Kai Kernumehe (Kernumees) ja Boris Einmanni hagi Margus Valdese vastu lepingu rikkumisega põhjustatud 3 898,46 euro (60 997,64 krooni) suuruse kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 898,46 eurot (60 997,64 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margus Valdese apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27.01.2011, avalik kohtuistung Hagejad Kai Kernumees (isikukood XXXXXXXXX) ja Boris Einmann (isikukood
XXXXXXXXX),
esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann; Kostja Margus Valdes (isikukood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Toomas Bekker.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.06.2010 otsus Kai Kernumehe (Kernumees) ja Boris Einmanni hagis Margus Valdese vastu lepingu rikkumisega põhjustatud 3 898,46 euro (60 997,64 krooni) suuruse kahju hüvitamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Margus Valdese kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.21.09.2009 esitasid hagejad Harju Maakohtule hagi kostja vastu ostu-müügilepingu mittekohasest täitmisest tekkinud kahju 60 997,64 krooni (3 898,46 euro) väljamõistmiseks. Kahju seisneb kolmandale isikule elektrivõrguga liitumise eest makstud tasus ja kahju ärahoidmiseks kantud mõistlikes õigusabikuludes.
2.21.07.2005 sõlmisid kostja müüjana ning hagejad ostjatena Viimsi vallas Haabneeme alevikus Heldri tee 1 asuva kinnistu ostu-müügilepingu. Lepingu p-i 3.1.2 kohaselt kohustus müüja tagama kommunikatsioonitrassidega liitumise ainult ostja poolsete müügilepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmise korral. Muude kommunikatsioonide (side, arvutivõrgu, televisiooni, drenaaži) liitumistasud tasub ostja.
3.Ostu-müügihind sisaldas kommunikatsioonidega liitumist, mis nähtuvad notariaalse lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistest. 15.06.2005 tegi kostjale kuuluv ja kostja juhitav AS Morrison Invest pakkumise Heldri tee 1 krundi müügiks. Pakkumise kohaselt sisaldas hind maa maksumust, liitumist veevõrguga, kanalisatsioonivõrguga, gaasivõrguga ja elektrivõrguga 15A. 15.06.2005 sõlmisid kostja ja hageja II kokkuleppe nr 5/05, mille p 2.4 sisaldas asjaolu, et müüja tagab lepinguobjekti elektrivõrku liitumise.
4.29.12.2005 sõlmiti AS Morrison Invest ja hageja I vahel elektrienergia ajutine ostumüügileping. Elektrienergia alalise ostu-müügilepingu sõlmimisest AS Morrison Invest keeldus.
5.14.09.2006 saatsid hagejad kostjale ja AS-ile Morrison Invest pretensiooni elektrienergiaga varustamise nõudes. 29.09.2006 vastuses viitas kostja alusetutele nõuetele ja keeldus lepingu sõlmimisest.
6.15.08.2007 sõlmis hageja II Fortum Elekter AS-iga liitumislepingu nr 103/07 Heldri tee 1 elektrivõrguga liitumiseks. Lepingu kohaselt tasus hageja II liitumistasu 47 781,64 krooni.
7.Ostu-müügilepingust tulenevad ostjate kohustused (p 2 alapunktid) on hagejad täitnud. Isegi hagejate poolt eelviidatud kohustuste rikkumine ei oleks andnud kostjale alust oma kohustuse täitmisest keelduda. Elektrivõrguga liitumise tagamise kohustus on seadusest ja lepingu olemusest tulenevalt piisavalt seotud selle eest tasumise kohustusega. Hagejad on kostjale tasunud liitumistasu ostu-müügilepingu hinna osana, s.o ettemaksuna ja kostjal puudus mistahes mõistlik põhjendus tasuga seotud kohustuse täitmisest keelduda. Kostjapoolne kohustuse täitmata jätmine on lisaks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
8.Hagejad on täitnud notariaalse lepingu p 3.2.1 kohustuse sõlmida kommunikatsioonide hooldusleping AS-iga Morrison Invest. Kuna AS Morrison Invest ei täitnud hoolduslepingut kohaselt, kasutasid hagejad hoolduslepingu rikkumise tõttu õiguskaitsevahendit ja ütlesid lepingu üles. Nimetatu üle on käimas kohtuvaidlus. Hagejatel ei olnud lepingust tulenevat kohustust olla alaliselt seotud hoolduslepinguga. Isegi kui selline kohustus eksisteeriks, ei saaks see kehtida olukorras, kus lepingut jätkuvalt rikutakse.
