Muud › Muud hagiasjad

2-08-54836 menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu 21.08.2008.a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu Uusküla 21 Narva liige. Korteriühistu 21 Narva 20.05.2008.a. üldkoosolekul võeti vastu otsus kuuma, külma ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse tasumise kohta korteriühistu liikmete poolt summas 64,21 krooni ruutmeeter. Korteriühistu Uusküla 21 Narva põhikirja punktis 3.3.4 on ette nähtud, et maksete määra kindlakstegemisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast elamu korterite üldpinnas, v.a. elanikele arvestatavad sihtmaksed. Vastavalt põhikirja punktile 3.3.5 on korteriühistu liige kohustatud tasuma sihtmakseid, mida arvestatakse korteriühistus ühe elaniku kohta vastavalt korterit kasutatavate isikute arvule (korteriühistu liige, tema perekonna liikmed, korteri üürnikud ja ajutised elanikud). Seega on üldkoosoleku otsus sihtmakse määra määramise kohta, arvestades eluruumi üldpinna ühele ruutmeetrile, vastuolus korteriühistu Uusküla 21 Narva põhikirjaga, sest põhikirja kohaselt tuleb arvestus teha ühe korterielaniku kohta. Hageja arvates on nimetatud otsus vastuolu tõttu korteriühistu põhikirjaga ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. Otsuse tegemisel üldkoosolekul osutas hageja korduvalt sellise otsuse vastuolule põhikirjaga, kuid otsus võeti vastu. Hageja palub tühistada korteriühistu Uusküla 21 Narva 20.05.2008.a. üldkoosolekul vastu võetud otsus kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse tasumise kohta korteriühistu liikmete poolt summas 64,21 krooni ruutmeeter ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja avab sihtmakse mõiste Eesti kinnisvara korrashoiustandardite järgi, mille kohaselt sihtmakse on kinnisvara korrashoiu tuluallikas, mõeldud majandamiskulude katteks; ja majandusja õigussõnastiku järgi on sihtmakse rahalised vahendid, sissetulevad või sissenõutud, eesmärgiga toetada tegevust, mis vajab rahaliste vahendite kasutamist. Hageja teeb järelduse, et rahalised vahendid mis on sissenõutud eesmärgiga finantseerida kuuma-, külmavee püstiktorude väljavahetamiseks on sihtmaksed, sest neid kasutatakse konkreetse töö või tegevuse eest tasumiseks. 20.05.2008.a. üldkoosoleku protokollis p 3 on olemas märge selle kohta, et eelpoolnimetatud sissemaksed on otstarbelised, ehk siis on tegemist sihtmaksetega. 22.01.2010.a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt korteriühistu Uusküla 21 Narva 02. detsembri 2009.a. üldkoosoleku otsusega kinnitati 20. mai 2008.a. üldkoosoleku otsus, millega määrati korteriühistu liikmetele kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse 64,21 krooni ruutmeetri eest. Hageja palub selle otsuse tühistada ja menetluskulud jätta kostja kanda. 11.03.2010.a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt korteriühistu Uusküla 21 Narva 12. veebruari 2010.a. üldkoosoleku otsusega kinnitati 02. detsembri 2009.a. üldkoosoleku otsus, millega määrati korteriühistu liikmetele kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse 64,21 krooni ruutmeetri eest. Hageja palub otsuse tühistada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et 20.05.2008.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsused, mille kohaselt sihtmaksete tasumine oli määratud korteri üldpindalast ei ole ebaseaduslikud. Seadus sätestab, et majandamiskulud (hagiavalduse kohaselt korteriühistu üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus on majandamiskulude kohta) määratakse eluruumide pindala arvestamisel. Korteriühistu põhikirja p. 3.3.4 annab erinevad võimalused majandamiskulude maksete määramiseks, sealhulgas ka üldpindalat arvestades. Hageja ei ole tõendanud, et majas kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamine on vaja määrata lähtudes igas korteris elavate isikute arvust. Majas kuuluvad kõik kommunikatsioonid hooldamisele lähtuvalt elamispinna ruutmeetrist. 20.05.2008 üldkoosolekul olid vastu võetud otsused majanduskulude suhtes, mis on kindlaks määratud põhikirja punktiga 3.3.4. Hageja

