Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue A N esitas Viru Maakohtule 27.07.2010.a. hagi J V vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 alusel sissenõudja J V’e vastu täiteasjas nr. 169/2010/662. Samuti palus hageja hagi läbivaatamise ajaks peatada täitemenetlus täiteasjas nr. 169/2010/662 ning jätta täitekulud sissenõudja J Ve kanda. Viru Maakohus jättis 29.07.2010.a. määrusega A N’i hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks –hagi selgelt väljendatud nõude esitamiseks ja riigilõivu summas 5000 krooni tasumiseks. Hageja esitas 30.07.2010.a. hagiavalduse täienduse koos lisadega ning tasus riigilõivu 5000 krooni. 03.08.2010.a. esitas hageja avalduse hagi täiendamiseks. Hageja loobus hagi läbivaatamise ajaks täitemenetluse täiteasjas nr. 169/2010/662 peatamise avaldusest. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 20.07.2010.a. kohtutäitur Terje Tšapiselt täitmisteate nr 169/2010/662, mille kohaselt J V oli esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks A Ni kui võlgniku vastu, mis tuleneb Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. kohtumääruse ts.asjas nr 2-07-60186 täitmisest. Täitmisteate kohaselt teeb J V hagejale A Nile ettepaneku täita täitedokument xxxx asuva kinnistu nimetusega xxxx jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks 03.augustil 2010.a. kell 13:00 notar Tiit Sepp büroos asukohaga Rävala pst 3/Kuke tn 2, Tallinn, Radisson BLU büroomaja 5.korrus. Hagiavalduse ja täiendava avalduse kohaselt on hageja A N soovinud kohtumäärust täita, kuid alates 12.02.2010.a. on Voiteste mitteilmumise pärast dokumentide allkirjastamine erinevates notaribüroodes ära jäänud kaheksal korral. Kõikidest kordadest on hagejal olemas kohaololekutõend. Hageja oli sunnitud seetõttu pöörduma kohtutäitur Elin Vilippuse poole täitemenetluse algatamiseks. Lisaks esitas hageja kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavaldused J Ve, M V, S V, A V trahvimiseks. 16.07.2010.a. andis kohtutäitur Elin Vilippus välja trahvihoiatuse ja andis V aega ilmuda notaribürosse kuni 26.07.2010.a. 03.08.2010.a. kell 13:00 käis hageja A N kohtutäituri Terje Tšapiselt täitmisteate nr 169/2010/662 ettepanekus näidatud notari juures, kus lepingu sõlmimist ei toimunud, kuna sellest keeldus kostja J V. 20.09.2010.a. Harju Maakohtu istungil arutati kohtutäitur Elin Vilippuse avaldust J Ve, M V, S V, A V trahvimiseks, mistõttu allkirjastasid pooled 27.09.2009.a. notariaalse lepingu. Hagiavalduse lisana on hageja esitanud notar Priidu Pärna (Rävala pst 8, Tallinn) kohalviibimise tõendi, mille kohaselt 03.03.2010.a. J V, M V, A V, S V ei ilmunud tõestatava kinnistu jagamise avalduse, kaasomandi lõpetamise kokkuleppe, reaalservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisele ning kinnistamisavalduse esitamisele (tl 65). Samasisulise tõendi isikute puudumise kohta toimingute teostamiselt on andnud notar Gunnar Savisaar (Rävala pst 3/Kuke tn 2, Tallinn) 31.05.2010.a. (tl 66), notar Priidu Pärna 01.04.2010.a. (tl 67), notar Gunnar Savisaar 26.07.2010.a. (tl 68). Notar Tiit Sepp on andnud 03.08.2010.a. tõendi selle kohta, et pooled viibisid notaribüroos, kuid ei saavutanud lepingu tingimuste osas kokkulepet (tl 84). Hagiavalduse lisadena on hageja esitanud veel Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. määruse ts.asjas nr 2-07-60186 (tl 13-14), Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2009.a. määruse, millega jäeti rahuldamata J Ve määruskaebus Tartu Maakohtu 28.05.2009.a.a määrusele ts.asjas nr 2-0760186 (tl 15-20), Tartu Maakohtu 22.03.2010.a. määruse Tartu Maakohtu 28.05.2009.a.