9.AS Morrison Invest liitumispakkumise I osa sisaldas tasulist pakkumist, mis oli turuhinnast tunduvalt kõrgem. Hagejad ei olnud kohustatud vastu võtma tasulist liitumist,
kuivõrd nendega sõlmitud lepingus ja offerdis lepingu sõlmimiseks sisaldus elektriühendus ostu-müügihinnas. Liitumispakkumise II osa sisaldas tasuta liitumispakkumist tingimusel, et täidetakse ka edaspidi protseduurireeglitest tulenevaid tingimusi, tasutakse maksetähtaja ületanud võlgnevust summa 1053,80 krooni, viivist 122,59 krooni ning täidetakse teeninduslepingust tulenevaid kohustusi. Hagejad on täitnud protseduurireeglitest tulenevad kohustused: hagejad on kooskõlastanud AS-iga Morrison Invest ehitaja (p 8), mida tõendab AS Morrison Invest vastav arve; hageja võttis kaeveloa (p 13), mida tõendab AS Morrison Invest kaeveloa väljastamise tasu arve; tähitud kirjade väljastamise teadetega on tõendatud, et hageja on kostjat kohale kutsunud kaeviku kinniajamiseks ja ühenduste kontrollimiseks (p 15). Hageja ehituse ajal vett tarbida ei saanud ja seega protseduurireeglite p 18 ette nähtud lepingut ehitusaegseks veeja kanalisatsiooni saamiseks AS-iga Viimsi Vesi ei sõlminud. Protseduurireeglite p 23 ettenähtud vee- ja kanalisatsioonileping on AS-iga Viimsi Vesi sõlmitud.
10.Kohustus täita teeninduslepingust tulenevaid kohustusi on seadusest ja lepingust tulenevalt sõltuvuses sellest, kas teeninduslepingut täidetakse. Selle üle on kohtus vaidlus. Kui kohus otsustab, et teenust on korrektselt osutatud, ei oma ülesütlemine õiguslikke tagajärgi ja hagejad peavad teenuse eest tasuma. Kui kohus otsustab, et teenust ei osutatud, puudub hagejatel lepingu täitmise kohustus. Faktiliselt ei oma hilisema liitumispakkumise aktsepteerimine/mitteaktsepteerimine õiguslikku tähendust. Ostumüügilepingu ese pidi lepingu ja oferdi kohaselt vastama teatud tunnustele ja üheks selliseks oli liitumine elektrivõrguga. Ostu-müügileping ei ole kestvusleping, see täidetakse lepingutingimustele vastava asja üle andmisega. Müüjal puudub õigus mõne teise temaga (või tema korraldusel 3.isikuga) sõlmitud lepingu täitmise vaidluses kasutada õiguskaitsevahendina ostu-müügilepingu tingimuste ühepoolset muutmist. Kuna kostja viitas oma kirjas, et annab tasuta ühenduse juhul, kui nimetatud hoolduslepingu alusel esitatud arved tasutakse, siis õigusrahu saavutamise eesmärgil tasusid hagejad arved.
11.Kostja on oma lepingulise kohustuse täitmisest keeldunud, rikkudes sellega lepingut. Lepingu rikkumisest tekkinud kahju kuulub hüvitamisele. Hagejad nõuavad kostjalt kinnistu elektrienergiaga liitumiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 47 781,64 krooni. Samuti nõuavad hagejad kahju ärahoidmiseks kantud mõistlike kuludena AB-le Aivar Pilv tasutud õigusabikulusid kostja lepingu täitmisele kutsumiseks summas 13 216 krooni. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu.
