustus ning kahju eest, mis on tekkinud selle kohustuse rikkumisest, vastutab korteriühistu. Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab kahjustatud korteriomanikule hüvitatav kahju vähemalt korteri senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikke kulusid. Poolte vaidlus puudutab peamiselt kahju suurust. Avaldaja hinnangul on kahju suurus tõendatud kahes osas. Avaldaja seisukohal on täiesti tõendatud korteri remondikulud summas 1136,91 eurot. Antud kahju suurus on tõendatud tõenditega, mis on koostatud sõltumatu isiku (kindlustusseltsi) poolt. Täiendavalt toetab nende tõendite usaldusväärsust asjaolu, et kindlustusselts ei ole huvitatud kahjuhüvitise summa suurendamisest, ning sellest lähtudes puudub alus kahelda kindlustusseltsi poolt kahjujuhtumi menetlemisel tuvastatud faktides, mh kahju ulatuses ja suuruses. Toimikusse on esitatud kindlustusseltsi esindaja poolt 18.04.2024 koostatud ülevaatuse akt (dtl 309–310) koos selle juurde lisatud skeemiga (dtl 311–312) ja OÜ Suur Vanker 03.05.2024 pakkumine, mis oli esitatud ehitaja poolt kindlustusseltsile (dtl 16). Antud tõendid annavad sõltumatult ja objektiivselt ülevaate nii sellest, et avaldaja köögi üks sein oli praktiliselt täielikult kahjustatud koos sellel paikneva lae osaga. Antud asjaolu tõendatakse eelkõige 18.04.2024 ülevaatuse aktiga koos selle juurde lisatud skeemiga. Aktis on kajastatud, et kahjustatud oli lagi (betoon + värv + krohv + pahtel), kus esinesid veekahjud, veejäljed ja niiskus, samuti sein (värv + krohv + pahtel), kus olid samuti veejäljed ning pahtel oli seinast lahti tulnud. Lisatud skeemil on määratud konkreetne kahjustatud köögi osa ning märgitud, et ülevaatusel kasutati mõõtmisseadmeid, mh niiskusmõõdikut. Toimikus on niiskuse mõõdiku näiduga foto (dtl 161, 164 ja 165) kinnitab objektiivselt kahjustuse ulatust. Fotol on näha, et mõõteseadme näit on praktiliselt maksimaalne (ligikaudu 99%), mis tähendab, et mõõdetud ehitusmaterjal on olnud sisuliselt veega küllastunud. Selline näit ei ole iseloomulik tavapärasele siseseina niiskusele ega saa tekkida üksnes pindmise niiskuse, kondensatsiooni või ebaolulise lekke tagajärjel. Vastupidi, tegemist on näiduga, mis viitab sügavale konstruktsioonini ulatuvale niiskumisele ning eeldab kas pikaajalist või intensiivset vee mõju. Näit koostoimes toimikus olevate visuaalsete tõenditega (krohv irdunud, sein ja lagi märgunud, esinevad niiskusjäljed) kinnitab, et kahjustus oli ulatuslik ning mõjutas konstruktsiooni tervikuna, mitte üksnes viimistluskihti. Seega kinnitab niiskuse mõõdiku konkreetne näit otseselt avaldaja väidet, et tegemist ei olnud vähese ega lokaalse kahjustusega, vaid olulise veekahjustusega, mille ulatus vastab avaldaja poolt esitatud kahjunõudele, ning lükkab ümber asjast puudutatud isiku vastupidised väited. Vähemalt niiskuse mõõdiku näidud räägivad sellest, et tegemist oli sügava seina niiskumisega, mis ei oleks toimunud juhul, kui leke oleks olnud ebaoluline, nagu sellest räägib asjast puudutatud isik.

