Asjaõigus › Omandiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

võlga korraga tasuda. Ta saaks tasuda igakuiselt 500 krooni, millele lisanduvad jooksvate kuude maksed.

MAAKOHTU LAHEND

maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 6510.20 krooni. Kostja on tõepoolest jätnud oma kohustused seoses kasutusõiguse esemega teatud perioodil täitmata. Selline kostja ekslik käitumine tulenes aga ilmselt Tartu Maakohtu 30.09.2009 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-25873 märgitust – kohtunik asus otsuse põhjendava osa p-s 9 seisukohale, et KÜS § 5 lg-st 1, §-st 51, § 151 lg-st 1 tulenevalt tuleb majandamiskulud tasuda Õ. Kõõral kui korteri omanikul. Kohus kohustas kostjat tasuma isikliku kasutusõiguse esemega seotud kulutused, maksud ja koormatised vastavalt AÕS § 219 lg-s 1 ja § 223 lg-s 1 sätestatule alates 01.01.2010 kuni isikliku kasutusõiguse lõppemiseni. Kohus ei pidanud põhjendatuks rahuldada hageja nõudeid kohustada kostjat andma tagatist isiklikust kasutusõigusest tulenevate kohustuste täitmiseks või lugeda kostja tähtajatu isiklik kasutusõigus lõppenuks, kustutada vastav kanne kinnistusraamatust ja mõista korteriomandi valdus kostjalt välja hagejale. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-46-08 leidnud, et ainuüksi maksude, koormatiste ja kulude tasumata jätmine ei saa olla kasutusvalduse lõpetamise aluseks asjaõigusseaduse järgi. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks kahjuhüvitisena välja õigusabikulud, mida ta oli sunnitud kandma seoses kostjale enne kohtumenetlust nõude esitamisega. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-79-08, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja ei ole oma kohustusi vabatahtlikult täitnud, mistõttu oli kohtu arvates iseenesest põhjendatud hageja poolt kohtueelselt juristi abi kasutamine. Hageja on esitanud õigusabikulude kinnituseks Turu Õigusbüroo OÜ arve nr 19/11 summas 2400 krooni. Arve kohaselt kulus õigusabi teenuse osutamisele 4 tundi. Kirjalik pöördumine kostja poole ei ole pikk ning see ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Avaldus korteriühistule sisaldab suures osas sama teksti, mis pöördumine kostja poolegi. Läbirääkimised võlgnikuga ei saanud olla pikad ega keerulised. Armand Mark on olnud hageja esindaja juba tsiviilasjas nr 2-08-25873 ning seega kursis pooltevaheliste vaidluste asjaoludega, mistõttu ei saanud tal materjalidega tutvumisele ja õigusliku hinnangu andmisele palju aega kuluda. Kohus leidis, et õigusabikulud on põhjendatud summas 500 krooni ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis 500 krooni. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 7010.20 krooni (6510.20 + 500). TsMS § 445 lg 1 ja kostja taotluse alusel pidas kohus põhjendatuks määrata, et kostjal tuleb tasuda väljamõistetud rahasumma osade kaupa. Kostja peab tasuma hagejale raha vähemalt 1 200 krooni suuruste igakuiste maksetena alates otsuse jõustumisest kuni kogu summa tasumiseni, maksed tuleb teha hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kasutamisega seostuvad kulutused, maksud ja koormatised, s.h KÜ-le XXX, kuni valduse üleandmiseni hagejale; kohustada kostjat väljamõistetud summa viivitamatult tasuma hagejale. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtu poolt õigusabi eest väljamõistetud summa 500 krooni põhjendatud. Üldteada on, et kvalifitseeritud õigusabi töö tunni hind on tavapäraselt 1000 – 2000 krooni. Kulu teostatud õigusabile 2400 krooni on minimaalne summa, mida õigusabina osutatud teenuste eest tasuda. Õigusabi kulud sisalduvad ka kirjade koostamise materjali ja saatmiskulu, telefoni kulu. Armand Mark on olnud hageja esindaja tsiviilasjas nr 2-08-25873, kuid nimetatud kohtuasjas ei olnud kokkupuudet käesoleva vaidluse asjaoludega või õiguslike materjalidega. Samuti on hageja esindaja kogunud andmeid võlgnevuse suuruse kohta ja pidanud läbirääkimisi nii korteriühistu kui ka kostjaga. Selleks tööks kulus hageja esindajal 4 tundi ning sellega kaasnesid ka muud otsesed kulud (telefonikulu, postikulu, materjalikulu); 2) ei ole hageja hagis esitanud nõuet kohustada kostjat andma tagatist. Hageja on hagis esitanud nõude hagejale tagatise andmiseks. Kohus on teinud otsuse nõudes, mida ei ole hagis esitatud, s.o hageja ei esitanud hagis nõuet kohustada kostjat tagatist andma, kuid kohus on alusetult sellekohase otsuse teinud. AÕS § 224 alusel nõudis Õ. Kõõra (asja omanik) kasutusvaldajalt (Ilmar Kõõra) tagatist, mida I. Kõõra mõistliku aja jooksul ei andnud. Kohtul oli kohustus tuvastada asjaolu, et kas kostja on omaniku nõudel tagatise andnud või ei ole tagatist antud. Kuna kostja ei ole tagatist andnud, siis pidi kohus hageja nõude AÕS § 212 lg 2 p 3 alusel kostja isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks rahuldama ning ka muud sellega seostuvad nõuded (kinnistusraamatus kasutusõiguse kande lõpetamiseks ja valduse üleandmiseks) rahuldama. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja tagatise andmise nõudele. Kohus, arvestamata, et asjas leiab tuvastamist omaniku õiguste oluline rikkumine, teinud otsuse tagatise nõude põhjendamatuse kohta. Sellega on kohus oluliselt rikkunud menetlus- ja materiaalõigusnorme. Hageja on seisukohal, et kuna ta esitas kasutusvaldajale nõude tagatise andmiseks ja seda ei antud, siis puudus kohtul õigus hinnata tagatise andmise nõude asjaolusid ja tuli lähtuda otsust tehes vaid asjaolust (tuvastada), et nõutud tagatist ei ole antud ja hageja nõue rahuldada lähtudes AÕS §-st 212 lg 2 p 3. Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-46-08 on leidnud, et kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht, võib kasutusvaldajalt nõuda tagatist (AÕS § 224). Kui kasutusvaldaja omanikule tagatist ei anna, on omanikul õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist (AÕS § 212 lg 2 p 3). Hageja nõudiski kostjalt tema kohustustele tagatise andmist lähtudes AÕS §-st 224. Kasutusvaldaja ei ole rikkumist lõpetanud käesoleva ajani ja ei ole ka tagatist andnud; 3) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kostja ekslik käitumine tulenes Tartu Maakohtu 30.09.2009 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-25873 märgitust, kus kohus asus seisukohale, et KÜS § 5 lg-st 1, §-st 51, § 151 lg-st 1 tulenevalt tuleb majandamiskulud tasuda Õ. Kõõral kui korteri omanikul. Nimetatud otsuses ei ole kohus tuginenud KÜS §-le 51 ja sellist paragrahvi KÜS-is ei ole. Kohus on õigesti lähtunud omaniku kohustustest KÜS alusel, kuid isiklikku kasutusõigust reguleerivad ka AÕS sätted. Asjaolu, et kohus ei ole eelnimetatud kohtuotsuses lisaks käsitlenud isikliku kasutusõiguse seaduslikke aluseid lähtudes AÕS-ist, ei anna alust eeldada, et kostja ei ole või ei saanud olla teadlik korteriomandi kasutamisega isikliku kasutusõiguse alusel seonduvatest kohustustest. Nimetatud õigused ja kohustused olid kostjal teada juba 28.11.2002 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus punktides 6.6 ja 6.7 notari poolt antud selgitustest. Kohus leidis, et kostja on osa kohustused teatud aja jooksul jätnud täitmata. Hageja leiab, et tegemist ei ole teatud perioodil kohustuse täitmata jätmisega, vaid kostja ei ole kohustusi täitnud alates 2009 oktoobrist kuni käesoleva ajani jätkuvalt. Kostja ei ole kohustuse täitmisele asunud ka käesoleval ajad, kuigi ta tunnistas sellist kohustust. Kostja ei kavatse ilmselt ka tulevikus tasuda isiklikust tasuta kasutusõigusest tulenevaid

