Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada tühiseks kaubamärgi nr 835202 „M LUX“ omaniku ainuõigus klassis 3 toodete „kosmeetikakomplektid, kosmeetilised veed, hambapulbridja pastad“ osas KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel. Kostja nimele on registreeritud kaubamärk „M LUX“, rahvusvahelise registreering nr 835205. Kaubamärk on registreeritud kaubaklassi 3 toodete „kosmeetikakomplektid, kosmeetilised veed, hambapulbrid- ja pastad“ osas. Hageja nimele on registreeritud mitmed mainekad kaubamärgid, mille algusosas on sõna „MIRA“ . Kaubaklassis 3 on hageja nimele registreeritud järgmised kaubamärgid: EÜ kaubamärk nr 003625373 „MIRA DENT“, nr 004401493 „MIRAFLUORID“ , nr 000916431 „MIRADENT“ nr 004402418 „MIRAPOLISH“ nr 000809999 „MIRA-2-TON“ Rahvusvaheline registreering nr 826902 „MIRA DENT“ Lisaks on hageja nimele registreeritud erinevad „MIRA“ tähist sisaldavad EÜ ja rahvusvahelised registreeringud klassides 5, 10, 14, 21, 28 ja 30. Kostja kaubamärk on hageja arvates äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärgiga ja assotsieerub hageja nimele registreeritud varasema EÜ kaubamärkidega „MIRA DENT“ ja „MIRADONT“. Hageja kaubamärgi koosseisus olev sõnaline osa „MIRA“ on eristusvõimeline tähis ja läbi kasutamise erinevate kaubamärkide koosseisu seostub tarbijale üksnes hagejaga ja tema poolt pakutavate toodetega. Tähised „MIRA“ ja „M “ on kaubamärkide kaitstavad osad, muud osad on tooteid kirjeldavad ja seetõttu kas eristusvõimetud või väheolulised. Tarbija ei erista kaubamärke ja tooteid üksnes sõnade „lux“ ja „dent“ abil. Kaubamärkide võrdlemisel tuleb enam kaalu omistada ühistele elementidele, mis võivad põhjustada eksitamist. Erinevused, mida keskmine tarbija ei märka, tuleks jätta tähelepanuta. Kaubamärkide sõnalise osa algusosad on väga sarnased, ka kostja kaubamärgi kujundus ei ole sedavõrd oluline, et sel oleks eristusvõimele määrav tähtsus. Sõnalised osad „MIRA“ ja „M “ on sisuliselt identsed. Kostja kaubamärk omab küll teatud kujundust nagu ka hageja EÜ kaubamärk „MIRA DENT“, kuid kujundus ei ole märkide puhul määrava tähtsusega. Oluline on märkide sõnaline osa ja nende segiaetavus. Keskmisel tarbijal ei ole võimalik võrrelda kaubamärke turusituatsioonis kõrvuti vaid ta peab usaldama meelde jäänud umbmäärast kaubamärgi kujutist. Seetõttu on olemas oht, et tarbija samastab hageja ja kostja kaubamärke, pidades neid sama tootja kaubaks. Kostja kaubamärk seab seetõttu ohtu hageja varasema kaubamärgi eristusvõime ja maine, sest tegemist on üksteisest majanduslikult sõltumatute tootjatega. Kaubamärgile „M LUX“ õiguskaitse andmine Eestis toob kaasa kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse tõenäosuse, seahulgas assotsieerumise, mis kahjustab varasemat kaubamärki, nõrgestades eristusvõimelise sõnalise osa „MIRA“ kui ka varasemate kaubamärkide kui tervikute eristusvõimet. Kostja nimele registreeritud kaubamärgi „M LUX“ klassi 3 toodete loetelu on järgmine: parfüümid, lõhnaõlid, lõhnasegud, lõhnavesi, tualettvesi, lillelõhnaliste parfüümide baasõlid, parfümeeriatooted, kosmeetilised nahahoolduspreparaadid, ripsmetušš, maskaraa, kosmeetikakomplektid, päevitusvahendid, salvrätid, pumatid, kosmeetilised veed, juukseveed, hambapulbrid- ja pastad, eeterlikud õlid,