pärast lekke avastamist. Mõlemad kirjeldavad, et kahju oli suhteliselt suur, kinnitades kindlustusseltsi kahjumenetluses tuvastatud asjaolusid. Puudutatud isik esitas teises korteris tehtud fotod ja V. K. (dtl 364), L. S. (dtl 370), A. B. (dtl 368), S. K. i(dtl 366) ja V. Y. (dtl 374–375) seletused. Nende tõenditega soovib korteriühistu tõendada, et kahju ei olnud (nii) suur. V. Y. seletuse näol on avaldaja arvates tegemist lubamatu tõendiga: V. Y. on asjast puudutatud isiku seaduslik esindaja. Kohtupraktika võimaldab kolmandate isikute poolt antud kirjalikke seletusi käsitleda dokumentaalse tõendina, kuid seaduslik esindaja võib anda tõendamisjõudu omavaid seletusi menetluses ainuüksi vande all ärakuulamisel. Seega palub avaldaja jätta V. J. seletused toimiku materjalidest välja. Ülejäänud seletuste osas on avaldaja juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et need on ilmselgelt koostatud ühe isiku poolt, ühes arvutis ja ühe ja sama tekstiredaktori kasutamisega. 2.03.2026 toimunud istungil asjast puudutatud isiku lepinguline esindaja võttis omaks selle asjaolu, et seletused on koostatud tema arvutis tema poolt. Avaldaja on seevastu esitanud tõendeid, mis on koostatud menetlusosalistest sõltumatute isikute poolt (kindlustusseltsi kahjumenetluses koostatud dokumendid: ülevaatuse akt, skeem, OÜ Suur Vanker eelarve) ja sellest tulenevalt usaldusväärsemad. Avaldaja esitas asja materjalide juurde oma pangakonto väljavõtte (dtl 178), mille kohaselt ta tegi 2024. aastal oste Ehituse ABC kaupluses kogusummas 115,83 eurot, ning Ehituse ABC ostutšekid (dtl 184). Mööblile tekkinud kahjustusi on avaldaja selgitanud 12.12.2025 menetlusdokumendis (dtl 249). Avaldaja on seisukohal, et 12.12.2025 menetlusdokumendis toodud fotod tõendavad kogumis, et ka köögimööbel sai kahjustus veelekke tõttu. OÜ Kohan (mööbli vahetamisega tegelenud äriühing) esindaja selgitas, et algselt pöördus avaldaja tema poole palvega mööblit restaureerida (dtl 180), kuid kohapeal mööbliga tutvudes leidis, et restaureerimise kulu oleks suurem kui uue mööbli valmistamine ja paigaldamine. OÜ Kohan saateleht-arve 2.09.2025 (dtl 95) kohaselt oli uue mööbli valmistamise, kahjustatud mööbli eemaldamine ja uue mööbli paigaldamise kulu 4000 eurot ning see summa on avaldaja poolt tasutud (dtl 180). Samuti kirjeldab K. E. oma selgituses mööbli kahjustamist ja asjaolusid, millistel mööbli kahjustamine avastati (tegelik niiskumise ja kahju ulatus selgus pärast seda, kui olid eemaldatud seinakapid ja seinaplaadid). Sama asjaolu kinnitab ka J. Š., kes remondi teostas. T. L. pöördus nädal enne lõppseisukohtade esitamise tähtaega esindaja poole ja palus vähendada kahjustatud mööbli hüvitamise nõuet kuni 1300 euroni. Vähendamise osas esitas T. L. omapoolsed selgitused eraldi dokumendis. Esindaja ei nõustu kliendi väidetega, et teda ei teavitatud mööbli hüvitamise nõude (4000 eurot) esitamisest. AET-i andmete järgi on avaldaja tutvunud 7.11.2025 avaldusega, sh esitatud nõudega 4000 eurot seonduvalt mööbliga, AET-i kaudu 10.11.2025, samuti istungil 17.11.2025, ütles avaldaja selgelt kohtu küsimusele: „Teie nõue on 1136,91 eurot OÜ Suur Vanker hinnapakkumise järgi pluss 4000 eurot köögimööbli maksumus?“ – „Niipalju oli kulutatud. Mul ei oleks olnud vaja seda mööblit vahetada.“ Lähtuvalt sellest, et esindaja peab lähtuma esindatava soovidest ja arvestades kliendi esitatud dokumenti, jääb avaldaja lõppnõudeks välja mõista Ridaküla 14 korteriühistult T. L. kasuks - kahjuhüvitis summas 2 436,90 eurot. - sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2436,90 eurot ajavahemiku eest 30.03.202423.03.2026 summas 540,81 eurot - viivis alates 24.03.2026 kuni 2436,90 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub avaldaja jätta Ridaküla 14 korteriühistu kanda.