määruse täiendamiseks ts.asjas nr 2-07-60186 (tl 21), Tartu Maakohtu 13.05.2010.a. määruse Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. määruse täiendamise tühistamiseks ts.asjas nr 2-07-60186 (tl 22), Tartu Maakohtu 05.07.2010.a. määruse Tartu Maakohtu 13.05.2010.a. määruse tühistamata jätmiseks (tl 23-24) ning kirjavahetuse Tartu Maakohtu ja ts.asja nr 2-07-60186 menetlusosaliste vahel (tl 25- 31, 46). Lisaks on hageja esitanud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse otsuse täiteasjas nr 022/2010/2520, 01.07.2010.a. J Ve kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata jätmise kohta ja J Ve kaebuse kohtutäituri tegevusele (tl 35-39), hageja A Ni avalduse J Ve, M Ve, A Ve, S Ve trahvimiseks 31.05.2010.a. (tl 40), hageja täitmisavaldused 18.04.2010.a. (tl 4864). Kirjavahetuse hageja A Ni ja kohtutäituri Elin Vilippuse vahel (tl 41-45). Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja A N TMS § 221 lg 1. Kostja vastuväited Kostja leiab 21.09.2010.a. vastuses, et kuivõrd Tartu Maakohtu määrusega on jäetud teatud asjaolud täpsustamata (servituutide asukohad ja mõõtmed), siis peab ta õigeks antud Tartu Maakohtu määruse lõpliku lahenduse Rakvere Maakohtus, kuna seda saab lahendada ainult hagi menetlemise korral. Kostja sõnul leppisid pooled kokku, et allkirjastavad lepingu notar Savisaare juures ilma servituutide mõõtmete ja asukoha määramiseta 27.09.2010.kl. 10.00. 26.11.2010.a. seisukohas märgib kostja, et hageja on pahatahtlikult eiranud kompromissi mõtet, nõudes kompromissi puhul juriidilise nõustamise tasumist ja autosõidu kulusid. Kostja leiab, et tema pöördumine kohtutäitur Terje Tšapise poole täitemenetluse algatamiseks on igati õigustatud. Kostja poolt on esitatud avaldus täitemenetluse läbiviimiseks Tartu Maakohtu tsiviilasja 2-07-60186 punktis 3 (metsatee servituudi seadmine) täitmiseks, milline sai realiseeritud nimetatud kohtumääruses ja kompromissis kokkulepitu järgi (hageja loobus oma nõudest metsatee laiuseks c.a. 2,5 m, kust ei oleks metsamasinad läbi pääsenud). Seoses eeltooduga peab kostja vajalikuks täitemenetluse jätkamist kuna hageja on kompromissi mõtet vääralt ja pahatahtlikult esitlenud. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungil 02.02.2011.a. märgib hageja, et jääb 27.07.2010.a. esitatud avalduse juurde ja palub tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Kostja selgitab kohtuistungil, et tänu sellele täitemenetlusele saidki pooled lepingu alla kirjutatud ja asja lahendatud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja süül on jäänud leping allkirjastamata, kuna allakirjutamist sai täita vaid hageja. Kostja märgib, et juhul, kui hageja võtab kõik omapoolsed kulud oma kanda, võtab kostja täituri käest avalduse tagasi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendus Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. TMS § 221 lg 4 hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda.