Hageja nimele registreeritud EÜ kaubamärgi „MIRA DENT“ klassis 3 toodud kaupade loetelus on ravimit mittesisaldavad hambahügieenipreparaadid ja klaasis 5 ravimit mittesisaldavad hambahügieeni preparaadid. EÜ kaubamärgi „MIRADONT“ klaasis 5 toodud kaupade loetelus on ravimit sisaldavad suuhügieeni preparaadid, hambavahad, hambatäidiste materjal, modelleerimis- ja fikseerimismaterjal, liimained ja kuumkinnitusmaterjal, hammaste dubleerimiskompositsioonid ja puhastuspastad, hambatehnikute ja hambaarstide vedelikud, poleerimispulbrid ja pimsskivipulbri ning hambaplasti segamiseks, hambaproteeside materjal sh hambaravi alusmaterjal, abrasiivmaterjal ja abrasiivrattad, hambaravi värvilahused, hamba isoleer-tooted, ravimpreparaadid haavade sidumiseks ja ravimiseks. Hageja vaidlustab kostja kaubamärgi registreerimise klassis 3 üksnes kaupade „kosmeetikakomplektid, kosmeetilised veed ja hambapulbrid- ja pastad“ suhtes. Kosmeetikakomplektid võivad sisaldada hambahügieenitooteid, kosmeetilised veed võivad tähendada suuõõne ja hammaste hoolduseks mõeldud tooteid nt suuvett. Kaubad on kokkulangevad ja seetõttu konkureerivad omavahel. Võrreldes neid kaupu hageja kaubamärkidega kaitstud kaupadega, tuleb asuda seisukohale, et kaubad on sarnased, neil on sama eesmärk ja otstarve, mõlemad on suunatud samadele tarbijatele ja kasutatakse samasuguseid turunduskanaleid, kuigi turunduskanalite sarnasus või erinevus ei oma olulist tähendust. Hageja tooteid müüakse Eesti suuremates kauplustes sh Tallinna ja Tartu kaubamajas ning Stockmanni kaubamajas. Kostja väited selle kohta, et tema tooteid müüakse üksnes võrkturunduse kaudu ei ole õiged, sest neid on võimalik soetada ka näiteks kauplusest asukohaga Estonia pst 3 Tallinn. Ei ole välistatud, et kostja laiendab oma toodete turustusvõrku ja hakkab neid turustama ka läbi kaubamajade, kus müüakse hageja tooteid. Äravahetamiseni sarnasuse tõenäosuse hindamisel tuleb lähtuda kaupade ja märkide sarnasusest, kusjuures kaupade suurem erinevus võib kompenseerida märkide sarnasuse ja vastupidi. Kaubad on käesolevas vaidluses osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised ning seetõttu suureneb äravahetamiseni sarnasuse tõenäosus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ei ole hageja rahvusvaheline registreering nr 003648201 „MIRADONT“ kostja kaubamärgiga võrreldav, sest on kaitstud klassides 5, 10 ja 21. Hageja on vaidlustanud kostja kaubamärgi klassis 3 kaitstud toodete osas. Klaasi 5 kuuluvad meditsiinilised preparaadid, kuid klassi 3 mittemeditsiinilised preparaadid. Hageja kaubamärk on ühesõnaline tähtis, kuid kostjal on kaitstud sõnaline tähis koos kujundusega. Hageja EÜ kaubamärk „MIRA DENT“ on saanud õiguskaitse kujul „MIRA x DENT“ , sama kehtib ka rahvusvahelise registreeringu nr 0826902 kohta, kusjuures lisandub ka kujundus, sest täht x on tumeda sisetaustaga ringi sees. Kostja kaubamärk „M LUX + kuju“ omab prioriteeti hageja EÜ kaubamärkide nr 004401493 „MIRAFLUORID“ , nr 000916431 „MIRADENT“ nr 004402392 „MIRACOMPO“ nr 004402418 „MIRAPOLISH“ nr 000875131 „MIRAPLAST“ nr 000856791 „MIRA CLEAN“ nr 000848661 „MIRACOLD“ nr 004402814 „MIRAFILL“ nr 004402434 „MIRAPULL“ suhtes ning ainult märgid „MIRAFLUORID“ ja „MIRAPOLISH“ on õiguskaitse saanud klassis 3. Kõikidel teistel kaubamärkidel on kaitse klassides 5 või 10. Kaubamärkidel „MIRABOL“ ja „MIRAMASK“ on kaitse klassis 10. Käesoleva vaidluse esemeks on kostja arvates hageja sõnalised kaubamärgid „MIRA X DENT“,

„MIRA DONT“ , „MIRA-2-TON“ ja kombineeritud tähis „MIRA X DENT+ kuju“ registrisse kantud kujul ning kostja kombineeritud kaubamärk „M LUX+ kuju“. Hageja kaubamärke tuleb kostja märgiga võrrelda ükshaaval mittekogumis. Märkide „MIRA X DENT“ ja kostja märgi puhul on erinev kirjašrift ning kostja märgi kujunduselemendi tõttu ei ole märgid äravahetamiseni sarnased ega assotsieeruvad. Märgi „MIRA DONT“ ja kostja märgi puhul on küll kirja suurus sama, kuid kostja märgi kujunduselement teeb kaubamärgi eristatavaks. Märk „MIRA-2-TON“ ja kostja märk on visuaalselt täiesti erinevad. Samuti on visuaalselt erinevad „MIRA X DENT+ kuju“ ning kostja märk. Kostja möönab, et ainuüksi märkide