Pärimisõigus › Pärimislepingu järgne pärimine

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

HAGEJA NÕUE

P. B.,M. P. ,G. J. ja V. B. esitasid 07.detsembril 2005 Ida-Viru Maakohtule hagi T. K. ja V. P.i vastu pärandvarale omandiõiguse tunnustamise,isiku pahauskseks omandajaks tunnistamise ja vara väljanõudmise nõudes. Hagiavalduses esinesid puudused,mis ei võimaldanud hagiavaldust menetlusse võtta.Hagiavalduses oli märkimata hagihind ning tasumata riigilõiv. Ida-Viru Maakohtu 09.detsembri 2005 kirjaga andis kohus hagejatele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 09.jaanuarini 2006. Hagejad esitasid 27.detsembril 2005

kohtule täpsustatud hagiavalduse,hagejad P. B. ja M. P. esitasid hagiavalduses taotluse menetlusabiks - riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus keeldus menetlusabi andmast, tasusid hagejad riigilõivu ning kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.augusti 2006 kohtumäärusega ning nõudis kostjatelt uusi vastuseid. Veel on hagejate poolt hagiavaldust täpsustatud ja täiendatud 04.juunil 2007; 06.juulil 2007;06.septembril 2010;27.10.2010;17.jaanuaril 2011 . Kostjad on kõikidele täpsustustele ja täiendustele vastanud. Lõplikuteks hageja nõueteks kostjate T. K. ja V. P.i vastu jäi omandiõiguse tunnistamine hagejate pärandvarale,isikute tunnistamine pahauskseteks omandajateks ja vara väljanõudmine pahausksete omandajate käest. Alternatiivnõudena soovisid hagejad kostja N. M.ilt välja mõista kahju 15 658 eurot(245 000 krooni). Kohtukulusid soovisid hagejad jätta kostjate kanda võrdeliselt rahuldatud nõuetega.

KOSTJATE VASTUSED

Kostja T. K. hagejate hagi 07.detsembrist 2005 ei tunnistanud. Ta oli ostnud 29.03.2005 kinnistu Jõetaguse 10b K. K. ,kelle ainuomanduses vara oli. Kinnistusraamatusse ei olnud kantud kellegi teise isiku õigusi selle vara suhtes. Kostja ei teadnud ega võinud teada, et nimetatud kinnisasja osas on olemas vaidlus. Sellest sai ta teada alles saades kätte hagimaterjale Viru Maakohtust. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on pahausklik valdaja. Kostja esitab kinnistu ostu-müügi ja asjaõiguslepingu ning väljatrükid Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatust. Kostja soovib menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja viitab vastuses Asjaõigusseaduse (AÕS)§56 ́ lg 1 ,Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsÜS) §230 lg.1 Kostja V. P. hagejate hagi 07.detsembrist 2005 ei tunnistanud. Ta oli ostnud kinnistu Jõetaguse 10 20.09.2005 N. M.ilt. 10.10.2005 kanti ta kinnistusraamatusse omanikuna. Ostu-müügi ja asjaõigusleping sõlmiti kinnistusraamatu kande alusel, kinnistusraamatus puudusid kinnistu käsutamist keelavad märkmed ja lepingupooltele teadaolevalt ei olnud kinnistu suhtes kohtuvaidlusi. Kostja eitab kinnistu pahauskset omandamist. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja esitab kohtule väljatrüki Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatust ning kinnistu ostu-müügi ja asjaõiguslepingu. Kostja viitab oma vastuses AÕS § 56 ́lg. 1 ja TsÜS § 139.

Kostjad T. K., V. P. ning hiljem kostjana protsessi kaasatud N. M. on esitanud kirjaliku vastuse ka täpsustatud hagile 06.07.2007 ning vaielnud hagile vastu ka kõikide toimunud kohtuistungite käigus.

KOLMANDA ISIKU VASTUS

Kohus määras 21.veebruari 2007 kohtuistungil kolmandaks isikuks kaasata N. M.i, kes vaidles vastu tema kaasamisele, kuna kolmanda isiku kaasamise vajadus oli isiku sõnul hagejate poolt põhistamata. Kohus kaasas N. M.i kolmandaks isikuks 02.aprilli 2007 kohtumäärusega. N. M. väitis, et müüs temale kuuluva kinnistu notariaalse lepinguga ajal, kui poolte vahel puudusid igasugused kohtuvaidlused. Kohtutoimikus puuduvad N. M.ile teadaolevalt tõendid seadusevastase müügi kohta .N. M. elab küll tema poolt ära müüdud kinnistul, kuid elab seal seaduslikul alusel ning elamine kellegi kinnistul ei ole tema kolmanda isikuna kaasamise aluseks omanikevahelises vaidluses.