2-08-54836 vaidlustab enamuse otsust lähtudes põhikirja punktist 3.3.5., mis ei tuvasta konkreetset sihtotstarbelise makse määramist. Kuna põhikiri annab võimaluse määrata sihtotstarbelist makset nii korteri üldisest pindlast kui ka lähtuvalt korteris elavate isikute arvust, on üldkoosolekul võimalus valida. Üldkoosolek juhindudes põhikirjast võttis häälteenamusega vastu otsuse määrata makse üldpindala ruutmeetrist ja aluseid vaidlustada enamuse otsust ei ole. Seega ei ole üldkoosolek rikkunud ei põhikirja ega seadust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hagejate kanda. Menetluse käik Viru Maakohtu 28. augusti 2009.a. vaheotsusega jäeti rahuldamata korteriühistu Uusküla 21 Narva taotlus aegumise kohaldamiseks A B hagis korteriühistu Uusküla 21 Narva vastu korteriühistu Uusküla 21 Narva 20.05.2008.a. üldkoosolekul vastu võetud otsuse tühistamiseks. Viru Maakohus liitis A B hagid korteriühistu Uusküla 21 vastu korteriühistu Uusküla 21 üldkoosoleku otsuste 20. maist 2008.a., 02. detsembrist 2009.a. ja 12. veebruarist 2010 tühistamiseks ühte menetlusse. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et korteriühistu Uusküla 21 Narva 20.05.2008.a. üldkoosolekul võeti vastu otsus kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse tasumise kohta korteriühistu liikmete poolt summas 64,21 krooni ruutmeeter (t.l. 19-22). Korteriühistu Uusküla 21 Narva 02. detsembri 2009.a. üldkoosolekul kinnitati 20. mai 2008.a. üldkoosoleku otsus, millega määrati korteriühistu liikmetele kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse 64,21 krooni ruutmeetri eest (t.l. 129). Korteriühistu Uusküla 21 Narva 12. veebruari 2010.a. üldkoosoleku otsusega kinnitati 02. detsembri 2009.a. üldkoosoleku otsus, millega määrati korteriühistu liikmetele kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse 64,21 krooni ruutmeetri eest (t.l. 161). Seega on kõigil kolmel üldkoosolekul korteriühistu vastu võtnud sisuliselt sama otsuse määrata korteriühistu liikmetele kuuma-, külma- ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse 64,21 krooni ruutmeetri eest. Pooled ei vaidle, et hageja on korteriühistu Uusküla 21 Narva liige. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS §-s 13 lg 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 sätib, et korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega tuleb kohaldamisele mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Seega on kohtul vaja tuvastada, kas korteriühistu Uusküla 21 Narva üldkoosoleku otsused, millega võeti vastu ja kinnitati otsust kuuma-, külma ja ringlusveevarustuse püstiktorude

2-08-54836 väljavahetamise sihtmakse tasumise kohta korteriühistu liikmete poolt summas 64,21 krooni ruutmeetri eest on vastuolus seaduse või põhikirjaga. KÜS § 15-1 lg 1 järgi majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas korteriühistu otsused vastavad põhikirjale. Pooled vaidlevad, kas kuuma-, külma ja ringlusveevarustuse püstiktorude väljavahetamise sihtmakse peab olema arvestatud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta või eluruumi kasutavate isikute arvu järgi. Korteriühistu Uusküla 21 Narva põhikirja (t.l. 3-11) p 3.3.4. sätib, et ühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, välja arvatud sihtotstarbelised masked, mida arvestatakse elanike peale. Majas teostatavate tööde nimekirja määrab kindlaks üldkoosolek ning nende tööde eest maksete suurus sõltub sellest, kas töö pn teostatud maja ulatuses vastavalt loeteltud nimetustele. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub ühistu liige iga viivitatud päeva eest viivist 0,07 % tasumata summast, vastavalt seadusega kehtestatud korras. Korteriühistu Uusküla 21 Narva põhikirja p 3.3.5. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid, mis on arvestatud ühistus ühe elaniku kohta vastavalt faktiliselt korteri kasutavate isikute arvule (ühistu liige, tema pereliikmed, üürnik ja ajutine elanik). Kohus leiab, et kostja on veenvalt põhjendanud, et korteriühistu põhikirja punktis 3.3.4. on reglueeritud kaks erinevat võimalust majandamiskulude arvestamiseks. Kohus tuvastas, et korteriühistu põhikirja p 3.3.4. reguleerib majandamiskulude tasumist korteriühistuseaduse § 15-1 tähenduses, nimetades majandamiskulusid sihtotstarbelisteks makseteks. Põhikirja p 3.3.4. näeb ette, et sihtotstarbeliste maksete (seega majandamiskulude) suuruse määramisel lähtutakse reeglina korteriühistu liikme omanduses korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Samas näeb põhikirja p 3.3.4. ette ka erandi, et kui sihtotstarbelisi maskeid on arvestatud elaniku kohta, siis ei saa neid makseid arvestada eluruumi üldpinna ruutmeetri järgi. Punktis 3.3.4. on selgesõnaliselt kirjas, et maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, välja arvatud sihtotstarbelised masked, mida arvestatakse elanike peale. Sõna makse punkti 3.3.4. teises lauses järgneb esimesele lausele, kus räägitakse sihtotstarbelistest maksetest, seega saab teha järelduse, et teises lauses reguleeritakse sihtotstarbeliste maksete suuruse arvestamise kord, mitte ei kirjeldata iseseisevat makse liiki. Teisest lauses on täpselt reguleeritud, et on ka sihtotstarbelised masked, mida arvestatakse elanike peale, mis lubab teha järelduse, et ei ole eraldi reguleeritud erinevaid makseid erinevate nimedega, vaid on reguleeritud maskete arvestamine kahel erineval alusel, mis on ka samas punktis ja samas lauses lahti seletatud. Kohus põhikirja p 3.3.4. sõnastusest ei saa teha järeldust, et punkti 3.3.4. esimese ja teise lausega reguleeritakse üldiste majandamiskulude tasumist ja sätitakse erand sihtotstarbeliste maksete tasumiseks, mida reguleerib põhikirja p 3.3.5. Kohtu arvates on põhikirja p 3.3.5. avatud eluruumi elaniku mõiste, kuidas arvestada makseid elaniku kohta. Kuna põhikirja p-s 3.3.4. on selgesõnaliselt kirjas, et ühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstabelised makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadesl, siis ei ole ka korteriühistu üldkoosoleku otsus vastuolus põhikirjaga. Kohus leiab, et põhikirja p 3.3.4. sõnastus ei luba tõlgendada sihtotstarbelisi makseid

2-08-54836 majandamiskuludena, millele kohaldada korteriühistu seaduse § 15-1, millest p 3.3.5. sätiks erandi korteriühistu seaduse § 15-1 valguses. Põhikirja punktidest 3.3.4. ja 3.3.5. saab kohus aru selliselt, et korteriühistu üldkoosolekul on õigus otsustada majandamiskulude s.h. sihtmaksete arvestuse meetodi üle, kas seda tehakse arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta või eluruumi elaniku kohta. Seega kohus ei tuvastanud, et korteiühistu üldkoosolekute otsused, mida hageja vaidlustab oleksid vastuolus korteriühistu põhikirjaga. Pooled ei vaidle, et sihtmakse märkimisel makseteatises on eraldi rida sihtmakse kohta (t.l. 99). Seega tuleb jätta rahuldamata A B hagi KORTERIÜHISTU UUSKÜLA 21 NARVA vastu KORTERIÜHISTU UUSKÜLA 21 NARVA 20.05.2008.a, 02.12.2009.a ja 12.02.2010.a. üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.