13.Kostja ei ole keeldunud täitmast 21.07.2005 hagejate ja kostja vahel sõlmitud Heldri 1 kinnistu müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga võetud kohustusi. Müügilepingu p 3.1.2 kohaselt oli kostja kohustatud tagama kommunikatsioonitrassidesse liitumise ainult ostjate poolsete lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmise korral. Vastavale lepingu p-le 3.2 oli ostjate kohustuseks muuhulgas AS-iga Morrison Invest kommunikatsioonide hoolduslepingu sõlmimine, ehitaja kooskõlastamine ja Heldri elamurajooni protseduurireeglite järgimine. AS Morrison Invest 29.09.2006 vastuses hagejate 14.09.2006 pretensioonile selgitas, et kostja kohustused hagejate tasuta liitumise võimaldamisel on tingimuslikud ja hagejad on rikkunud tingimuseks olnud Heldri elamurajooni protseduurireegleid järgnevalt: ehitusfirma oli kooskõlastamata (p 8), kaks kuud kehtinud kaeveluba oli aegunud (p 13), kaeviku kinniajamisel AS-i Morrison Invest esindajat kohale ei kutsutud ja akti ei vormistatud (p 15), liitumisel ei kutsutud kohale ASi Morrison Invest esindajat (p 18), puudub vee- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu sõlmimise tingimuseks olev vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumisleping. Lisaks ei ole hagejad täitnud omalt poolt sõlmitud kommunikatsioonide hoolduslepingut, mille suhtes on AS Morrison Invest esitanud hageja I vastu hagi Harju Maakohtule (tsiviilasi 2-09-
21001). Müügilepingu tingimus hoolduslepingu sõlmimiseks eeldab sisuliselt ka lepinguliselt võetud kohustuse täitmist, mida aga hagejad on rikkunud. Hageja I on nimetatud kohtuasjas arvete mittetasumist tunnistanud. Energiaturu Inspektsiooni 07.03.2007 kirja nr 2-7/53 kohaselt oli hagejate poolt 20.04.2006 ajutise võrguühenduse lahtiühendamine ja alaliseks elektritarbimiseks tehtud elektripaigaldise võrku ühendamine omavoliline ning AS-i Morrison Invest poolt seejärel 20.04.2006 võrguühenduse katkestamine ei olnud õigusvastane. Järgmisel päeval üritasid hagejad taas illegaalset elektritarbimist ja tekitasid kostjale materiaalset kahju, mida kajastab AS-i Morrison Invest 28.04.2006 kiri nr 06/65.
14.Kostja on müügilepingu p 3.1.2 kohustuse nõuetekohaselt täitnud, kostja vabanes kohustusest tagada elektrivõrguga liitumine, sest hagejad rikkusid müügilepingu punkti, mille täitmine oli liitumise tagamise tingimuseks. Hagejate väide, et isegi kui hagejad oleksid oma kohustusi rikkunud, ei oleks see andnud alust kostjale oma kohutuste täitmisest keelduda, ei ole õige. Fortum Elekter AS-ile makstud liitumistasu 47 781,64 krooni ei ole käsitatav kahjuna, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja nimetatud summa maksmise vahel. Tegevus, millega hagejad seostavad kahju tekkimise, ei ole toime pandud kostja poolt. Seega peaks kostjaks olema mitte M. Valdes, vaid AS Morrison Invest. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja ja AS Morrison Invest tegevus oli õigusvastane. Hagejate enda tegevus on õigusvastane. Kinnistu müügilepingu p 3.1.2 kostjapoolne kohustus tagada hagejatel kommunikatsioonitrassidega liitumine tähendas seda, et müügilepingu sõlmimise ja kinnistu valduse üleandmise ajaks pidi olema hagejate kinnistu piirini välja ehitatud elektrivõrk, millega hagejad saaksid liituda. Selle kohustuse kostja täitis. Hagejate ja AS Morrison Invest vahel 29.12.2005 sõlmitud elektrienergia ajutine ostu-müügileping tõendab, et elektrivõrk oli välja ehitatud ja hagejad liitusid elektrivõrguga ja asusid elektrit tarbima. Järgnevalt pidi kostja tagama, et hagejatega sõlmitakse elektrivõrguga liitumisleping, kuid seda tingimusel, et hagejad täidavad täielikult ja nõuetekohaselt kõik omapoolsed lepingust tulenevad kohustused. Eelkõige tähendas see seda, et hagejad täidaksid müügilepingu p 3.2.1 kohustust sõlmida kommunikatsioonide hooldusleping AS-iga Morrison Invest. Seda tingimust hagejad ei täitnud, sest ütlesid 2006.a aprillis üles 24.08.2005 sõlmitud hoolduslepingu nr 0504. 29.06.2009 kordasid hagejad hoolduslepingu ülesütlemise avaldust. Kuivõrd hagejad ütlesid hoolduslepingu ühepoolselt üles, vabanes kostja liitumise tagamise kohustusest. Lisaks rikkusid hagejad müügilepingu lisaks olevaid protseduurireegleid ning jätsid tasumata elektrivõlgnevuse 81 747 krooni. Kuna hagejad ütlesid üles hoolduslepingu ning ei täitnud müügilepingu lisaks olevaid Heldri elamurajooni protseduurireeglite p 8, 13, 15, 18 ja 23, vabanes kostja kohustusest tagada hagejatele elektrivõrguga liitumine.