Puudutatud isik leiab, et korteriühistu ei pea vastutama avaldaja köögi remondi ettevalmistamisega seotud kulude ega nende toimingute eest, mida avaldaja tegi köögi ettevalmistamiseks püstakutorude vahetuseks. Isegi kui veekahjustust poleks olnud, oleks avaldaja kandnud kõik need kulutused, mis on märgitud Suur Vanker pakkumises. Suur Vanker pakkumises märgitud kulutused ei ole seotud veekahjustuse tagajärgede likvideerimisega. Avaldaja teadis veekahjustusest juba 30.03.2024, kuid ei reageerinud korteriühistu soovitust võtta ühendust korteri nr X omanikuga selgitamaks välja veelekke põhjustaja. Avaldaja ei võtnud midagi ette kahju minimiseerimiseks, tema tegevusetuse tagajärjel veekahjustus ja sellega kaasnev kahju suurenes. Seega on osaliselt veekahjustuse ulatus tingitud avaldaja tegevusetusest. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja käitub pahatahtlikult. Esimest korda avastati veekahjustus avaldaja korteris 30.03.2024.a. 5.04.2024.a oli sõlmitud korteriomandi kindlustusleping (arvatavasti avaldaja väimehe poolt) ja 8.04.2024 esitatud kindlustusfirmale kahjuteade. Kusjuures kindlustusfirmalt nõuti kahju suuremas ulatuses, st 2000 eurot, kui oli märgitud Suur Vanker pakkumises. Pärast kindlustusfirma keeldumist kahju hüvitamisest 10.05.2024, pöördus avaldaja 3600 euro nõudega korteriühistu poole. Suur Vanker hinnapakkumist ei olnud kirjale lisatud. Veekahjustusega tekitatud kahju tagajärjed ei ole nii ulatuslikud, kui on märgitud Suur Vanker pakkumises. Seega võib eeldada, et Suur Vanker pakkumises märgitud kulud on suuremas osas seotud köögi remondiga, mida avaldaja niikuinii planeeris teha. KÜ vastutus saaks piirduda seina kuivatamisega, hallituse eemaldamisega, kuid sellist kulu ei ole hinnapakkumises märgitud. Avaldusele ei ole lisatud kindlustusandja korteri ülevaatamise akti, seega ei ole teada, millal Suur Vanker esindaja vaatas korteri üle. Puudutatud isik teeb ettepaneku lahendada tsiviilasi kompromissiga ning on valmis tasuma hüvitisena 300 eurot. Puudutatud isik leiab, et avaldaja 3.12 ja 4.12.2025 esitatud fotod ei tõenda avaldaja kahjunõude suurust. Kuigi väikses ulatuses võis sein ja osa laest kahjustada saada 2024.aasta kevadel pööningul oleva kraani lekke tagajärjel, siis fotodelt nähtuvad kahjustused pidid tekkima pikaajalise mõju tagajärjel. Seda kinnitab ka BTA – hallitus ei teki paari päevaga. Vajab märkimist, et fotodel olev mööbel asus kraanikausi juures, kus iseenesest mõistetavalt on suurem niiskus, kui mujal köögis. Avaldaja enda kinnitusel oli mööbel ostetud kroonide ajal (st mööbel on vähemalt 15 aastat vana). Sellest tulenevalt on eeldatav, et köögimööbel kulub ning eriti kraanikausi ümbruses tekib niiskusest paisutus ja hallitus. Avaldaja esitas fotod BTA esindaja poolt niiskuse mõõtmise kohta. Fotodelt nähtub, et lae niiskustase ületab seina niiskustaset 6 korda. Samuti nähtub niiskusmõõturilt, et näidu 111 kõrval on kirjas ’’kuiv’’ (dry) (dtl 161), aga näidu 646 kõrval ’’märg’’ (wet) (dtl 165). Seega võib avaldaja esitatud tõenditest järeldada, et sein oli piltide tegemise ajal kuiv, kuid lagi märg. Seetõttu on kaheldav, kas kraani lekkimise tagajärjel said kahjustada köögimööbel ja köögiseinad väljaspool nišši. Osa mööblist sai kahjustada eemaldamise käigus. Fotodelt on näha, et mööbli töötasapind on läbi saetud. Sellest võib järeldada, et avaldaja soovis pärast remonti kas osta uue töötasapinna või uue köögimööbli. Krohvi eraldumine seintelt ja seinaplaatide eemaldamine võis toimuda