KOHTUISTUNGID ,haginõuete muutmised ja täpsustamised 04.jaanuari 2007 kohtuistungilt puudus hageja V. B. ,kes ei esitanud kohtule enda elukohaandmeid ,kohtuistung lükati edasi 21.02.2007. 21.veebruari 2007 kohtuistungil taotles hageja V. B. kostjate isiklikku kohtusse ilmumist,nende vande all ülekuulamist, kolme tunnistaja: M.,M. ja T. ülekuulamist ja N. M.i kaasamist protsessi kolmanda isikuna. Kostja K. taotles tunnistajate K. ja K. ärakuulamist. Kohus rahuldas M. ja T. ülekuulamise taotluse ning M.i kaasamise taotluse kolmandaks isikuks. Samuti rahuldas kohus kostja K. taotluse tunnistaja K. ja K. ülekuulamise osas. Hageja poolt esitati veel taotlus kohtuistungil tunnistaja A. ülekuulamiseks, kes viibis saalis. Kohus sellel kohtuistungil tema ülekuulamise osas seisukohta ei võtnud. 17.mai 2007 kohtuistungil kuulati üle tunnistajad , võeti materjalide juurde M.i võlatunnistus P.ile 15.05.2002 ja P.i ning M.i vaheline üürileping

tagasi.Teises, so vanas majas elab M.,kes üürib maja suvitajatele .Sõitis ise suveks ära,maja jättis suvitajatele.Külas räägitakse, et P. B.i maja on müüdud.P. käib ka seal, teda tunnen ammu. P. ja M. on tuttavad umbed 3 aastat. Kaitsen M. ja P.i õigusi, see on nende maja. Tunnistaja T. M. ütlustest nähtub, et tema on samuti Alajõe valla alaline elanik, talvel elab praegu Sillamäel. Vana perenaine T. B.a on surnud, tema majas hakkas peale tema surma elama M..Ta elab seal alaliselt. M. ja P. said halvasti läbi. Olen näinud M.it P.i majas toimetamas.P.it maja juurde ei lasta.K. K.t ei tea, K.t ei tea. P.i majas käivad suvitajad.M. juures elab suvel naine kahe lapsega,nimi on vist K..K., et P.i maja on müüdud fiktiivselt. Tunnistaja J. T. selgitab, et hagejaid tunneb ,nad on naise sugulased. Tema naine on M. P. tütar.Jõetaguse 10 majja käis ta varem suvitamas. Oma naisega tuttavad 1981 aastast, abielus 1984.aastast.M.it teab 1983,1984aastast alates. M. ei ole sugulane. Ta tuli T. B.a juurde „kunkusse” elama 1986,1987. Endises kohas olid üürid maksmata.T. majja kolis peale T. surma.”Kunku” on nagu veranda, majaga ühendatud. T. pani ta „kunku” pärijaks,see on tehtud juriidiliselt trikkidega. Peale T. surma M. elas juba majas,lukk oli lõhutud.Peale memme äraviimist panime meie maja lukku, M.i sissekäigu jätsime tema kasutada.Terve maja sai M. tänu korruptsioonile Alajõe Vallavalitsuses. P.i tunnen, teadsin teda juba enne T. surma.Tema teadis, et majaga on must lugu. M. ja P. on sõbrad, olen ise näinud, kuidas nad läbi käivad. Tunnistaja selgitas, et näitas 08.mail 2005 P.ile kohtuotsust, selgitas selle sisu ,see oli nii eesti kui ka vene keeles, võttis temalt selle otsuse lugemise kohta isegi allkirja ,kahjuks see dokument kadus. Tüli kestis tunni või rohkem .P. ütles, et vaatame, kes võidab. Tunnistaja ütleb , et on käinud M.iga peale 04.novembri 2004 kohtuotsusest rääkimas, et ta ei müüks maja, sest asi pole lõpetatud. K. oli asjast teadlik, ta sekkus vestlusse. K.t olen külas näinud. Ta seal alaliselt ei ela. Minu sõbrad käivad talvel kalal ja üürivad tuba vanas majas ,ma ei tea, kes uues majas elab. Viimati käisin Alajõel 2 tundi tagasi, seal elab M.. Tunnistaja K. K. ütlustest nähtub , et tema tunneb M.it 2002.aastast.Nendel on ühised lapsed – poeg ,kes sündis 10.07.2002 ja tütar, kes sündis 04.02.2005.Ühist majapidamist ei ole M.iga kunagi olnud, koos ei ole samuti kunagi elanud. M. käis kord nädalas külas, ülejäänud ajal elas linnas. Lapsed olid planeerimata ja laste sünnid olid K. K. otsustada. Lapsed teavad, kes on nende isa. M. võtab vahest lapsi enda juurde, toob nänni. Annab raha korteri eest maksmiseks, käib lapsi puhkepäevadel vaatamas. Intiimsuhteid enam temaga ei ole. M.i naabritega tunnistajal mingeid suhteid ei ole. Tean, et ta hoolitses mingi vana naise eest. Testamendist ma teadlik ei olnud, kuulsin , et ta jättis M.ile maja. Vaidlusest maja üle sain teada P. B.i kirjast ,mille ta kirjutas mais 2005, et annaksime maja üle .Sain kirja kätte isiklikult . Rohkem ma sellest ei