15.Hagejad ei loe kahjuks müügilepingu sõlmimisel nende poolt kostjale tasutud liitumistasu ega nõua selle tagastamist. Hagejad peavad kahjuks summat, mis neil tuli maksta Fortum Elekter AS-ile 15.08.2007 liitumislepingu alusel. Kolmandale isikule liitumistasu maksmine ei ole olemuslikult seotud hagejate ja kostja vahelise müügilepinguga. Seetõttu ei järgne kostja poolt kohustuse täitmata jätmisele automaatselt kahju hüvitamine. Kostja tegevus ei sundinud hagejaid uue tarnija poole pöörduma. Vastupidi, AS Morrison Invest tegi hagejatele 13.04.2006 liitumispakkumise. 29.09.2006 kirjas nr 0682/1 teatas AS Morrison Invest veelkord hagejatele, et on valmis lepingud sõlmima ja elektri varustamise taastama. Hagejad ei soovinud AS Morrison Invest elektrivõrguga liituda.
16.Lisaks on kahju hüvitamise eelduseks, et hagejad tõendavad, et tegevus, millega nende arvates kahju tekitati, on toime pandud kostja poolt õigusvastaselt. Hagejad ei ole seostanud tegevust, mis kahju tekitas, kostjaga. Kahju põhjustava tegevusena on hagis märgitud elektrienergia alalise ostu-müügilepingu sõlmimisest keeldumist AS Morrison Invest poolt. Hagejate arvates mitte kostja, vaid AS Morrison Invest ei sõlminud nendega
elektrienergia alalist ostu-müügilepingut ega taastanud Heldri tee 1 varustamist elektriga. Hagi sellise ülesehituse korral peaks kostjaks olema AS Morrison Invest, mitte kostja. Kostja ja AS Morrison Invest tegevus ei olnud õigusvastane, seda tõendavad Energiaturu Inspektsiooni 04.07.2006 otsus nr 2-7/110 ja 07.03.2007 otsus nr 2-7/53. AS Morrison Invest ja kostja ei olnud kohustatud sõlmima hagejatele liitumislepingut ega võrguühendust tagama, sest hagejad ei aktsepteerinud AS Morrison Invest 13.04.2006 liitumispakkumist. Ka langes kohustus tagada elektrivõrguga liitumine ära seetõttu, et hagejad rikkusid elektrituruseaduse (EITS) § 68, kui ühendasid omavoliliselt 04.04.2006 lahti võrguühenduse ja seejärel omavoliliselt taasühendasid oma elektripaigaldise Heldri elamurajooni elektrivõrku.
17.Põhjendatud ei ole ka advokaadibüroole (AB) Aivar Pilv makstud 13 216 krooni hüvitamise nõue. Advokaadibüroo 29.09.2006 pretensioonist nähtuvalt ei puudutata seal kostja kui müüja tegevust ning pretensioon ei ole suunatud kostja vastu. Pretensioonis käsitletakse võrguettevõtja AS Morrison Invest tegevust.
18.Hagejatel on ebaõige ettekujutus, et müügilepingu p 3.2.1 nõudis üksnes hoolduslepingu sõlmimise fakti, kohustamata hagejaid olema püsivalt seotud hoolduslepinguga. Kinnistu müügileping iseenesest on ühekordse sooritusega tehing, kuid p 3.2.1 hagejatele pandud kohustus sõlmida hooldusleping, on kestev kohustus. Seda kinnitab ka müügilepingu p. 3.2.7 sisalduv hagejate kohustus tagada hoolduslepingu täitmine kinnistu võõrandamisel ka uute omanike poolt. Hoolduslepingu kehtivusest oli kostja huvitatud ning seetõttu esitas AS Morrison Invest hoolduslepingu täitmiseks kostjate vastu hagi. Seega ei ole õige, et hagejate poolt hoolduslepingu sõlmimisega 24.08.2005 olid nad müügilepingu p 3.2.1 täitnud ning nende poolt hoolduslepingu ülesütlemine 28.04.2006 ei kujutavat müügilepingu rikkumist.