Avaldaja väited lekke avastamise aja kohta on vastuolulised. Avalduses kindlustusseltsile väitis avaldaja, et leke on avastatud aprillis 2024, 17.11.2025 kohtuistungil, et avastas veepleki köögi lael veel veebruaris 2024. Ka on vastuolulised avaldaja väited kahjustuse ulatuse ja suuruse kohta. 19.05.2024 nõudis avaldaja korteriühistult kahjuhüvitist 3 600 eurot. Kohtule esitatud avalduses nõudis avaldaja kahju, mis on märgitud OÜ Suur Vanker hinnapakkumises, so 1136,90 eurot. Novembris 2025 suurendas avaldaja oma kahjunõuet ja nõudis veel 4000 eurot köögimööbli kahjustamise eest. Avaldaja esindaja 12.12.2025 seisukohast tuleneb, et kahjustada on saanud ka korteri esik. Avaldaja selgitused on vastuolulised ka köögimööbli kahjustamise osas. 17.11.2025 kohtuistungil väitis avaldaja, et „Ma pean silmas külgseinu, mis olid kõik paisunud. Mul köögimööblil, kus seinas on kraanid, tagumist poolt ei olnud üldse. Aga küljed olid kõik paisunud“. Viimasel kohtuistungil, mis toimus 2.03.2026 väitis avaldaja, et kahjustada on saanud vaid alumiste kappide tagaseinad. OÜ Kohan kinnitus ei tõenda kuidagi, et köögimööbel on kahjustatud veelekke tagajärjel. Kui lähtuda avaldaja seletustest, et kahjustada on saanud alumiste kappide tagaseinad ja ühel kapil ei olnud üldse tagaseina, siis ei ole usutav, et kahe kapi tagaseina vahetamine on nii rahaliselt kulukas ning töö on väga keeruline ja aeganõudev, et tuleks soetada uus köögimööbel. Ka avaldaja esitatud fotodelt ei nähtu köögimööbli kahjustusi. T. L. 22.03.2026 ja tema esindaja 23.03.2026 esitatud lõplikust seisukohast nähtub, et avaldaja vähendas kahjunõuet köögimööbli eest kuni 1300 euroni. Samas ei selgita avaldaja millest koosneb summa 1300 eurot. Puudutatud isik leiab, et ka vähendatud kahjunõue ei ole tõendatud. Puudutatud isik vaidleb vastu kõikidele avaldaja seletustele, mis on antud 2.03.2026 kohtuistungil ja 22.03.2026 seisukohas ja väidab, et need ei vasta tõele. Korteriühistu seisukohad menetluse kestel on olnud järjepidevad ja kooskõlas esitatud tõenditega. Seadusliku esindaja seletus on lubatav tõend TsMS § 477 lg 4 järgi. Puudutatud isik on endiselt seisukohal, et avaldaja teatas korteriühistu seaduslikule esindajale V. Y.le veekahjustusest 30.03.2024.a. See on kooskõlas puudutatud isiku esitatud märkmikus olevate märkmetega. Kui lähtuda T. L. väitest, et tema avastas veekahjustuse köögi laes veel veebruaris 2024.a. ja teatas korteriühistu esinaisele vaid 7.04.2024, siis sisuliselt ei võtnud avaldaja kahe kuu jooksul midagi ette, et tähtaegselt avastada lekke põhjust, selle kõrvaldada ja kahju minimiseerida. Iga mõistlik inimene pidi aru saama, et kui laes on veekahjustused (laigud), siis ülevalt lekib ja lekke avastamiseks ja lõpetamiseks tuleb tegutseda. Kui avaldaja oleks koheselt teatanud sellest korteriühistule, siis veel veebruaris 2024.a oleks olnud lekke põhjus kõrvaldatud ja lekkega tekitatud võimalik kahju oleks olnud minimaalne. Avaldaja tegevusetuse tagajärjel veekahjustus ja sellega kaasnev kahju suurenes. Seega on osaliselt veekahjustuse ulatus tingitud avaldaja enda tegevusetusest. Avalduse kas täieliku või osalise rahuldamise korral palub puudutatud isik jätta viivise nõue rahuldamata. Avaldaja on esialgselt teatanud kahju nõudest 19.05.2024, kusjuures ta ei esitanud mingeid kahju hüvitamist tõendavaid dokumente. Puudutatud isik tegutses vastavalt oma kindlustusfirma soovitustele, mis on kirjeldatud puudutatud isiku vastuses avaldusele.