tea, kui sain kohtukutse. Kui me M.iga kohtusime ,siis olid tal suured rahalised raskused. Maja oli seest tegemata, andsin talle 70 000 krooni sulas. Ta andis allkirja, et tagastab raha, kuid kuna tal seda ei olnud, siis andis ta mulle maja. Kogu raha, mis talle andsin , ei olnud minu oma. Soovisin maja müüa, sest ma ei teadnud, mis selle majaga teha. Talvel seal elada ei saa. Veebruaris 2006 kuulis tunnistaja Alajõe poes, et maja ostust on huvitatud isikuid. Kinnistule juurdepääsu ei olnud, kaevu ei olnud. Müüsin maja notari juures 170 000 krooniga. M. ei oodanud, et ma maja maha müüksin. Aga teha ei saanud ta midagi. K. nägin esimest korda veebruaris 2006 Alajõe poes, ta ostis maja suvilaks. Kui K. maja vaatamas käis, M.it kodus ei olnud. M.i korter on Sompas, see on M.i nimel. Ta andis selle faktiliselt lastele 2003.aastal.Ühiseid probleeme meil M.iga ei olnud. Mina andsin talle laenu 2003.aastal.maja müüsin enne tütre sündi, sest mul ei olnud seda vaja, mul oli vaja raha. M. remontis mõlemit maja. Tunnistaja ei tea, miks K. otsustas selle maja müügi kasuks. Maja saab ainult suvel kasutada. Minu maatükil asus uus maja, vana jäi M.ile. Tunnistaja K. K. ütlustest nähtub , et tema tunneb K.t , on temaga tuttav üle 7 aasta. On puhanud tema juures suviti viimased 2 aastat. On käinud tema juures suvel ka nädalavahetustel,teab, et K. otsis endale 2003.aastal suvilat Peipsi äärde.Tal oli seal tuttavaid. K. suvila juures oleme teinud peenraid. Ta on teinud majas suurpuhastuse, värvinud, küttepuid ostnud. Oli näha, et ta on omanik. Ta käib Alajõel oma lapselapsega. Pidevalt seal ei ela. M. lubas kasutada oma kaevu ja väravat .Ostu-müügi lepingu juures ta ei olnud. Maksis vist 150 000 krooni või rohkem. Kostja V. P. kuulatakse üle vande all. Ta selgitab , et M.it tunneb 2001,2002.On teretuttavad. M. ei rääkinud midagi kinnistu vaidlusest. Tuttavaks said ühe tuttava kaudu. Andis M.ile võlgu 100 000 krooni võlakirja alusel.2005 ei olnud see väike raha. Tulin töölt ära tervislikel põhjustel, siis tahtsin raha tagasi. Võla katteks pakuti maja. Mina seda ei küsinud. Olen maja omanik ja M. elab seal nagu üürnik.Ta maksab mulle 500 krooni kuus ja aitab mind kui vaja. Mul on veel üks maja. M. helistas mulle 08.mail 2005 ja kutsus mind. Piirivalvurid olid kohal. Ma ei imesta, et oli samasugune skeem kinnistu müügil nagu K.ga. M.iga ei ole ammu suhelnud. Vanas majas käivad tema ja minu ühised tuttavad. Ma ei tea kohtuotsusest midagi. Kui oleksin teadnud, ei oleks ennast sellega sidunud. Teise maja ostis K.. Ta kasutab minuga ühist kaevu ja väravaid, minul vastuväiteid ei ole. Mul on majas oma mööbel ,käin sinna, kuna tahan. Ma ei ole mingeid pabereid näinud, hagejate tunnistajad rääkisid palju valet. Ei peale ega enne 08.05.2005 ei ole ma midagi kuulnud majaga toimuvatest kohtuvaidlustest. Kostja T. K. kuulatakse üle vande all