19.Heldri elamurajoon saab normaalselt funktsioneerida vaid kõiki kinnistuid teenindava ühtse kommunikatsioonivõrgustiku (drenaaži-, vee- ja kanalisatsioonivõrgustik, elektrivarustus, teed, tänavavalgustus jms) olemasolul. Tehnorajatiste omanik on AS Morrison Invest. Kommunikatsiooniteenuseid osutada ja rajatisi hooldada saab üksnes nende omanik. Seetõttu oligi müügilepingusse lisatud eritingimusena p 3.2.1, mis kohustas kinnistu ostjaid sõlmima AS-iga Morrison Invest vastavad hoolduslepingud. Rajatiste omandamiseks ja nende väljaehitamiseks Heldri elamurajoonis tegid nii kostja kui ka temale kuuluv äriühing AS Morrison Invest märkimisväärseid kulutusi. Investeeringute tasuvuse pidid tagama hooldusteenuste püsiv osutamine. Seetõttu oli hoolduslepingu sõlmimine ja selle täitmine kostjale väga oluline. Sellel põhjusel lülitatigi kinnistu müügilepingusse tingimus, et hagejad kohustuvad sõlmima hoolduslepingu. Kostja kohustuseks oli tagada kommunikatsioonitrassidega liitumine üksnes tingimusel, et hooldusleping on sõlmitud. Kostja pidas hoolduslepingute sõlmimise ja nende täitmise tingimust müügilepingute põhitingimuseks, mida näitab ka asjaolu, et AS Morrison Invest on esitanud maakohtusse mitme erineva kinnistu omaniku vastu hagid hoolduslepingute täitmiseks.
20.Kostjal ei ole kohustust tagada elektrivõrguga liitumine, kui hagejad seda ise ei soovi. Hagejad võtavad omaks, et kostja on neile teinud elektrivõrguga liitumise ettepaneku, samuti on hagejad kinnitanud, et nad ei aktsepteerinud AS Morrison Invest liitumispakkumist. Hagejad ei vastanud AS Morrison Invest 13.04.2006 liitumispakkumisele, näidates sellega, et nad ei soovigi AS Morrison Invest elektrivõrguga liituda, vaid valmistusid selle asemel liitumiseks Fortum Elekter AS-iga. Niisugusel juhul ei ole kostja kohustatud hüvitama hagejatele nende poolt teisele ettevõttele makstud liitumistasu. Kostja müüjana täitis müügilepinguga võetud kohustuse, andes hagejatele üle kinnistu, mille piirini oli välja ehitatud elektrivõrk. Hagejad ühinesid elektrivõrguga ja asusid elektrit tarbima. Alaliseks elektritarbimiseks oli vajalik
liitumislepingu sõlmimine. See eeldas hagejate poolt AS Morrison Invest liitumisettepaneku aktsepteerimist.
21.Hagejatel on seni tasumata elektrivõlg 81 747 krooni, mis tekkis hagejatel omavoliliselt tarbitud elektri eest ajavahemikul 14.11.2005-20.04.2006. AS Morrison Invest 09.08.2006 makseteatis nr 260003 on hagejatel siiani tasumata. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
22.10.06.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 60 997,64 krooni (3 898,46 euro). Menetluskulud jäid kostja kanda.
23.Hagi aluseks on asjaolu, et kostja ei ole täitnud oma kohustust tagada hagejatele tasuta liitumine elektrivõrguga, mistõttu kostja poolt hagejatele müüdud kinnistu ei vasta kokkulepitud tingimustele. Kostja lepingurikkumise tõttu olid hagejad sunnitud liituma teise ettevõtja elektrivõrguga ning selle eest liitumistasu maksmisega hagejad on kandnud kahju. Samuti on hagejad kandnud kahju vaidluse lahendamiseks enne kohtusse pöördumist kasutatud õigusabikulude näol.