9.Pooled ei vaidle selle üle, et veekahjustuse avaldaja korteris (köögis) põhjustas korterelamu pööningul oleva keskküttesüsteemi kuumaveetoru kraani leke. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Pooled ei vaidle selle üle, et kahjustus tulenes korteriomanike kaasomandisse kuuluvast küttesüsteemist /torustikust. Korteriomandi ja korteriühisetuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (vt Riigikohtu 09.03.2022.a lahend tsiviilasjas nr 2-19-9543/48 p 15) Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51).

14.Korteriühistu leiab, et ei pea vastutama avaldaja köögi remondi ettevalmistamisega seotud kulude ega nende toimingute eest, mida avaldaja tegi köögi ettevalmistamiseks püstakutorude vahetuseks ning isegi kui veekahjustust poleks olnud, oleks avaldaja kandnud kõik kulutused, mis on märgitud Suur Vanker OÜ hinnapakkumises (dtl 16). Suur Vanker OÜ hinnapakkumises märgitud kulutused ei ole seotud veekahjustuse tagajärgede likvideerimisega. Kohus leiab, et isegi kui avaldajal oli plaanis teha köögis remonti, ei muuda see olematuks asjaolu, et korteriomanike kaasomandis ning korteriühistu vastutusalas olevast torustikust lekkis vesi ning kahjustas avaldaja korteri kööki. Puudutatud isiku seisukoht, et Suur Vanker OÜ hinnapakkumises toodud kulu ei ole seotud mitte veekahjustuse tagajärgede likvideerimise, vaid köögi remondi kuludega, on oletuslik. Esmalt märgib kohus, et hinnapakkumine esitati BTA kindlustusele (tellija BTA dtl 16), mitte avaldajale. Kindlustuse esindaja teostas kahjustuste ülevaatuse 18.04.2024 (akt ja skeem dtl 309-312). Hinnapakkumine esitati 3.05.2024, seega ülevaatuse aktis fikseeritud kahjustuste põhjal ja nende kõrvaldamise/taastamise eesmärgil. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga selles, et kindlustusel ei ole huvi võimendada kulude suurust ega väljamõistetavat hüvitist, seega on hinnapakkumises toodu kohtu hinnangul adekvaatne hõlmates köögi seina ja lae viimistlustööde ettevalmistust, vana struktuuri mahalihvimist, värvitöid koos materjalidega, koristustöid, materjalide hankimist, seinakappide demontaaži ja montaaži, pindade kinni katmist, jäätmete utiliseerimist. Näiteks hõlmab hinnapakkumises toodud seina viimistlustöö vaid 2,5 m2 (mitte kogu köögi seinu, mida remondi käigus avaldaja eeldatavalt värskendada soovis). Seega on kohtu hinnangul alusetu väita, et hinnapakkumine esitati avaldaja planeeritud köögi remondi tarbeks ning see kulu oleks tulnud kanda ka siis kui veekahjustust ei oleks olnud. Suur Vanker OÜ hinnapakkumises toodud kahju ulatust/remondi kulu suurust ja selle avaldumist kinnitavad/toetavad J. Š. seletus (dtl 84–85, 97) ja kinnitus (dtl 87, 98) et sai remonditööde teostamiseks 1000 eurot ning K. E. seletus (dtl 86, 96). Põhjendamatu on väide, et korteriühistu vastutus saaks piirduda seina kuivatamisega, hallituse eemaldamisega, kuid sellist kulu ei ole hinnapakkumises märgitud.