kohustusi ja kohustuste täitmine, sh korteriühistule, arvestades hageja sissetulekuid, võib osutuda võimatuks. Seega on reaalne oht jätkuvaks omaniku õiguste oluliseks rikkumiseks. Omaniku nõue tagatise andmiseks oli täielikult põhjendatud. Kui kostja jätab ka edaspidiselt oma kohustused täitmata, siis täitemenetluse kaudu ei ole samuti võimalik kostja kohustuste täitmine tema pensioni arvel. Vastustaja sissetulek (pension) moodustab 5787 krooni. Suvekuudel moodustavad KÜ XXX maksekviitungite kohaselt igakuised maksed ca 1400-1500 krooni ja talvekuudel ca 2300-2500 krooni. Arvestades hindade pideva tõusuga kulud teenustele ka ilmselt suurenevad ja kohustused omavad kasvutendentsi. Tuleb arvestada asjaoluga, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale kohtuotsusega väljamõistetav summa ning KÜ-le on võlgnevus, mis tuleb hagejal tasuda. Kokku moodustab võlg KÜ-le seisuga 31.07.2010 summas 10 169.21 krooni, mida hageja oma majandusliku seisu tõttu ei ole olnud võimeline tasuma. Kuna täitemenetluses peab isikule (kostjale) kätte jääma vähemalt summa alampalgamääras; 4) ei nõustu hageja kohtu poolt kostjalt väljamõistetava summa ajatatud tasumisega. Asjakohane ei ole kohtu seisukoht, et arvestades hageja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist on hagejal sissetulekud. Kohus ei ole hageja sissetulekuid asjas tuvastanud. Kuna füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsemisega kaasnesid kulud ja müügikulu osutus eeldatavast väiksemaks, lõpetas hageja 17.05.2010 tegutsemise füüsilisest isikust ettevõtjana. Kohtuotsuse tegemise ajal ei tegutsenud hageja füüsilisest isikust ettevõtjana ja kohus ei tuvastanud sellist asjaolu. Hageja ainsaks sissetulekuks on pension ja toetus kokku 3710 krooni. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et KÜ XXX ees moodustas hageja võlgnevus seisuga 31.03.2010 summas 5189.16 krooni ja maksetähtajaga 25.04.2010 tuleks hagejal tasuda sisuliselt kostja eest juba 7208.81 krooni. Antud asjaolu näitab hageja majanduslikku seisu, kusjuures hageja peab tasuma oma sissetuleku 3710 krooni arvel ka oma eluasemega seostuvad kulud, seostuvalt kostja pahatahtliku käitumisega võetud laenu (menetluskuludeks, makseteks) makseid, toidu jm vajalikud püsikulud. Kostja poolt ajatatult kohustuste täitmine süvendab veelgi hageja rasket majanduslikku olukorda ja raha korraga tasumata jätmine on hagejale ülemäära koormav. Kostja on oma kohustuste pahatahtliku rikkumisega põhjustanud hagejale olulised kulud ja seoses kostja kohustuste rikkumisega oli hageja sunnitud võtma väikelaenu. Kostja kulutuste katteks hagejal vahendid praktiliselt puuduvad ja kostjaga seostuvate igakuiste kulude kandmise on hagejale üle jõu käiv. Kostja sissetulek (5787 krooni) on 2077 krooni suurem, kui seda hagejal. Kostja on vaieldamatult alates oktoobrist 2009 hoidnud kokku eluasemega seotud maksete võrra. Arvestades eeltooduga on põhjendatud kostjal viivitamatult kokku hoitud summade arvel tasuda väljamõistetud summa ja täita ka kohustused, sh korteriühistule maksekviitungite kohaselt või hagejale alates 01.01.2010 kuni käesoleva ajani; 5) ei ole hageja nõus menetluskulude jaotamisega. Asja menetluskulud on täies ulatuses tekkinud kostja poolt oma kohustuste pahatahtlikust täitmatajätmisest. Vastustaja käitub jätkuvalt pahatahtlikult, rikkudes oluliselt hageja õigusi. Vastustaja ei ole kohustuste täitmisele asunud. Arvestades eeltoodut oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik kohtukulude, sh ka osaliselt riigilõiv, hageja kanda jätmine.