24.Kostja leiab, et hagejad rikkusid ise lepingut sellega, et ei täitnud AS Morrison Invest protseduurireegleid ja ütlesid üles kommunikatsioonide hoolduslepingu, mistõttu ei olnud tasuta liitumise eeldused täidetud ning kostja kasutas õigust keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest. Hagejate lepingurikkumise tõttu vabanes kostja kohustusest võimaldada hagejatele tasuta liitumine. Kostja oli taganud hagejatele liitumise sellega, et oli ehitanud välja kinnistu piirini elektrivõrgu.
25.VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenevaks müüja kohustuseks anda ostjale üle olemasolev, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatav asi ning teha võimalikuks omandi üleminek ostjale, ostja põhikohustuseks on võtta asi vastu ja tasuda ostuhind rahas. Pooltevahelise 21.07.2005 notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu p. 1.1 kohaselt on müügilepingu esemeks Heldri tee 1 asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Vaidlust ei ole, et kinnistu omandiõigus on hagejatele üle läinud ning hagejad on selle eest tasunud kokkulepitud hinna 735 050 krooni.
26.21.07.2005 leping sisaldas müüja ja ostja täiendavate kokkulepetena müüja kohustust säilitada ümbritsevat keskkonda ning tagama kommunikatsioonitrassidega liitumise ainult ostja poolsete käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmise korral. Muude kommunikatsioonide (side, arvutivõrgu, televisiooni, drenaaži) liitumistasud tasub ostja (lepingu p-d 3.1.1 ja 3.1.2). Ostja täiendavad kohustused on sätestatud lepingu p 3.2 alapunktides. Muu hulgas oli ostja kohustuseks sõlmida kommunikatsioonide hooldusleping AS-iga Morrison Invest (drenaaživõrkude, vee- ja kanalisatsioonivõrkude, siseteede ja haljasalade hooldus, lumekoristus, tänavavalgustus, patrullteenistus) hiljemalt lepingu sõlmimise päeval (21.07.2005) ning täita lepingu lisaks nr 2 olevaid AS Morrison Invest protseduurireegleid.
27.AS Morrison Invest poolt enne kostjaga lepingu sõlmimist 15.06.2005 hagejatele tehtud Heldri tee 1 krundi nr 1 hinnapakkumisest selgub, et krundi hind 735 050 krooni sisaldab maa maksumust, liitumist veevõrguga, liitumist kanalisatsioonivõrguga, liitumist gaasivõrguga, liitumist elektrivõrguga 25 A. Sama tuleneb hageja II ja kostja vahelisest 15.06.2005 lihtkirjalikust kokkuleppest. Eeltoodust järelduvalt olid hagejad ostuhinna tasumisega tasunud ka kommunikatsioonitrassidega liitumise tasud.
28.Kohtu hinnangul on väär kostja väide, et kostjal oli õigus keelduda hagejate tasuta lülitamisest AS Morrison Invest elektrivõrku, kuna hagejad ei olnud täitnud kõiki lepingus sätestatud kohustusi, sh kohustust täita protseduurireegleid ja sõlmida kommunikatsioonide hooldusleping. VÕS § 110 lg 1 sätestab võlgniku õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest eeldusel, et see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest
ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
29.Kostja on keeldunud võimaldamast hagejatele täiendava tasuta elektrivõrguga liitumist põhjusel, et hagejad on väidetavalt rikkunud ostu-müügilepingust tulenevaid oma kohustusi sõlmida leping AS-iga Morrison Invest ja täita AS Morrison Invest protseduurireegleid. AS Morrison Invest ei ole vaidlusaluse müügilepingu pooleks. VÕS § 110 ja § 111 näevad oma kohustuste täitmisest keeldumise kui õiguskaitsevahendi ette lepingupooltele vastastikuste kohustuste olemasolu korral. Kohus leidis, et kostja tõlgendus, et kommunikatsioonitrassidesse liitumise võimaldamise eelduseks oli kõigi lepingus ostja kohustustena sätestatud kohustuste täitmine hagejate poolt, ei vasta seadusele. Lepingu sõlmimisele eelnenud poolte kokkulepetest nähtuvalt sisaldas kinnistu müügihind liitumistasusid, sh elektrivõrguga liitumist. Seega elektrivõrguga liitumise võimaldamise kohustuse vastastikuseks kohustuseks on kinnistu ostuhinna tasumise kohustus. Hagejad on selle kohustuse täitnud.