Kostja selgitab : 19.02.2005 käis ta maja vaatams Katasel,aga omanik ei tulnud kohale.Alajõe poest kuulis teise maja kohta. Läksid koos K.ga vaatama. Notari juures nägi , et kõik on korras .Algul ei pannud tähele, et maja oli olnud omaniku käes ainult mõned kuud. Minu jaoks ei olnud üllatus, et notaris lepingusse kirjutati müügi hinnaks 65 000 .Raha andsin üle enne allkirjastamistühes ümbrikus 100 000 ja teises 65000 krooni. Maja ostsime suvitamiseks, ta oli järvele lähedal. Maja on plokkidest. Mina seda üürile ei anna. Talvel jahtub väga kiiresti ,talvel ei ole võimalik elada. Vundamenti on vaja parandada. Õue oleme korda teinud, sauna remontinud, prügi ära vedanud. Küla elanikud maja vaidluse kohta rääkinud ei ole. Esimest korda sain teada kohtust. M.iga kohtusin 2005 värava ja kaevu küsimuses. K.t enne maja ostu ei tundnud. Kolmas isik N. M. kuulatakse üle vande all Selgitab , et käis 1979.aastal tuttava juures, kes viis mind memme juurde. Palusin , et kas ma võin seal suvel elada ,kui abistan teda majapidamises. Tal olid loomad, kanad, kartulit kasvatasime. Mingi aeg maksin talle üüri, ,siis varustasin teda puudega, aitasin majapidamistöödes. Ta ei tahtnud enam raha. Hiljem, peale Tśernobõlis käimist, küsisin , kas saan veel tema majas olla. Ta vastas, et võin pidevalt elada. Sugulased ei käinud seal 5-6 aastat.Pärast hakkasid puhkamas käima. Abi nendest ei olnud. Nägin memme pisaraid. Kord võttis lapselaps temalt raha ära, siis taheti minu peale ajada. Kui raha vahetati kroonideks, käis tütar ja võttis raha ära. Mina tõin memmele süüa, toitsin loomi. Kui hagejate vahel oli riid, siis T. ajas nad majast välja ja ütles, et elasid siin ja jäädki elama, mina otsustan. Kui ta haigeks jäi, võtsin puhkuse, aga kui tööle pidin minema, helistasin Rakveresse ,et keegi tuleks teda hooldama. Nädala jooksul nad tulid ja tahtsid teda Rakveresse viia. Memm ei tahtnud minna. Aga käisin teda Rakveres vaatamas. Ta tahtis tagasi Alajõele. Mitmel korral käisin teda veel vaatamas. Hiljem helistati, et memm on surnud. Lapsed otsustasid, et matavad ta Rakverre. Memme lapsed võtsid ükskord ära memme ja minu ühise raha 5-7 tuhat krooni. Memm ei tahtnud neile testamenti teha. Ta oli lastele pärandamise vastu. Mina olin ka vastu. 6 kuu jooksul oli vaja kirjutada avaldus pärandi vastuvõtmiseks, lapsed ei ilmunud, tähtajad möödusid. Pärast kutsuti mind välja ja kõik oli minu nimele kirjutatud. Hoidsin maja korras, püüdsin taastada. Tegin memme eluajal korda ahjud. Raha ei jätkunud, võtsin võlgu K.lt ja P.ilt. 2-3 aastat peale memme surma kutsuti maa erastamiseks Jõhvi. Kollaseid kaarte ei jätkunud, maksin sulas juurde. Mul oli notar A. K. dokument, et mina olen ainuomanik. Kinnistu jagasin kaheks, sest oli kaks maja. Ühe maja tahtsin jätta oma pojale. Pakkusin ka P. B.ile, aga tema loobus. Mõtlesin , et K. jätab maja lastele. Uue maja eest sain 70 000 krooni, teise eest 100 000 krooni.Mul ei olnud mingit müümise plaani, tahtsin seal ainult elada. Algul saime P.iga hästi läbi. P.i tunnen vist 2000aastast,tegime temaga lepingu, maksin talle 500 krooni üüri.

