Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

eurot ja 88 senti) DK kasuks

Jätta hagi ja vastuhagi esitamisel osaliselt tasutud riigilõiv kummagi poole enda kanda Jätta Eesti Vabariigi menetluskulud (riigilõiv) DK kanda Jätta muud hagi menetluskulud (va. riigilõiv) täies ulatuses hageja kanda ja muud vastuhagi menetluskulud (va. riigilõiv) 14% ulatuses kostja ja 86% ulatuses hageja kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Vaidlustamata asjaolud 14.12.05 suri VK, kes oli hageja ja kostja isa. XXXväljastas Tallinna notar Triin S pooltele pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt läks pärandaja VK pärand üle hagejale 1⁄2 mõttelises osas ja kostjale 1⁄2 mõttelises osas. Pärandvara hulka kuulusid Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr. XXX kantud Harju Maakonnas XXX vallas XXX külas asuv kinnistu, kogumispensionikontol asuvad Hansa Pensionifondi K1 osakud, AS-i Hansapank arvelduskontol asuv 52 977,54 krooni, sõiduauto Mitsubishi Galant, reg.märk XXX, võlakohustus Eesti Vabariigi ees ja võlakohustus RK ees. XXX kanti pooled Harju maakonnas XXX vallas XXX külas asuva kinnistu kaasomanikena võrdsetes 1⁄2 mõttelistes osades Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr. XXX. Hagiavalduse asjaolud Hageja esitas 23.05.08 kostja vastu hagi kaasomandi kasutuskorra määramiseks, pärandvara jagamiseks ja pärandvara osade võrdsustamiseks kostjalt hageja kasuks 52 717,27 krooni väljamõistmiseks. Hageja muutis esmases hagiavalduses esitatud nõudeid korduvalt, lõplikeks nõueteks jäid 13.01.10 avalduses esitatud nõue määrata kindlaks Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr. XXX kantud Harju Maakonnas XXX vallas XXX külas asuva kinnistu ja sellel asuva elamu kasutuskord või alternatiivselt kaasomandi lõpetamiseks kinnistu avalikul enampakkumisel müümise ja müügist saadud raha kaasomanike vahel võrdselt jagamiseks. 01.07.09 avalduses loobus hageja 57 177 krooni nõudest. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt takistab kostja hagejal tutvuda ja kasutada Harju Maakonnas XXX vallas XXX külas asuvat kaasomandit - kinnistut ja sellel asuvat elamut, mistõttu palub hageja määrata kohtul kindlaks kaasomandi kasutuskord või alternatiivselt lõpetada kaasomand kinnistu avalikul enampakkumisel müümise ja müügist saadud raha poolte vahel võrdselt jagamise teel. Hageja tunnistas vastuhagi osaliselt poole maamaksu 519 krooni osas. Muus osas vaidles hageja vastuhagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei andnud kostja hagejale võimalust tutvuda kinnisasjaga ja sellel asuva elamuga, ei teatanud hagejale elamule tehtavatest remonditöödest ega nende maksumusest, hageja ei ole elamus elanud ega kasutanud Eesti Energia AS-i osutatud teenuseid. Hageja vaidleb vastu muruniitmistöödele, sest nendel kordadel kui ta käis kinnistut vaatamas, oli muru niitmata ja maatükk paistis korrastamata ja mahajäetuna. Hageja vaidles vastu sõiduauto remondikuludele, kuna sõiduk jäi kostja valdusse ja hageja ei tea, mis on sõiduautost saanud.