tunnistanud ning nõus makseid maksma, ei ole tagatise nõue põhjendatud. Seega ei ole põhjendatud ja hageja tagatisenõudest tulenev kasutusõiguse lõpetamise nõue, kinnistusraamatu kande muutmise ja korteri kostja valdusest väljanõudmise nõue. Kohtu seisukoht, et haginõudeid ei ole muudetud, on täiesti põhjendatud ning põhjendatud on ka lahendi tegemine kõigi haginõuete kohta. Põhjendamatu on hageja väide nagu oleks kohus pidanud tuvastama, kas kostja tagatise andmise nõude rahuldas. Seda ei pea kohus tegema, sest kohut paluti kohustada kostjat tagatis andma; 3) on kostja asunud täitma kaevatavat kohtuotsust. Kostja tasus kohtu poolt määratud 21,33% hageja riigilõivust. Püsimaksekorraldusega tasub kostja igakuiselt võlga 1200 krooni. Korteriühistuga sõlmitud kokkuleppe kohaselt tasub kostja alates augustist k.a. 2010 tekkinud võlga selliselt, et igal kuul ta tasub ühe kuu võla ja jooksva kuu arve. Seega kostja täidab oma lubadust võlg tasuda ning sellega ka kohtuotsust. Alusetu on kostja väide, et hagejalt ei ole võimalik kohtuotsusega väljamõistetud summat kohtuotsuse täitmise käigus kinni pidada. Pensioniseadus § 47 lg 3 sätestab, et täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Seega isegi kui kostja kohtuotsust ei täidaks, peetakse temalt hageja poolt nõutud summa kinni. Kostja tasub igal kuul korteriga seotud jooksvad maksed ja võlga. Seega, kui kostja oleks kohustatud tasuma hagejale väljamõistetud summa ja see täitmisele pööratakse, ei saaks ta täita oma kohustusi ühistu ees. Hagejale oleks kasulik, kui kostja tasub jooksvaid makseid, alates l. jaanuarist k.a. korteriühistule tekkinud võlga ning temale igakuuliselt kohtu poolt määratud summa; 4) väidab hageja, et kuna kostja tagatist ei andnud, on hagejal õigus kasutusvaldus lõpetada ilma igasuguste muude asjaoludeta. Antud juhul on vaidluse aluseks kostjapoolne maksete maksmine. Seega ei saa olla hagejal absoluutset õigust igal juhul kasutusvaldus lõpetada. AÕS § 224 sätestab, et asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist, kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht. Antud juhul on kostja aastaid makseid korralikult tasunud ning nüüdne mittetasumine tulenes eksitavast kohtuotsusest; 5) on menetluskulud kaevatavas kohtuotsuses õieti ja õiglaselt jagatud. Lähtudes 09.07.2010 kohtuotsusest, peaks hageja osaliselt hüvitama kostja õigusabikulud. Seda kostja kohtu kaudu ei nõua.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