08.05.2005 tulid hagejad kallale, olin haiguslehel. Kutsusin piirivalvurid ja politsei. Nad vehkisid mingite paberitega. Majas 10b on perenaine T.. Sinna majja ma sisse ei pääse. Tema kasutab maja suvilana. Kaev ja värav on ühine. Jõustunud II astme kohtuotsuse sain kätte vist 2006.Vist enne ostumüügilepingu sõlmimist. Vaidlustasin ,sest mina võtsin pärandi vastu, erastasin maa, remontisin. Olen 30 aastat Alajõel elanud. Korter Sompas kuulub lastele .Lapsed on alaealised. Mina naisega koos ei ela. Maja remondiks kulutasin 150 000 kuni 160 000 krooni pluss materjal juurde. 04.juunil 2007 esitasid hagejad hagiavalduse täpsustuse ja täienduse , samuti taotluse ekspertiisi teostamiseks Hagiavalduse täpsustus seisnes kolmandalt isikult N. M.ilt kahjusumma 500 000 krooni väljamõistmise taotlemises juhul kui kohus ei rahulda hagejate nõuet kostjate vastu. Hagejate esindaja esitas ka täiendava taotluse kahe tunnistaja ülekuulamiseks. Taotlus ekspertiisiks seisnes Alajõe vallas kinnistute Jõetaguse 10 ja 10b turuhinna määramises 1) nende müügi ajal ning 2)ekspertiisi tegemise ajal. 15.juuni 2007 kohtumäärusega jäeti täpsustatud ja täiendatud hagiavaldus alternatiivse nõude osas käiguta. 06.juulil 2007 esitas hagejate esindaja uue hagiavalduse täpsustuse ja täienduse, milles oli kolmas isik N. M. kaasatud protsessi kostjaks ning alternatiivnõue 500 000 krooni oli esitatud kaasatud kostja vastu. Hageja esindaja palus kõik kohtukulud jätta võrdeliselt rahuldatud nõuetega kostjate kanda. Kohus võttis täiendatud ja täpsustatud haginõude menetlusse ,küsis kostjatelt vastust. 25.veebruari 2009 kohtuistungil selgitasid hagejad oma nõuete alust, tuginesid varasematele kohtuvaidlustele(varasemaid vaidlusi puudutavad dokumendid peale 03.nov.2004 kohtuotsuse kohtutoimikust puudu),kostjad selgitasid oma seisukohti ,kohus andis võimaluse esitada taotlusi kuni 15.märts 2009. 06.septembril 2010 esitas hagejate esindaja hagiavalduse täpsustuse, milles sisuliselt võrreldes 06.07.2007 hagiga on muudetud ainult kinnistute aadresse. Kui varem olid vaidlusalused objektid aadressil Alajõe vald, Jõetaguse 10 ja 10 b, siis nüüd on aadressid Alajõe vald, Jõetaguse 8 ja 10. 27.oktoobril 2010 esitas hagejate esindaja hagiavalduse täpsustuse, milles täpsustas alternatiivnõude summat. Endiselt 500 000 kroonilt läksid hagejad üle 210 000 krooni nõudele. 09.detsembri 2010 kohtuistungilt puudusid kostja V. P. ja tema esindaja. Hagejate esindaja selgitas maa erastamisega seotud küsimusi ning viitas Alajõe Vallavalitsuse väärale tegevusele erastamist puudutavates asjaajamistes. Samuti viitas ta varasematele kohtuvaidlustele ja selles käsitletud

dokumentidele. Taotlusi varasemaid kohtuvaidlusi käsitlevat dokumentatsiooni kohtutoimikusse võtta ta ei esitanud. Kohus lükkas kohtuistungi edasi 08.veebruarile 2011 ja andis võimaluse tõendite esitamiseks kuni 15.01.2011. 17.jaanuari 2011 hagejate esindaja täpsustas veelkord hagiavaldust suurendades alternatiivnõude summat 27.10.2010 esitatud hagiavalduse täpsustuses märgitud summalt 210 000 krooni 15 658-le eurole(245 000 krooni). 08.veebruari 2011 kohtuistungil jäid hagejad enda nõudete juurde, mis olid esitatud 17.jaanuari 2011 hagiga. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kohus lõpetas asja arutamise kohtuistungil ,avaldas kohtutoimiku materjalid, kuulas ära poolte vaidlused.