30.Kostja seisukohtadest, samuti 15.06.2005 kostja ja hageja II kokkuleppest nähtub, et p-s 3.2 sätestatud tingimused olid kostjale eriti olulised seetõttu, et kostja eesmärk oli tagada kostja ja AS Morrison Invest poolt tehtud investeeringute tasuvus. Kostja väidetel just sellepärast annab üksnes kõigi p-s 3.2 loetletud tingimuste täitmine hagejale õiguse nõuda kostjalt tema kohustuste täitmist, mis tulenevad otseselt ostu-müügilepingust.
31.Soov tagada investeeringute tulukus, ei anna alust vaadelda lepingu p-des 3.2.1-3.2.6 sätestatud tingimusi ostu-müügilepingu oluliste tingimustena, nagu kostja väidab. On selge, et kommunikatsioonide olemasolu ja liitumise võimalus tõstavad kinnistu hinda ning investeeringute kulusid on võimalik seeläbi katta. Ostu-müügilepingu olemusega ei ole kooskõlas ja lepingu eesmärgiks ei saa olla ühe lepingupoole soov saada tehtud investeeringutelt jätkuvalt kasu määramatu ajani tulevikus. Samuti ei ole ostumüügilepingu olemuseks reguleerida ühe lepingupoole ja kolmanda isiku vahelisi võlasuhteid. Kui kostja soovis tagada, et hagejatele võõrandatav kinnistu jääks kasutama kostja rajatud kommunikatsioone ja selle eest tasuma, oli võimalus müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal sõlmida asjaõiguskokkulepe vastava koormatise kinnistusraamatusse kandmiseks. Sellise kohustuse kinnistusraamatusse kandmisele viidati ka hageja II ja kostja vahelises lihtkirjalikus kokkuleppes. Eeltoodust tulenevalt ei saa lepingu p-dest 3.2.1-3.2.6 tulenevate hagejate kohustuste täitmist lugeda lepingu p-s 3.1.2 sätestatud liitumise võimaldamise eeltingimuseks. Ostu-müügilepingu olulisteks tingimusteks on kokkulepped selles, millistele tingimustele peab vastama ostumüügilepingu ese ja milline on ostuhind, lisaks on olulised omandiõiguse ja valduse üleandmisega seotud tingimused. Pooled on eelnimetatud tingimuste osas kokkuleppele jõudnud selliselt, et ostuhind sisaldab liitumisi kommunikatsioonidega ning liitumise võimaldamine on kostja kohustus.
32.VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leidis, et kostja keeldumine hagejatele elektrivõrguga liitumise võimaldamisest on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hagejad on selle kohustuse täitmiseks ostu-müügilepingust tulenevad kohustused täitnud. Hagejad on ostuhinna tasunud ning kostja põhjendamatult tuletab aluse oma kohustuste täitmisest keeldumiseks hageja ja kolmanda isiku vahelistest lepingulistest suhetest.
33.Kuna kohus leidis, et lepingu p-des 3.2.1-3.2.6 sätestatud kohustused ei ole vastastikus seoses kostja kohustusega tagada tasuta liitumine, ei oma asjas tähtsust, kas hagejad neid kohustusi täitsid või mitte. Asjas esitatud tõenditega, eelkõige AS Morrison Invest poolt
hagejatele muuhulgas kaeveloa ja ehitusprojekti kooskõlastamise eest esitatud arvega, hagejate kirjadega, milles teatatakse kaevetööde lõppemisest, ning nende kirjade saatmist tõendavate tähtkirja kviitungitega, on tõendatud, et hagejad täitsid ka nendest lepingu punktidest tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et hagejad sõlmisid lepingu p. 3.2.1. nimetatud hoolduslepingu, on kostja ise õigeks võtnud. Kostja tõlgenduse kohaselt andis hagejate taganemine hoolduslepingust kostjale õiguse elektriühendus katkestada. Seega leiab kostja sisuliselt, et ostu-müügilepingus kokkulepitud kostja kohustuste täitmisest keeldumine on kohaldatav sanktsioonina hageja ja ostu-müügilepingu pooleks mitteoleva isiku vahelise lepingu täitmise tagamiseks. See ei saa olla ostu-müügilepingu eesmärgiks ja ka põhikohustuseks.
