Aleksei Bereženovi hagi KÜ Uusküla 21 Narva vastu 20.05.2008, 02.12.2009 ja 12.02.2010 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
5 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Bereženovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Aleksei Bereženov
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 14. juuni 2010 otsus
Vastustaja (kostja): KÜ Uusküla 21 Narva (registrikood: 80162768), esindaja Aleksandra Senjuhhina Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. juuni 2010 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Aleksei Bereženovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Aleksei Bereženov esitas hagi KÜ Uusküla 21 Narva vastu 20.05.2008, 02.12.2009 ja 12.02.2010 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja KÜ Uusküla 21 Narva liige. KÜ Uusküla 21 Narva 20.05.2008 üldkoosolekul võeti vastu otsus kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse tasumise kohta korteriühistu liikmete poolt summas 64.21 krooni ruutmeetri kohta. KÜ Uusküla 21 Narva põhikirja p-s 3.3.4 on ette nähtud, et maksete määra kindlakstegemisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast elamu korterite üldpinnas, v.a elanikele arvestatavad sihtmaksed. Vastavalt põhikirja p-le 3.3.5 on korteriühistu liige kohustatud tasuma sihtmakseid, mida arvestatakse korteriühistus ühe elaniku kohta vastavalt korterit kasutatavate isikute arvule (korteriühistu liige, tema perekonna liikmed, korteri üürnikud ja ajutised elanikud). Seega on üldkoosoleku otsus sihtmakse määra määramise kohta arvestades eluruumi üldpinda ühele ruutmeetrile vastuolus KÜ Uusküla 21 Narva põhikirjaga. Hageja palus tühistada korteriühistu Uusküla 21 Narva 20.05.2008 üldkoosolekul vastu võetud otsus kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse tasumise kohta korteriühistu liikmete poolt summas 64.21 krooni ruutmeetri kohta. KÜ Uusküla 21 Narva 02.12.2009 üldkoosoleku otsusega kinnitati 20.05.2008 üldkoosoleku otsus, millega määrati korteriühistu liikmetele kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse suuruseks 64.21 krooni ruutmeetri eest. Hageja palus tühistada ka 02.12.2009 üldkoosoleku otsus. KÜ Uusküla 21 Narva 12.02.2010 üldkoosoleku otsusega kinnitati 02.12.2009 üldkoosoleku otsus, millega määrati korteriühistu liikmetele kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse siiruseks 64.21 krooni ruutmeetri eest. Hageja palus tühistada ka nimetatud otsus.
2.KÜ Uusküla 21 Narva vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on 20.05.2008 üldkoosolekul vastuvõetud otsused seaduslikud. Otsuse kohaselt oli sihtmaksete tasumine määratud lähtuvalt korteri üldpindalast. Korteriühistu põhikirja p. 3.3.4 annab erinevad võimalused majandamiskulude maksete määramiseks, sealhulgas ka üldpindala arvestades. Hageja ei ole tõendanud, et majas kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamine on vaja määrata lähtudes igas korteris elavate isikute arvust. Majas kuuluvad kõik kommunikatsioonid hooldamisele lähtuvalt elamispinna ruutmeetrist. 20.05.2008 üldkoosolekul olid vastu võetud otsused majanduskulude suhtes, mis on kindlaks määratud põhikirja punktiga 3.3.4. Hageja vaidlustas otsust lähtudes põhikirja punktist 3.3.5. Kuna põhikiri annab võimaluse määrata sihtotstarbelist makset nii korteri üldisest pindlast kui korteris
elavate isikute arvust lähtudes, oli üldkoosolekul võimalus valida, millist varianti kasutatakse. Üldkoosolek ei rikkunud põhikirja ega seadust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 14. juuni 2010 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt korteriühistu 20.05.2008, 02.12.2009 ja 12.02.2010 üldkoosolekul võeti vastu sisuliselt sama otsus, s.o määrata korteriühistu liikmetele kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse 64.21 krooni ruutmeetri eest. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg 3 ei täpsusta, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 sätestab, et korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega tuleb kohaldamisele MTÜS § 24 lg 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriühistu otsused vastavad põhikirjale. Vaidlus on selles, kas kuuma-, külma ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse peab olema arvestatud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta või eluruumi kasutavate isikute arvu järgi. Kohus leidis, et kostja on tõendanud, et korteriühistu põhikirja p-s 3.3.4 on reguleeritud kaks erinevat võimalust majandamiskulude arvestamiseks. Korteriühistu põhikirja p 3.3.4 reguleerib majandamiskulude tasumist KÜS § 151 tähenduses, nimetades majandamiskulusid sihtotstarbelisteks makseteks. Põhikirja p 3.3.4 näeb ette, et sihtotstarbeliste maksete (seega majandamiskulude) suuruse määramisel lähtutakse reeglina korteriühistu liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Samas näeb põhikirja p 3.3.4 ette ka erandi, et kui sihtotstarbelisi makseid on arvestatud elaniku kohta, siis ei saa neid makseid arvestada eluruumi üldpinna ruutmeetri järgi. Punktis 3.3.4 on selgesõnaliselt kirjas, et maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, välja arvatud sihtotstarbelised maksed, mida arvestatakse elanike peale. Sõna makse p 3.3.4. teises lauses järgneb esimesele lausele, kus räägitakse sihtotstarbelistest maksetest, seega saab teha