HAGI TAGAMISEST

Hagejad esitasid 05.03.2007 taotluse hagi tagamiseks .Hagi tagamise abinõuks valisid hagejad kinnistusraamatusse vastuväite kandmise Jõetaguse 10 ja 10 b kinnistutele. Kohus rahuldas hagejate taotluse 07.märtsi 2007 kohtumäärusega. 06.07.2007 esitasid hagejad veel ühe taotluse hagi tagmiseks. Nad soovisid arestida ka kolmandale isikule (sellel ajal oli N. M. menetlusosaline kolmanda iskuna, mitte kostjana) kuuluva vara aadressil xxx. Kohus rahuldas hagejate taotluse ja seadis hagi tagamiseks hagejate kasuks vara käsutamise keelumärke kolmandale isikule N. M.ile kuuluvale varale xxx. N. M. esitas hagi tagamise kohta Viru Ringkonnakohtule määruskaebuse ,mida Viru Ringkonnakohus ei rahuldanud. Hagi tagamise vaidlustamine, sellega seotud menetlustoimingud toimusid perioodil 24.08.2007 kuni 21.04.2008.

EKSPERTIISIST

11.septembril 2009 koostas kohus kohtumääruse ,millega määras riiklikult tunnustatud eksperdi hindama Jõetaguse 10 ja 10b turuhinda 2005a märtsis ning ekspertiisi teostamise ajal. Eksperthinnangud jõudsid kohtusse 15.juunil 2010,kuid olid puudulikud, sest ekspert ei vastanud kahele esitatud küsimusele. Ekspert vastas vastamata küsimustele 13.oktoobril 2010.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 370 lg 2 hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet ,samuti mitu nõuet selliselt ,et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul ,kui esimest nõuet ei rahuldata. Hagejad on esitanud kohtule kaks alternatiivset nõuet. I hagejate nõue tunnistada hagejate omandiõigust kinnistutele Jõetaguse 8 ja Jõetaguse 10 , tunnistada vara pahauskseteks omandajateks T. K. ja V. P. ,samuti välja nõuda pahauskne valdus T. K.lt ja V. P.ilt ei kuulu kohtu poolt rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel: 1.Omandiõigus kinnistutele reg.osa 35658(Jõetaguse 10b,käesoleval ajal Jõetaguse 10) ja reg.osa 24977 (Jõetaguse 10,käesoleval ajal Jõetaguse 8 )kuulus kinnistusraamatu andmetel esialgselt,so. alates kinnistusraamatusse kannete tegemisest kuni kinnistute müügini N. M.ile.N. M. müüs kinnistu35658 K. K.le ja 29.03.2005 müüs K. K. kinnistu T. K.le( leping tl 83 I kd).V. P. omandas kinnistu 20.09.2005(leping tl 97 I kd) N. M.ilt. K. K. oli ainuomanikuna sisse kantud kinnistusraamatu registriosa II jakku ,lepingu p. 2.4 alusel kinnistu kohta avatud registriosa kolmandas, see on kooramtiste ja kitsenduste sissekandmiseks ettenähtud jaos kanded puuduvad,p. 2.5 alusel on kinnistusraamatu seis notari poolt kontrollitud lepingu tõestamise päeval(tl 91 I kd) Lepingu p. 5.1.1. on K. K. notari juures avaldanud, et müüdav vara ei kuulu ühisvara hulka, see on tema omand,seda pole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, kinnistu ei ole koormatud mitte ühegi kolmanda isiku õigusega . Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 ́ lg 1 kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes ,loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul ,kui kinnistusraamatuse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Et omandaja ei teadnud midagi kinnistu omandiõigust puudutavatest kohtuvaidlustest ,kinnitab kostja ise vande all antud ütlustega 17.mai 2007 kohtuistungil ning seda kinnitavad samal kohtuistungil ka tunnistajad K. K. ja