Avaldaja on esitanud Kohan OÜ arve-saatelehe 2-09.25.1 (dtl 95), mille kohaselt on uue mööbli maksumus 4000 eurot, samuti Kohan OÜ kinnituse, et esialgselt planeeritud mööbli restaureerimine ei olnud selle kahjustatuse tõttu otstarbekas ning otsustati uue mööbli kasuks ja mööbli eest on tasutud täielikult (dtl 180). Kohtu hinnangul ei tõenda ükski menetluses esitatud tõenda seda, et väidetud mööbli kahjutused tekkisid korterelamu pööningul asuva kuumaveetoru kraani veelekke tagajärjel. Avaldaja märkis kohtuistungil, et mööbel soetati kroonide ajal, seega oli mööbel vähemalt 15 aastat vana. Ei ole millegagi tõendatud, et fotodelt (dtl 187-212, 216-237; ka 249-260) nähtuvad kahjustused tekkisid aprillis 2024 avastatud veelekke tagajärjel. Kohus nõustub ka sellega, et avaldaja ei suutnud menetluses üheselt selgitada ka seda, millised köögimööbli osad väidetavalt kahjustada said. Kohtuistungil 17.11.2025.a. selgitas avaldaja, et mööbel oli tagantpoolt paisunud, mõni hetk hiljem väitis, et kappide külgseinad olid paisunud (dtl 116), samas märkis, et kus seinal on kraanid, seal kappidel tagakülge ei olnud. Püstakutorude vahetamisega seoses tuli köögimööbel eemaldada ning siis avastas, et ka mööbel oli kahjustatud (dtl 117 00:43:58) Fotolt dtl 191 on näha niiskuskahjustust valamu ümbruses. 2.03.2026 toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja uuesti, et mööbli tagumised seinad (kappide tagakülg) olid paisunud (dtl 419) „Seal, kus seinas olid torud, kappidel tagaseina ei olnud ..... veest said kahjustatud kappide küljed ... (dtl 419) ....Ülemised kapid ei saanud üldse puudutatud, ainult alumised said kahjustusi.... tagumine külg oli kapil ära võetud selles kohas, kus nišš asub .....“ Kohtu küsimusele - kui veeleke oli seal, kus nišš oli, kuidas siis see veeleke kandus kuskile kõrvale – vastas avaldaja, et „.....leke oli üle kogu seina, esimesena meister hakkas maha võtma tapeete, mis olid juba lahti ja ta ütles kohe, et ei saa alustada remondiga, kuna kõik on siin niiske“ (00:48:37, dtl 419) Eeltoodu ei ühti aga BTA ülevaatuse akti ja skeemiga (dtl 309-312), kus on märgistatud kahjustatud piirkond. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et veelekkest tingitud kahjustused mööblil ilmnevad kohas, mis ei asu lekkest kahjustatud seina/lae piirkonnas, vaid selle kõrval või eemal. Arvestades mööbli vanust, ei saa seostada eeldatavat loomuliiku kulumist ja pidevast kasutamisest tulenevaid kahjustusi (nt niiskus valamu piirkonnas) veelekkega nišši kohalt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja mööbli eest hüvitise nõude osas rahuldamata.