järelduse, et teises lauses reguleeritakse sihtotstarbeliste maksete suuruse arvestamise kord, mitte ei kirjeldata iseseisvat makse liiki. Teises lauses on täpselt reguleeritud, et on ka sihtotstarbelised maksed, mida arvestatakse elanike peale, mis lubab teha järelduse, et ei ole eraldi reguleeritud erinevaid makseid erinevate nimedega, vaid on reguleeritud maksete arvestamine kahel erineval alusel, mis on ka samas punktis ja samas lauses lahti seletatud. Põhikirja p 3.3.4 sõnastusest ei saa teha järeldust, et punkti 3.3.4 esimese ja teise lausega reguleeritakse üldiste majandamiskulude tasumist ja sätitakse erand sihtotstarbeliste maksete tasumiseks, mida reguleerib põhikirja p 3.3.5. Kohtu arvates on põhikirja p-s 3.3.5 avatud eluruumi elaniku mõiste. Kuna põhikirja p-s 3.3.4 on selgesõnaliselt kirjas, et ühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, siis ei ole ka korteriühistu üldkoosoleku otsus vastuolus põhikirjaga. Pooled ei vaidle, et sihtmakse märkimisel makseteatises on eraldi rida sihtmakse kohta.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Bereženov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 14. juuni 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse.
Apellatsioonkaebuse põhjendute kohaselt: 1) on KÜ Uusküla 21 Narva põhikirja p-s 3.3.4 ette nähtud, et maksete suuruse määramisel lähtutakse korteriühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast kõigi elamu korterite üldpinnast, v.a elanike kohta arvutatavad sihtotstarbelised maksed. Põhikirja p 3.3.5 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud maksma sihtotstarbelisi makseid, mis arvutatakse korteriühistus ühe elaniku kohta vastavalt elanike faktilisele arvule, kes kasutavad kortereid (korteriühistu liige, tema perekonna liikmed, üürnikud ja ajutised elanikud). Hageja esitas hagi korteriühistu 20.05.2008 otsuse, mis puudutab sihtotstarbeliste maksete kinnipidamise korda ning sätestab sihtotstarbeliste maksete tasumist, ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Sihtotstarbelised maksed on majandamise kulud, sest need võetakse eesmärgiga rahastada teatud majandamisprotsesse, mis on seotud korra pidamisega hoone üldpinnal. KÜ Uusküla 21 Narva põhikiri sätestab sihtotstarbeliste maksete tasumist, lähtudes korteris elavate isikute arvust (põhikirja p. 3.3.4). 20.05.2008 üldkoosolek kehtestas sihtotstarbeliste maksete tasumise korra, lähtudes korteriühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast kõigi antud elamu korterite üldpinnast. Seega rikub üldkoosoleku 20.05.2008 otsus KÜS § 4 lg-t 2. Majandamise kulusid, mis kuuluvad sihtotstarbeliste maksete hulka, tuleb võtta ühe ja sama skeemi järgi, mis on kehtestatud korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu põhikiri peab sisaldama ka teavet sihtotstarbeliste maksete tasumise korra kohta (KÜS § 4 lg 2). See tähendab, et KÜ Uusküla 21 Narva põhikirja punkt 3.3.4 on korteriühistu põhikirja kohustuslik punkt. Seetõttu tuleb sihtotstarbelisi makseid võtta, põhinedes korteriühistu põhikirja p-s 3.3.4 kehtestatud korrale. Seega on üldkoosoleku otsus sihtotstarbelise makse kehtestamise kohta, mis võtab arvesse eluruumi üldpinna ühte ruutmeetrit, vastuolus KÜ Uusküla 21 Narva põhikirjaga, sest põhikirja kohaselt tuleb sihtotstarbelisi makseid arvutada ühe korteris elava elaniku kohta. Seega see otsus on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele; 2) ei nõustu kostja kohtu p-de 3.3.4 ja 3.3.5 tõlgendusega. Kui nõustuda kohtu tõlgendusega, et p 3.3.4 sätestab vaid sihtotstarbeliste maksete arvutamise korda, siis tuleb välja selgitada, millises põhikirja punktis sätestatakse muude majandamise kulude arvutamise kord. Korteriühistu 2008. aasta tegevusaruandest nähtub, et peale sihtotstarbeliste maksete võetakse KÜ-s Uusküla 21 Narva ka makseid maja hooldamise eest ning eraldisi remondifondi. Seetõttu peab KÜ Uusküla 21 Narva põhikiri sisaldama teavet muude maksete arvutamise korra kohta peale sihtotstarbelise, nagu: maksed maja hooldamise eest ning maksed remondifondi. Punkti 3.3.4 sõnastuse kohaselt kehtestatakse kõigi korteriühistus olevate majandamismaksete arvutamise kord, erand tehakse sihtotstarbeliste maksete kohta, mis arvutatakse teise skeemi järgi. Punkti 3.3.4 võiks tõlgendada samamoodi, nagu tegi kohus juhul, kui enne sõna „maksete“ seisaks täpsustus, milliste maksete nimelt. Sellisel juhul p 3.3.4 peaks kõlama nii: „sihtotstarbeliste maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, välja arvatud sihtotstarbelised maksed, mida arvutatakse elaniku kohta.“ Antud juhul puudub p-s 3.3.4 selline täpsustus. Samuti puudub KÜ Uusküla 21 Narva põhikirjas muude majandamise kulude arvutamise korda sätestav punkt, kusjuures on muud majandamise kulud antud korteriühistu raamatupidamises olemas. Seega tuleb p 3.3.4 käsitleda põhikirja punktina, mis määrab kõigi majandamise kulude arvutamise korda, erandit tehes sihtotstarbeliste maksete kohta, mis arvutatakse eraldi skeemi järgi. Korteriühistu põhikiri peab määrama kõigi korteriühistus olevate maksete arvutamise korra. Tasu maja hooldamise eest, eraldised remondifondi võetakse lähtudes korteri pinnast, mis vastab täielikult korteriühistu põhikirja punktile 3.3.4. Sihtotstarbelisi makseid tuleb võtta inimese pealt, mis vastab samuti korteriühistu põhikirja p-le 3.3.4.