K. K..

Kuna lepingu sõlmimise ajal K. K. ja T. K. vahel puudusid Kinnistusraamatus mistahes vastuväited kinnistusraamatusse kantud õiguste kohta, tuleb eeldada, et T. K. omandas kinnistu heauskselt . Pole mingisuguseid andmeid tema pahausklikkuse kohta. Müüja K. K. oli kostja K.le võõras isik, kostja otsis järve äärde sobilikku suvilat ja leidis just selle konkreetse suvila seetõttu, et Alajõe poes talle selle suvila müügist teada anti. Samuti nagu T. K. oleks võinud selle osta mistahes isik. Ka V. P.i ostu-müügileping kinnistule reg.osa nr. 24977(tl 97 I kd) sõlmiti kinnistusraamatu kande alusel, kinnistusraamatus puudusid kinnistu käsutamist keelavad märked. Kinnistusraamatu seis oli lepingu p. 2.2 kohaselt notari poolt

kontrollitud. Selle konkreetse kinnistu kohta ei olnud laekunud kinnistusosakonnale ühtegi avaldust ega märkust. Ka siin tuleb juhinduda AÕS § 56 ́lg. 1. Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse(TsÜS) § 139 kohaselt kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega , tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole kohtule esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja on pahauskne omandaja. Üksnes tunnistaja J. T. ütlus 17.mai 2007 kohtuistungil „P. teadis, et majaga on must lugu. Tutvustasin P.ile 08.mail 2005 kohtudokumente” ei ole veenvaks tunnistuseks, et ta pidi vaidlustest teadma. Kuna tunnistaja on hagejate sugulane, saab kohus tema ütlusi hinnata seda arvestades. II hagejate nõue alternatiivnõudena on N. M.ilt kahju summas 15658 euro (245 000 krooni)väljanõudmine . Summa suuruse leiab hageja võttes aluseks kinnistute Jõetaguse 10 ja 8 müügilepingud ja tunnistaja K. ütlused. Müük P.ile toimus 100 000 krooni eest, müük K.le 170 000 krooni eest. Seega kinnistud müüdi kokku hagejate tahte vastaselt 270 000 krooni eest. Kui maha arvata M.ile testamendiga (selle esitas hageja esindaja kohtule alles 17.jaanuaril 2011,tl 89 III kd.)määratud 1⁄4 osa kinnistu väärtus 25000 krooni, siis 270 000 krooni miinus 25 000 krooni ,so. 245 000 krooni ongi selle kahju suurus , mille on hagejatele nende sõnul tekitanud kostja N. M.. Eurodesse ümberarvestatuna on see summa 15 658 EUR. Varem menetlusosaliste poolt peetud kohtuvaidlustes koostatud kohtulahendite ärakirju kohtule ei ole esitatud (välja arvatud 17.01.2011 hagiavalduse täpsustuses lisana kirjas 17.05.2005 jõustunud kohtulahend mis oli esitatud kohtusse koos esialgse hagiga). Ekspert hindas (lisa : eksperthinnangud, töö nr.09-17 kaks köidet)Jõetaguse 10 (omanik K.) turuväärtust maikuu 2010 a seisuga 95 000 kroonile ning Jõetaguse 8 (omanik P.)turuväärtust maikuu 2010a seisuga 115 000 kroonile. Oma kirjas turuväärtuse täpsustamise kohta (tl 38ja 39 III kd) nimetas ekspert Jõetaguse 10(kinnistu 3565808) turuväärtuseks 2005.aastal 37 240 krooni ja Jõetaguse 8(kinnistu 2497708 ) turuväärtuseks 45 080 krooni. Ekspert põhjendab turuväärtusi Ida-Virumaa kinnisvaraturu arengustaadiumile tuginedes. Kinnistute reaalsetest müügihindadest on eksperthinnanguga saadud müügihinnad oluliselt erinevad. Kohtul ei ole aga alust kahelda, et konkreetsete kinnistute müük ei oleks toimunud just selliste hindadega, mida kinnitavad kinnistute müüjad ja ostjad Nagu seda märgib hagejate esindaja ja kinnitavad ostu-müügi lepingute pooled, müüdi mõlemad kinnistud 2005.aastal hindadega : kinnistu 3565808 hinnaga 170 000 krooni ,kinnistu 2497708 hinnaga 100 000 krooni.