sõnalise osa „MIRA“ ja „M “ võrdlemisel võiks asuda seisukohale, et tegemist on sarnaste kaubamärkidega, mis võiksid olla tarbija jaoks assotsieeruvad, kuid kaubamärke tuleb võrrelda tervikuna. Tuleb arvestada ka märkide mittekaitstavate osadega. Hageja väide, et märkide võrdlemisel tuleb rõhku panna sõnaliste märkide algusosale, ei ole millegagi põhjendatud. Kostja kaubamärgi osaks on kostja ärinimi „M “. Kostja ärinimi on kantud registrisse juba 03.02.1997 ning omab Pariisi konventsiooni järgi samasugust õiguskaitset kui kaubamärk. ́ Klassi 5 kuuluvad kaubad on ravimpreparaadid, mille tarbijateks on hambaarstid ja hambatehnikud. Klaasi 3 kuuluvad mittemeditsiinilised preparaadid, mille tarbijaskond on oluliselt laiem. Hageja on saanud õiguskaitse ravimit mittesisaldavatele hambahügieeni toodetele mis ei ole samastatavad kosmeetikakomplektidega ega ka kosmeetiliste vetega. Kostja on eraldi nimetanud tootena hambapulbrid- ja pastad. Juhul, kui kosmeetilised veed ja kosmeetikakomplektid võiks samastada hambapastaga, puuduks vajadus hambapastat tootena eraldis välja tuua. Kostja tooteid turustatakse üksnes võrkturunduse kaudu ning interneti teel, hageja tooteid turustatakse apteekide või spetsiaalse müügivõrgu kaudu erialaseks kasutamiseks. Hageja viidatud Ilupood asukohaga Estonia pst 3 Tallinnas ei ole kosmeetikakauplus. Hageja on teadlik olnud kostja kaubamärgi registreerimisest enne hagi esitamist neli aastat ning selle aja jooksul ei ole kostja kaubamärgi olemasolu hagejat häirinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud kirjalikus menetluse kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud kostja vastu kostja kaubamärgi tühiseks tunnistamise nõude, tuginedes KaMS § 10 lg 1 p 2. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas hageja ja kostja kaubamärgid on sarnased ning kas tooted, millel hageja ja kostja oma registreeritud kaubamärke kasutavad, on sarnased. KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Märkide võrdlemisel tuleb lähtuda registrisse kantud märkide reproduktsioonist ning võrrelda kaubamärke tervikuna. Kaupade sarnasuse hindamisel ei ole oluline kaupade kuulumine konkreetsesse kaubaklassi vaid tuleb lähtuda kaupade sisulisest sarnasusest. Muuhulgas tuleb analüüsida ka kaupade tarbijaskonda, turustuskanaleid, müügi viisi ja ka seda, kas kaubad on üksteisega asendatavad.

Hageja õigus hagi esitada tuleneb KaMS § 52 lg 1, mis sätestab, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. Kohus ei analüüsi menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kostja vastuväiteid selle kohta, et hageja on neli aastat talunud kostja kaubamärgi olemasolu Eesti turul. Hageja nõue ei ole aegunud ja seadus ei sätesta mingeid muid kriteeriume hagi esitamiseks. Samuti ei analüüsi kohus hageja kaubamärke, mis on hilisema prioriteedi kuupäevaga kui kostja kaubamärk. Hageja saab KaMS § 10 lg 1 p 2 järgi kaitsta ennast üksnes siis, kui tema kaubamärk on varasema kostja omast. Varasema õiguse sätestab prioriteedikuupäev vastavalt KaMS § 29 lg 1. Pooled ei vaidle kaubamärkide kuuluvuse üle, samuti ei selle üle, et hageja kaubamärkidest on kostja märgi suhtes prioriteetsed sõnalised kaubamärgid „MIRA X DENT“, „MIRA DONT“ , „MIRA-2-TON“ ja kombineeritud tähis „MIRA X DENT+ kuju“. Kohtu arvates tuleb käesolevas asjas vaadelda üksnes hageja sõnalisi kaubamärke „MIRA X DENT“, „MIRA DONT“ , „MIRA-2-TON“ ja kombineeritud tähist „MIRA X DENT+ kuju“ registrisse kantud kujul ning kostja kombineeritud kaubamärki „M LUX+ kuju“. Samuti tuleb analüüsida üksnes nende kaubamärkide kaubaklasse osas, mida hageja on vaidlustanud st kosmeetilised veed, kosmeetikakomplektid ja hambapulbrid- ja pastad. Esmalt võtab kohus seisukoha kaupade