Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-11-841

Viru Maakohus 03.07.2010.a määrusega jättis A V kaebuse rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 24.11.2010.a. 30.11.2010.a otsusega uuendas kohtutäitur peatatud täitemenetluse. 20.12.2010.a esitas võlgnike I V, A V, K V ja N V esindaja Mihhail Tuštšenko kohtutäiturile kaebused kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 066/2008/40, nõudes tühistada kohtutäituri otsus täitemenetluse nr 066/2008/40 uuendamiseks ning peatada täitemenetlus kuni kõikide kohtumenetluste lõppemiseni (võlgnike kaebused haldusasjades nr 3-10-1384, 3-10-1385, 3-101386, 3-10-1387) Kohtutäitur 29.12.2010.a jättis kaebused rahuldamata. Kohtutäituri otsuse põhjenduste kohaselt kohtutäitur on uuendanud täitemenetluse 30.11.2010.a otsusega, kuna lõpplahend tsiviilasjas nr 210-20607 on olemas. Võlgniku kaebus on jäetud rahuldamata. Haldusasjad, mille olemasolule viitasid võlgnikud oma kaebustes, ei olnud täitemenetluse peatamist tingivateks asjaoludeks. 10.01.2011.a esitas võlgniku I V lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko kohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 29.12.2010.a otsuse peale täiteasjas 066/2008/40. Kaebuses palub võlgniku esindaja tühistada kohtutäituri otsus, põhjendades kaebust sellega, et kohtutäituri otsus kuulub tühistamisele seoses järgmiste asjaoludega Viru Maakohtu 12.11.2007.a tagaseljaotsuse täitmise osas: Viru Maakohtu 12.11.2007.a tagaseljaotsuses märgitud asjaolu äralangemine, nimelt üürilepingu lõpetatud tunnistamine. Võlgnik I V ning tema perekonnaliikmed jätkavad eluruumi XXX kasutamist, tasutakse üürileandja arved ning ei oma võlgnevust, mis oli üürilepingu lõpetamiseks ja võlgnevuse väljamõistmise otsuse tegemise aluseks. Seega üürilepingu suhted sissenõudja ja võlgniku vahel jätkuvad. Viidates TMS 45 sätetele taotleb võlgniku esindaja täitemenetluse uuendamise otsuse tühistamist. Kohtutäitur kirjalikus seisukohas leiab, et I V esindaja kaebus ei ole põhjendatud. Täitemenetlus oli peatatud seoses kaebuse esitamisega. Kohus on jätnud kaebuse rahuldamata ning vastav kohtumäärus on jõustunud. Täitemenetluse peatamist tinginud asjaolu on ära langenud ning täitemenetlus kuulub uuendamisele. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud võlgniku kaebusega ning täitetoimiku nr 066/2008/40 (solidaartoimik täiteasjadest nr 066/2008/40, 066/2008/41, 066/2008/42, 066/2008/43) materjalidega leiab, et I V lepingulise esindaja kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et 31.05.2010.a otsusega peatas kohtutäitur Andrei Krek täitemenetluse I V, N V, A V ja K V väljatõstmisest kuni võlgniku kaebuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Otsusest nähtub, et kaebuse kohtule esitas võlgnik A V ning kohus on kaebuse menetlusse võtnud tsiviilasjas nr 2-10-20607. Viru Maakohus 03.06.2010.a määrusega jättis A V kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 22.04.2010.a otsuse peale rahuldamata. 24.11.2010.a määrusega nr 3-7-1-2-739 jättis Riigikohtu tsiviilkolleegium A V kaebuse kohtutäitur Andrei Krek 22.02.2010.a otsuse peale menetlusse võtmata.

2(3)

2-11-841 Kohus tuvastas, et ei ole kohtutäitur rikkunud seadust, kui uuendas menetluse täiteasjas nr 066/2008/40. Täitemenetlus oli kohtutäituri poolt peatatud võlgniku kaebuse läbivaatamise ajaks (tsiviilasi nr 2-10-20607). Täitemenetluse peatamise tagajärjed on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47, mille lõike 1 kohaselt täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse ning lõike 2 kohaselt täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tingitud asjaolu äralangemist. TMS § 47 lg 2 tulenevalt on kohtutäitur õieti uuendanud täitemenetluse, sest kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-10-20607 lõppes Riigikohtu määruse jõustumisega ning võlgniku A V kaebus jäi rahuldamata. Kohus ei pea asjakohaseks võlgniku esindaja väidet, et peale kohtuotsuse jõustumist võlgniku ja tema perekonnaliikmete elamine eluruumis, mille kohtuotsuse alusel peab ta vabastama, ning üüritasu maksmine muudab üürilepingu tähtajatuks, mis on, võlgniku esindaja arvamusel, aluseks täitemenetluse peatamiseks. Kohtuotsus, mille alusel algatatud täitemenetlus võlgniku eluruumist aadressil XXX, on jõustunud ning kuulub täitmisele vaatamata sellele, et üürivõlg oli tasutud ning võlgnik jätkab eluruumis elamist ning üüri maksmist. Kohus jätab I V kaebuse rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab kõik menetluskulud (kohtutäituri menetluskulud ja kaebaja menetluskulud) TsMS § 172 lg 1 alusel I V kanda. Kohtutäitur võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.