Vastuhagiavalduse asjaolud Kostja hagi ei tunnistanud paludes selle rahuldamata jätta ja esitas 03.10.08 asjas vastuhagi hagejalt 42 852 krooni väljamõistmiseks ja 08.03.10 vastuhagi täienduse Harju Maakonnas XXX vallas XXX külas asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks viisil, et jätta kinnistu kostja omandisse ja panna talle kohustus maksta hagejale välja rahaline hüvitis 100 000 krooni. Vastuhagiavalduse asjaolude kohaselt väljastati XXX pooltele pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt läks pärandaja VK pärand tema lastele üle võrdsetes osades. 09.11.07 said pooled võrdsetes mõttelistes osades Harju maakonnas XXX vallas XXX külas asuva kinnistu, Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr. XXX, kaasomanikeks. Pärandaja surma järgselt elas kostja kinnistul asuvas elamus, tegi kinnisasja säilitamiseks vajalikke toiminguid ning kandis sellega seoses alljärgnevaid kulutusi:

Kaasomandi lõpetamisel tuleb tagada omandi kaotanud kaasomanikule õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Kuna Nora K ekspertiisibüroo hinnang, et kinnistu turuväärtus on 2 559 775,00 krooni / 163 599.44 eurot pärineb ajavahemikust 20.07.-07.09.2007 ning üldteadaolevalt on kinnisvara hinnad oluliselt langenud, siis määras kohus kinnistu turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi. PKOÜ 21-23.07.2010 eksperthinnanguga XXXon tõendatud, et kinnistu turuväärtus on 565 000 krooni / 36 110,08 eurot. Seega lähtub kohus hüvitise väljamõistmisel PKOÜ ekspertiisiaktis 2010. aasta juulikuus määratud turuväärtusest. Et hagejale kuulub 1/2 mõttelist osa kaasomandist, siis tuleb temale omandiosa kaotamise eest mõista välja hüvitis 282 500 krooni / 18 055 eurot ja 04 senti. 20.05.2002 Tallinna notar Mare A tõestatud ostu-müügilepinguga on tõendatud, et Harju Maakonnas XXX vallas XXX külas asuv kinnistu koormati hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks. Harju Maavalitsuse 18.11.2010 tõendi nr. 4.1-36/156 ja maksegraafiku kohaselt pidid menetlusosalised pärandi vastuvõtmisest alates maksma kümme hüpoteegi järelmakset sh. järelmaks 5 055 krooni / 323.07 eurot ja intress 252,80 krooni / 16,16 eurot, kokku 5 307.80 krooni / 339,23 eurot, millest kummagi kaasomaniku makse moodustas 2 653,90 krooni /169,62 eurot. Seega pidid nii hageja kui ka kostja tasuma kumbki kokku 26 539 krooni / 1 696,15 eurot. Järelmaksu laekumistest nähtuvalt on tasunud järelmaksu üksnes hageja, kokku summas 27 390,70 krooni / 1750,58 eurot, seega 851,70 krooni / 54,43 eurot enam, kui ta oleks pidanud maksma. Järelikult tuleb hagejale makstavat hüvitist suurendada 54,43 euro võrra. Kuna kaasomandi lõpetamine välistab kaasomandi kasutuskorra määramise nõude rahuldamise, siis jätab kohus hagiavalduse selle nõude osas rahuldamata seda täiendavalt põhistamata ja tõendeid hindamata. 01.07.09 avalduses loobus hageja kostja vastu esitatud 57 177 krooni / 3 654,28 euro nõudest. Kuigi menetluse vältel tegi hageja kostjale korduvalt rahalisest nõudest loobumise ettepanekuid tingimusel, et ka kostja loobuks rahalisest nõudest tema vastu, siis käesolevat avaldust rahalisest nõudest loobumiseks ei saa käsitleda tingimuslikuna. Hageja avaldatu, et ta loodab omakorda ka kostjalt rahalisest nõudest loobumist, ei anna alust pidada temapoolset nõudest loobumist tingimuslikuks. Avalduse on allkirjastanud nii selleks ajaks täisealiseks saanud hageja kui ka tema lepinguline esindaja. Kostja ei ole nõudest loobumisele vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus lõpetab selle nõude osas TsMS § 429 lg 1 alusel menetluse ja jätab nõude kohta esitatud tõendid tähelepanuta. Vastuhagis taotles kostja hagejalt pärandaja surma järgselt pärandvarale tehtud kulutuste hüvitamist. Kuna hageja võttis õigeks nõude 2006. aastal tasutud maamaksu 519 krooni / 33.17 euro osas, siis sellest 1⁄2 kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ja vastuhagi kuulub rahuldamisele omaksvõtu alusel summas 259.50 krooni / 16.59 eurot. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei küsinud pärandvarale kulutuste tegemisel hagejalt nõusolekut. AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga. TsÜS § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Asja säilitamiseks tehtud vajalikeks toiminguteks ja kulutusteks ei saa pidada muru niitmisele tehtud kulutusi ega sõiduki tasulisele parkimisele ja puksiirteenusele tehtud kulutusi, kuna need ei ole toimingud, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Kostja väitel tasus ta sõiduauto Mitshubishi Galant reg.märk XXX remondi eest 2400 krooni. Kulutuste tõendamiseks esitatud OÜ AA kviitungilt nr. 42 13.10.07 seda aga järeldada ei saa,

kuna kviitungilt ei nähtu remonditud sõiduki mark, sõiduki registreerimise number ega ka teostatud tööde loetelu. Antud kviitungit saaks esitada mistahes sõiduki kohta. Seega ei saa järeldada, et kostja tegi sõiduautole Mitshubishi Galant reg.märk XXX vajalikke kulutusi, mida ta saaks hagejalt AÕS § 72 lg 4 alusel sisse nõuda ning nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitatud EE AS-i kliendi ID XXX XXXtalu laekumiste väljatrükist ei saa kohus järeldada, et tegemist on üksnes abonenttasudega, kuna vastav selgitus puudub ning maksete suurus erineb kuude lõikes. Ka kostja ega tema seadusliku esindaja TK pangakonto väljavõtetest ei saa järeldada, kas EE AS on esitanud arved elektrienergia abonenttasu või kasutatud teenuste eest. Arvestades, et kostja elas elamus, siis võib olla tegemist muuhulgas ka maksetega tarbitud elektri eest. Järelikult ei ole kostja nõue 1465.40 krooni ulatuses põhjendatud ega tõendatud. Kostja väitel ja kohtule esitatud tõendite - NS 06.03.06 sõlmitud töövõtulepingu ja 20.10.06 teostatud tööde akti kohaselt, kandis ta kaasomandis oleva elamu remonditööde teostamisel kulutusi 71 400 krooni / 4563,29 eurot, millest lagede värvimine maksis 11 800 krooni / 754.16 eurot, tapeedi panemine 17 100 krooni / 1092,89 eurot, põrandate osaline vahetamine, värvimine, poleerimine 19 500 krooni / 1246,28 eurot, elektritööd – kaabli vahetamine ja paigaldamine 25 jm. 3000 krooni/ 191,73 eurot. Üksikasjalikku tööde loetelu ega ka kuludokumente ehitusmaterjalide ostmise kohta esitatud ei ole. Nimetatud tõenditega on vastuolus kohtule esitatud alljärgnevad tõendid: Nora K Ekspertiisibüroo eksperdi LM 20.07-07.09.2007 teostatud ekspertiisiakt nr. 636, mille punktist 3.2.1 nähtub, et 1980-ndatest aastatest pärinevat maja renoveeritud ei ole. Nora K Ekspertiisibüroo eksperdi AM 21.01.-01.02.2010 teostatud ekspertiisiakt nr. 636/2-61, mille punktist 2.3 nähtub, et maja pole remonditud, rekonstrueeritud ega renoveeritud, punktist 3.2, et maja parempoolne tiib näib remondituna, kuid see on tehtud pealiskaudselt – kahte tuppa ja esikusse on pandud odav tapeet, laes on praod pahteldatud ja osaliselt värvitud. Teistes ruumides remonti tehtud ei ole. Auklikud ja pragudega põrandad mädanevad. Elektrijuhtmestik on vana, selle uuendamisjälgi pole näha. Eksperthinnangul on remonti tehtud ca 3000 krooni / 191.73 euro eest (kulutused tapeetideks, liimiks, pahtliks, abimaterjalideks ja töödeks). Ruumid vajavad remonti. Ekspertiisi järelduste II osas märgib ekspert, et maja parempoolses tiivas on osaliselt tehtud viimistlustöid hinnanguliselt 3000 krooni / 191.73 euro eest ja andmed selle kohta nagu majas oleks remonditud lagi, välja vahetatud mädanenud põrandad, asendatud elektrijuhtmestik kokku 71 400 krooni / 4563.29 euro eest, on ilmselt