sarnasuse suhtes ning seejärel kaubamärkide sarnasuse suhtes. Kohtu arvates tuleb lähtuda vaid klassis 3 registreeritud märkidest, mitte teistest klassides registreeritud märkidest, sest meditsiinilised ja mittemeditsiinilised tooted on oma olemuselt erinevad. Kaupade asendatavusest lähtuvalt ei ole võimalik asendada meditsiinilist toodet mittemeditsiinilisega, samuti on nende tarbija erinev. Meditsiiniliste toodete turustamine ja ostmine toimub reeglina kas arsti ettekirjutusel või apteegis, hageja toodete tarbijateks on meditsiiniliste toodete puhul vastava ala professionaalid ning nende turustamine ei toimu kaupluses samas kui kostja tooted on mõeldud laiale tarbijaskonnale. Kohtu arvates ei ole tegemist sama tarbijaskonnaga ja sellest tulenevalt ei ole ka tooted samad. Hageja on oma kaubamärgid kaitsnud klassis 3 ravimit mittesisaldavate hambahügieeni toodete suhtes, mis nähtub kohtule esitatud registreeringust. Kostja on oma kaubamärgi puhul välja toonud eraldi kosmeetilised veed, kosmeetikakomplektid ja loetlenud ka hambahügieeni tooted hambapastad- ja hambapulbrid. Hageja on esitanud väite, et kosmeetikakomplektid võivad sisaldada hambahügieeni tooteid. Tavapäraselt sisaldavad kosmeetikakomplektid naha- ja juuksehooldustooteid mitte süühügieenitooteid. Kostja internetipoe kataloogis on näha, et kostja eristab oma kaubavalikus suuhügieenitooteid kosmeetilisest veest. Kosmeetiliseks veeks tuleb tavapäraselt pidada näovett või meigieemaldusvahendeid mitte suuvett. Kohus leiab, et kosmeetikakomplektid ja kosmeetilised veed ei ole sarnased kaubad hambahügieenitoodetega. Hambapulber- ja pasta on hambahügieenitoode ning seetõttu tuleb analüüsida ka kaubamärkide sarnasust. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud internetiväljavõtetega on tõendatud, et kostja tooteid müüakse võrkturunduse kaudu, kuid üksnes turustamiskanalite erinevus ei tee hageja ja kostja hambahügieenitooteid erinevateks. Turustamiskanalite erinevus piirab kohtu arvates hageja ja kostja kaubamärkide üksteisega assotsieerumise võimalusi. Kaubamärkide sarnasuse hindamisel tuleb hinnata nende visuaalset, sõnalise osa foneetilist ja semantilist sarnasust. Oluline on hinnata märke tervikuna, mis ei tähenda, et analüüsida ei tuleks märkide erinevaid detaile eriti nende domineerivaid osasid.

Hageja sõnaliste kaubamärkide „MIRA X DENT“, „MIRA-2-TON“ ja „MIRA DONT“ ning kombineeritud märgi „MIRA X DENT+ kuju“ sõnaline osa „MIRA“ on kohtu arvates visuaalselt sarnane kostja vaidlusaluse märgi sõnalise osaga „M “, kuid sõnad on foneetiliselt erinevad. Semantilist tähendust sõnalistel osadel „MIRA“ ja „M “ ei ole. Kõik hageja kaubamärgid sisaldavad sõnalist osa, mis viitab hammastele, kuid kostja märk seda ei tee. Kohtu arvates on sõnaline osa „LUX“ oluliselt neutraalsem ja seega vähem domineerivam ja meeldejäävam kui hageja märkidel olevad „DENT“ ja „DONT“. Märkide eristatavust suurendavad ka hageja märkidel olevad tähed ja numbrid ning kombineeritud märgi kujunduselement. Kohus leiab, et kogumis ei ole hageja ja kostja kaubamärgid nii sarnased, et kostja kaubamärk assotsieeruks hageja kaubamärkidega ja võiks tuua kaasa tarbijate poolt kaubamärkide äravahetamise. Kostja kaubamärgi sõnaline osa „M “ on ühtlasi ka kostja ärinimi, mis on registritunnistuse kohaselt äriregistrisse kantud varem kui hageja on oma kaubamärgid registreerinud. Kohus leiab, et kostjal on olemas varasem õigus, millel tugineda ning ärinime kasutamist kaubamärgi osana ei saa hageja seetõttu kostjal keelata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi esitada taotlus 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest lahendi teinud maakohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.