hinnangu andmisele ei saanud kuluda palju aega. Ebaõige on apellandi väide, et tsiviilasjal nr 2-08-25873 ei olnud kokkupuudet käesoleva vaidluse asjaoludega ja materjalidega. Nimetatud tsiviilasjas vaadati läbi I. Kõõra hagi Õ. Kõõra vastu abielu lahutamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks ning Õ. Kõõra vastuhagi I. Kõõra vastu aegumise kohaldamiseks, 19.02.2007 tühistamisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja ühisvara jagamiseks (tl 96-97) ning asjas tehtud otsuses nähtuvalt oli vaidluse esemeks ka muuhulgas poolte vahel 28.11.2002 sõlmitud leping isikliku kasutusõiguse seadmiseks korteriomandile asukohaga Tartu linn XXX.

hagejale ega korteriühistule midagi tasunud ning kostjaga seostuvate igakuiste kulude kandmine on hagejale täielikult üle jõu käiv. Vaidlustatud otsusega kohustati I. Kõõrat tasuma alates 01.01.2010 kuni isikliku kasutusõiguse lõppemiseni XXX Tartus asuva korteriomandiga seotud kulutused, maksud ja koormatised, s.o Õ. Kõõral ei ole kohustust kanda kostjaga seonduvalt igakuiseid kulusid. Lisaks eeltoodule on kostja vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et ta on asunud likvideerima oma võlgnevust Õ. Kõõra ees alates 29.07.2010, samuti likvideerib ta oma võlgnevust KÜ ees ning tasub jooksva kuu arve. Apellant on ringkonnakohtule 31.01.2011 esitatud seisukohtades märkinud, et vastustaja ei ole oma vastuses apellatsioonkaebusele tõendanud, et ta on oma kohustused seostuvalt kasutusõigusega apellandi ees täitnud, kuid samas ei ole apellant ise ka välja toonud summat, mis osas on veel vastustajal kohustus täitmata. Ringkonnakohus leiab, et arvestades konkreetset olukorda, puudub vajadus tühistada maakohtu vaidlustatud otsus osas, millega võimaldati kostjal tasuda võlgnevus hagejale igakuiste maksetena.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.