Ekspertiisiaktid ja turuväärtuste täpsustused kinnitavad ,et kinnistud müüdi turuväärtusest oluliselt kõrgemate hindadega ning kui hagejad ise oleksid olnud müüjad , oleksid nad ise saanud nimetatud tulu, mis oli keskmisest turuväärtusest oluliselt suurem. Kostjate ja tunnistaja K. K. vande all antud ütlustest, samuti tl 267 II kd asuvast võlakirjast nähtub , et kinnistute müük M.i poolt oli tingitud tema võlgade kustutamise vajadusest. N. M. jäi ise V. P.ile müüdud kinnistule üürnikuna edasi elama. Üürileping on esitatud kohtusse ,toimiku lk. 273 II kd. Ostu-müügilepingut N. M.i ja V. P.i vahel (tl 97 .I kd) vaidlustatud ei ole, samuti ei ole keegi vaidlustatud ostu-müügilepingut K. K. ja T. K. vahel(tl 83). Hagejad nimetavad neid lepinguid fiktiivseteks, kuid tõendeid fiktiivsuse kohta ei ole nimetanud. Kohus leiab, et kostja N. M. sai tehinguid teha, kuna ta oli kinnistusraamatusse kantud kui kinnistute omanik .Ka K. K. kanti kinnistusraamatusse omanikuna .Neid fakte ei ole keegi vaidlustanud. Hagejad ei ole pöördunud kohtusse kande muutmise nõudega. Kinnistud tekkisid N. M.i poolt maade erastamise tulemusel. Kuigi maade erastamiseks oli Alajõe vallale 29.detsembril 1997esitatud P. B.i avaldus (tl 91 III kd),ei ole kohtule esitatud peale Alajõe Vallavalitsuse 01.12.1999.a.vastuskirja (tl 90 III kd)ühtegi dokumenti selle kohta, kuidas erastamistoimingud või nende toimingute läbiviimisest keeldumine Alajõe vallas endise Jõetaguse 10 ja 10b hoonete juurde edasi toimus. Nagu hageja esindaja 25.veebruari 2009a kohtuistungil (tl 280 II kd)märkis, „vormistas Alajõe Vallavalitsus erastamise .Vald lasi kostja erastamise läbi. Keegi kahjuks kohe ei kaevanud selle peale.“ Kohus järeldab siinkohal, et valla erastamistoimingutele kaebamata jätmine on viinud käesoleva kohtuvaidluseni. Hagejad ei ole ka kinnistusraamatusse lasknud mingeid vastuväiteid märkida. Nii ongi kujunenud olukord, kus üks pärijatest erastab kogu hoonete juurde kuuluva maa vaatamata sellele, et ka teistel pärijatel on olnud õigus selle maa erastamiseks hoonete pärimisõiguse osa ulatuses. Hageja viitab Võlaõigusseaduse § 1045 lg. 1 p. 5-le.Selle kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis ,kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hagejad võtsid vastu surnud T. B.a pärandi, selle kohta on 17.05.2005 jõustunud kohtuotsus(tl 5-7 I kd) Kahtlust ei ole selles, et hagejate erastamise õiguse rikkumisega tekitati hagejatele kahju. Kuna M. ise ei saanud endale maad erastada, vaid erastamine on leping, mis on mitmepoolne tehing (maa müüjaks oli riik Alajõe Vallavalitsuse kaudu, ostjaks kostja M.),tuleb hagejatel eelkõige kindlaks teha valla süü hagejatele kahju tekitamises. Siinkohal tuleb järgida Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 4 sätestatud tähtaegu: kaebuse avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast ,millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada

sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest ,sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates.

Menetluskulud Kohus leiab, et hagejate ja kostja III-N. M.i kulud tuleb jätta nende endi kanda tuginedes TsKMS § 162 lg.,4: Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda ,kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt ,kelle kahjuks otsus tehti ,oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. N. M.i kulude väljamõistmine hagejatelt on ebamõistlik, sest N. M. oli T. B.a hoonete juurde kuuluvate maade ostja - erastaja, kusjuures mitte ainult tema ainuüksi ei olnud õigustatud maa erastamislepinguid Alajõe Vallavalisusega sõlmima. Käesoleva kohtuvaidluse tekkimise võimalikkus sai alguse maade erastamisest ainult N. M.i poolt ,mida ta oleks saanud vältida. Kostja I – T. K. kulud ja kostja II – V. P.i kulud tuleb kanda hagejatel. Siinkohal kohus tugineb TsMS § 162 lg 1 : Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tuginedes TsMS § 174 Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetuskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis siaslduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksiul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.