5.KÜ Uusküla 21 Narva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) vaidlevad pooled sihtotstarbeliste maksete arvestuste metoodika üle. Kostja poolt on kolm korda vastu võetud otsused, et sihtotstarbelisi makseid tuleb arvestada korteriomandi üldpinna osade kohta. Hageja arvates sätestab põhikirja p 3.3.5 teistsugust korda. Kostja märgib, et põhikirja p 3.3.5 ei sätesta eraldi, milliseid sihtotstarbelisi makseid saab arvestada elaniku kohta. Seega korteriühistus üldkoosoleku otsused on vastu võetud kooskõlas seadustega ning kohtupraktikaga. Sihtotstarbelised maksed on suunatud maja hoolduseks ja remondiks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-53-10 asunud seisukohale, et vajalikud kulud, millised on suunatud maja remondiks, tuleb arvestada kooskõlas KÜS § 151 lg-ga 1; 2) sätestab KÜS § 151 lg 1, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kehtivad seadused sätestavad, et majandamiskulud määratakse eluruumide pindala alusel. Seega korteriühistu üldkoosolekutel otsustati kõik remondikulud arvestada lähtuvalt korteriomandite mõttelisest osadest. Ülaltoodu alusel ei ole kostja üldkoosolekute otsustega rikkunud kehtivaid seadusi ega põhikirja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. juuni 2010 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastavalt TSMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
7.Nähtuvalt asja materjalidest on üldkoosoleku vaidlustatud otsustega määratud korteriühistu liikmetele kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse 64.21 krooni ruutmeetri eest. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse peab olema arvestatud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta (korteriühistu põhikirja p 3.3.4.) või eluruumi kasutavate isikute arvu järgi (korteriühistu põhikirja p 3.3.5.). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse arvestatakse korteriühistu põhikirja p 3.3.4. kohaselt lähtudes liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, s.o eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale.
8.Korteriühistu põhikirja p 3.3.4 kohaselt on ühistu liige kohustatud „õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, välja arvatud sihtotstarbelised maksed, mida arvestatakse elanike peale“. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamiseks maksed ei ole sellised sihtotstarbelised maksed, mida tuleks arvestada põhikirja p 3.3.5. kohaselt ühe elaniku kohta vastavalt faktiliselt korterit kasutavate isikute arvule. Ebaõige on apellandi väide, et põhikirja p 3.3.4. sätestab kõigi sihtotstarbeliste maksete tasumise lähtudes korteris elavate elanike arvust. Põhikirja p 3.3.4. grammatilisest tõlgendusest tuleneb, et üldjuhul lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse määramisel liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas ning vaid nende sihtotstarbeliste maksete puhul, mida arvestatakse elanike kohta, tuleb lähtuda elanike arvust korteris.
9.Üldkoosoleku vaidlustatud otsused, mille alusel arvestati kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, on seaduslikud ka lähtudes KÜS § 151 lg-st 1, mille kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
10.Alusetu on apellandi väide, et üldkoosoleku vaidlustatud otsused rikuvad KÜS § 4 lg-t 2. KÜS § 4 lg 2 kohaselt lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Antud juhul ei ole vaidlustatud põhikirjas sätestatut, vaidlus on selles, et üldkoosoleku otsused ei ole vastavuses põhikirjaga ning seetõttu on apellandi viide KÜS § 4 lg-le 2 asjakohatu.
11.Kuna üldkoosoleku vaidlustatud otsused ei ole vastuolus seaduse ega põhikirjaga, siis on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.
12.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud korteriühistu 2008. aasta majandamistegevuse aruande ja tagastab selle esitajale.
13.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.