Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Vastavalt lepingule on selle lepingu lahutamatuks osaks TEAS mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimused. Viivise määraks on vastavalt nimetatud tingimuste 7 ptk-le 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab viivisvõlgnevus seisuga 17.11.2009. a 4 634,57 krooni, hageja vähendab viivise nõude summani 2 560,95 krooni. Kostja vastus Kostja 11.01.2010. a esitatud vastuse kohaselt on hageja nõuded aegunud. Kohtu põhjendused 13.12.2010. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et AS TE(AS R ) ja kostja sõlmisid 10.10.2003. a mobiiltelefoniteenuste lepingu ja tele2 järelmaksuga müügilepingu. Lepingute kohaselt sai kostja õiguse kasutada mobiiltelefoni numbrit XXX. TEAS lõpetas kostjaga ühepoolselt lepingud 20.07.2004. a. Kostja ei eita otsesõnu võlgnevust, kuid leiab, et hagi on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hageja on osaliselt aegunud. Liitumislepingust tuleneva telefoniteenuse kasutamise eest makstava tasu nõude aegumistähtaeg algas tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 alates 01.01.2005. a, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagi esitama hiljemalt 31.12.2007. a kell 24.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Harju Maakohtule 27.12.2007. a, s.o. tähtaegselt ja liitumislepingust tulenev hageja nõue ei ole aegunud. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud ka nõude esitamine pankrotimenetluses ja avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kohtu hinnangul tuleb analoogia alusel kohaldada TsÜS § 160 ka maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisele. TsMS § 486 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlust hagimenetluses. Seega on tegemist jätkuva menetlusega. Juhul kui asuda seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine aegumist ei peata, kaotaks maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamine mõtte. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõue müügihinna tasumiseks muutus sissenõutavaks 21.07.2004. a. Nõuete osas, mis muutusid sissenõutavaks enne 21.07.2004. a tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja sellest tulenevalt algas hagi aegumistähtaeg 01.01.2005. a kell 00.00 ja lõppes 31.12.2007. a kell 24.00. Kuna hagi esitati 27.12.2007. a, siis ei ole hageja nõuded summas 296,97 krooni aegunud. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete osas algas aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi 22.07.2004 kell 00.00 ja lõppes 22.07.2007. a kell 24.00, seega on nõuded 296,97 ulatuses aegunud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustuse täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja TE poolt pakutud teenust, jättes selle eest tasumata. Seisuga 20.07.2004. a oli kostja võlgnevus 2 190,03 krooni. Kostja ei ole kohtumenetluses võlgnevusele vastuväidet esitanud. Võlgnevus summas 2 190,03 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Poolte vahelise lepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt on viivis 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab viivisvõlgnevus seisuga 17.11.2009. a 4 634,57 krooni, hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 2 190,03 krooni. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulu 86 % ulatuses. Menetluskulu 14% ulatuses jääb hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.