liialdatud. PKOÜ eksperdi AJ kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et elamus hiljuti remonti tehtud ei ole, nii parem kui ka vasak pool on remonti vajavas seisukorras. Visuaalsel vaatlusel olid mõned ruumid paremas olukorras kui teised, kuid maja tervikhinda see ei mõjuta. Eksperdi ütlustest nähtuvalt ei ole lagede värvimine ega tapeedi vahetus kaasomandi säilitamiseks vajalik töö, selleks oleks põranda vahetamine ja elektrijuhtmete vahetamine. Kohus peab põhjendatuks ekspert AJarvamust selles, et loetletud remonditöödest võiks TsÜS § 63 p 1 mõttes elamule tehtud vajalikeks kulutusteks pidada elektri ja põranda vahetamise töid. Kuivõrd kostja üksikasjalikku tööde loetelu ega kuludokumente ehitusmaterjalide ostmise kohta esitanud ei ole ning eksperdi AM järelduste kohaselt võis kogu remondi maksumus olla 3000 krooni / 191.73 eurot, siis ei saa pidada NS töövõtulepingus ja teostatud tööde aktis märgitud põrandate osalist vahetamise, värvimise, poleerimise tööd maksumusega 19 500 krooni / 1246.28 eurot ja elektritööd – kaabli vahetamine ja paigaldamine 25 jm. maksumusega 3000 krooni / 191.73 eurot, usaldusväärseks ja tõendatuks. Seega tuleb antud nõue jätta rahuldamata. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja vastuhagi 42 852 krooni / 2738.74 euro nõudes rahuldamisele osaliselt 259.50 krooni / 16.59 euro osas. Kuna kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis kaasomandi osa eest 18 055,04 eurot, millele lisandub enammakstud hüpoteegi järelmaks 54,43 eurot ja hagejalt kostjale kuulub väljamõistmisele maamaks 16.59 eurot, siis tuleb nõuete osas teha tasaarvestus ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja 18 092.88 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalisel rahuldamisel jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi ja vastuhagi menetlusse võtmisel määras kohus tsiviilasjade hagihinnad esialgselt kindlaks hagetava vara väärtuse ja kinnistute müügikuulutuste (www.city24.ee) keskmise 1 ha müügihinna alusel, mis ei vastanud konkreetse kinnistu turuhinnale. Tulenevalt TsMS § 136 lg 4 ja seoses vaidlusaluse kinnistu turuhinna kindlakstegemisega PKOÜ eksperdi kirjaliku arvamusega määrab kohus hagihinnaks 21 709.33 eurot ning vastuhagi hinnaks 20 793,78 eurot. Hagide menetlusse võtmisel vabastas kohus nii hageja kui ka vastuhageja osaliselt riigilõivu tasumisest, mille tulemusena tasus hageja 1750 krooni/111.85 eurot ja vastuhageja 2500 krooni/159.78 eurot. Kuna hagi jäeti täielikult rahuldamata ja vastuhagi jäeti rahuldamata võrdeliselt sellele osale, milles oli vastuhageja tasunud riigilõivu, siis tuleb jätta hagi ja vastuhagi esitamisel osaliselt tasutud riigilõiv kummagi poole enda kanda. Riigilõivust osaliselt vabastamise tõttu kandis Eesti Vabariik menetluskulusid kokku 29 250 krooni/1869,42 euro ulatuses, mis tuleb hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg 3 ja 5 jätta täies ulatuses hageja DK kanda. Kuna hagi jäeti rahuldamata ja vastuhagi rahuldati osaliselt ca 86% ulatuses, siis tuleb muud hagi menetluskulud (va. riigilõiv) jätta täies ulatuses hageja kanda ning muud vastuhagi menetluskulud (va. riigilõiv) jätta 14% ulatuses kostja ja 86% ulatuses hageja kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja hagist loobumisel kostja menetluskulud, kui loobumine ei ole tingitud nõude täitmisest kostja poolt. Menetluskulud nõude osas, milles kohus menetluse lõpetas, tuleb jätta hageja kanda, kuna kostja ei rahuldanud tema nõuet. TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ja kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg 5 tulenevalt võib kohus nõuda menetluskulude täpsustamist või kuludokumentide esitamist. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.