Hageja on esitanud kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 169/2010/662, kus on täitmisel Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. kohtumääruse ts.asjas nr 2-0760186 resolutsiooni punktid 3, 4 ja 6 ning mis on alustatud 15.07.2010.a. J Ve poolt kohtutäiturile esitatud täitmisavalduse alusel. Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-07-60186 kinnitati poolte (hageja A Ni ja kostjate J V, M V, S V, A V) kompromiss, millega kohustati pooli lõpetama kaasomand ning jagama kaasomandis olev xxxx kinnistu (Tartu maakonna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx) reaalosadeks kompromissile lisatud plaanide järgi selliselt, et senisest xxxx kinnistust eraldatakse selle läänepoolsest osas eraldamise teel 22,1 ha (vastab 52,2 % kostjate mõttelisele osale) suurune uus kinnistu kostjate kaasomandisse ning hagejale jääb senine xxxx kinnistu pindalaga 20,34 ha (vastab 47,8 % hageja mõttelisele osale). Sama kompromissi 3. punkti kohaselt kohustus hageja seadma kostjatele eraldamise teel tekkiva kinnistu kasuks servituudi praegusel katastriüksusel nr 18502:001:0078 asetseva ning hagejale jagamise teel jääval kinnistul paikneva metsatee osas selliselt, et valitseva kinnisasja omanikul on õigus kasutada metsateed tasuta, kuid tagades seejuures selle korrashoiu seoses kostjate poolse tee kasutamisega. Kompromissi 4. punktiga kohustusid pooled servituudi seadmiseks sõlmima üheagselt Xxxx kinnistust kostjatele tekkiva uue kinnistu kinnistusraamatusse kandmiseks tehtava notariaalse avalduse. Kompromissi 6. punktiga kohustus hageja võimaldama kostjatel kasutada Xxxx kinnistul asetsevat allikat joogivee tarbimise eesmärgil ja sellel eesmärgil viibida Xxxx kinnistul allika läheduses. 15.07.2010.a. täitmisteate täiteasjas nr. 169/2010/662 kohaselt teeb J V hagejale A Nile ettepaneku täita täitedokument xxxx asuva kinnistu nimetusega Xxxx jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks 03.augustil 2010.a. kell 13:00 notar Tiit Sepp büroos asukohaga Rävala pst 3/Kuke tn 2, Tallinn, Radisson BLU büroomaja 5.korrus. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hageja A N esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tl 2-4, 75-79, 82-83), kuna leiab, et temast tulenevatel põhjustel ei ole Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. määrus jäänud täitmata. Hageja on selle kinnituseks esitanud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 16.07.2010.a. trahvihoiatuse, millega on J Vt, M Vt, S Vt, A Vt kohustatud teostama Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. määruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud asendamatu toiming hiljemalt 26.07.2010.a. Nimetatud dokumendist nähtub, et hageja oli sunnitud eelpool nimetatud isikute tegevusetuse - Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. määruse täitmata jätmise- tõttu pöörduma 25.04.2010.a. kohtutäitur Elin Vilippuse poole täitemenetluse alustamiseks. Samuti on hageja tõendanud notarite poolt väljaantud kohalolekutõenditega, et nimetatud toimingud ei olnud teostamata temast tuleneva tegevuse tõttu, vaid kostja J Ve tegevuse tõttu, kes puudus kokkulepitud ajal notaribüroodes lepingute allkirjastamiselt ning keeldus ka 03.08.2010.a. enda poolt väljapakutud ajal notariaalseid dokumente allkirjastamast. Põhjendatud ei ole ka kostja väide, et lepingu allkirjastamist sai täita vaid hageja, kuivõrd kinnistu jagamise avaldust, kaasomandi lõpetamise kokkulepet, reaalservituudi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut ei saa sõlmida ühepoolselt. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasist nähtuvalt on Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tulenevad kanded tehtud alles 29.09.2010.a. Sellele vaatamata ei ole kostja täitemenetlust täiteasjas nr. 169/2010/622 kuni käesoleva ajani lõpetanud. Kohus loeb kostja J Ve poolt algatatud täitmisavalduse esitamise kohtutäiturile pahatahtlikuks ja sellest tulenevalt loeb ka sundtäitmise lubamatuks, kuna kostja J V oli teadlik Tartu Maakohtu 28.05.2009.a.määruse enda poolsest täitmata jätmisest, mida kinnitab lisaks eeltoodule määruskaebus Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. määrusele, erinevate notarite kohalolekutõendid, kus nähtub hageja initsiatiivil lepingute sõlmimise ettevalmistamine notarite poolt, poolte

teavitamine lepingu sõlmimisest ja ülalnimetatud lepingute sõlmimata jäämine kostja puudumise tõttu. Ka on kinnituseks asjaolule, et kostja hoidis kõrvale Tartu Maakohtu 28.05.2009.a. määruse täitmisest, Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt hageja avalduse alusel 25.04.2010.a. algatatud täitemenetlus. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja tunnistab täitemenetlus 169/2010/662 lubamatuks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks. Kuivõrd vastavalt TMS § 221 lõikele 4 jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda, jätab kohus täitekulud täiteasjas nr. 169/2010/622 kostja J Ve kanda, milleks on vastavalt kohtutäitur Terje Tšapisi 15.07.2010.a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele täitemenetluse alustamise tasu 250 krooni, millele lisandub käibemaks 50 krooni ning kohtutäituri põhitasu 2200 krooni, millele lisandub käibemaks 440.00 krooni, kokku 2940 krooni (187,90 eurot). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §-s 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtunik

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 05. aprillil 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.