34.Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostjal ei olnud õiguslikku alust oma kohustuste täitmisest keelduda. Seega on kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega ostu-müügilepingut rikkunud. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool õiguskaitsevahendina muu hulgas nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). VÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel. Olukorras, kus AS Morrison Invest on pakkunud kostjatele tasulist liitumist ning sidunud tasuta liitumise täiendavate tingimuste täitmisega, kuid nende tingimuste hagejate poolt täitmisele vaatamata ei ole liitumist võimaldatud, kostja on kinnitanud, et liitumise pidi vastavalt kostja ja AS Morrison kokkuleppele teostama AS Morrison Invest, ei pidanud hagejad enne kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamist andma kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega (VÕS § 115 lg 3). 13.04.2006 liitumispakkumises on AS Morrison Invest teatanud hagejatele, et võrguettevõtja võimaldab tasuta liitumise üksnes juhul, kui hagejad tasuvad elektrivõlgnevuse ja viivised kokku 2 230,19 krooni, täidavad protseduurireegleid ning teeninduslepingust tulenevaid kohustusi. Hagejad tasusid selle võlgnevuse õigusrahu saavutamise nimel. Hiljem on AS Morrison Invest leidnud, et hagejatel on tasumata kasutatud elektri eest 2005.a lõpust kuni 2006.a aprillini üle 80 000 krooni. See näitab samuti ilmekalt, et kostja ja AS Morrison Invest soovisid oluliste kommunikatsioonide kasutamise võimaluste piiramise kaudu tagada, et hagejad täidaksid hoolduslepingut ja protseduurireegleid (mis muuhulgas kohustavad hankima AS-ilt Morrison Invest kooskõlastused ning kehtestavad tasu nende kooskõlastuste eest) sõltumata sellest, kas vastu mingit teenust saadi või mitte.
35.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 127 lg-test 3 ja 4 tuleneb, et lepingulise kohustuse rikkumise puhul on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusteks kahju ettenähtavus ning kahju tekkimise põhjuslik seos kahju tekitanud asjaoluga. Kui kostja ei oleks ostu-müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, oleksid hagejad saanud elektrivõrguga liituda, ilma selle eest juba tasutud ostusummale lisaks mingit tasu maksmata. Seega on kostja lepingurikkumise tõttu teisele võrguettevõtjale tasutud liitumistasu võrra hagejate vara vähenenud, mis on otseseks varaliseks kahjuks VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kuna kostja tahtlikult ja põhjendamatult keeldus hagejatele tasuta liitumise võimaldamisest, olid hagejad VÕS § 221 lg 1 p 2 ja § 222 lg 5 kohaselt õigustatud tellima elektrivõrguga liitumise kostja kulul teiselt ettevõtjalt. Kostja pidi lepingu sõlmimisel seda võimalust ette nägema. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt välja 47 781,64 krooni. Selle summa tasumine nähtub 15.08.2007 hageja II ja AS Fortum Elekter vahelisest liitumislepingust.
36.Samuti on VÕS § 128 lg 3 alusel põhjendatud õigusabikulu hüvitamise nõue. AB Aivar Pilv arve ja kulude spetsifikatsiooni kohaselt on hagejale I esitatud arve õigusabi osutamise eest suhtlemisel AS-iga Morrison Invest ja Energiaturuinspektsiooniga seoses
Heldri tee 1 elektrienergiaga varustamisel. Võttes arvesse, et 13.04.2006 liitumispakkumises viidatakse kostja ja AS Morrison Invest kokkuleppele, mille kohaselt kinnistu omandajate liitumise tagab AS Morrison Invest, on pahatahtlik kostja väide, et osutatud õigusabi ei ole seotud kostja kohustuste täitmisega ning kostja selle hüvitamise eest ei vastuta. Hagejad on kasutanud õigusabi, et koostada ja esitada pretensioone ja nõudmisi ostu-müügilepingus kokkulepitud tasuta liitumise saamiseks. Seega on õigusabikulu näol tegemist kahju ärahoidmisele või vähendamisele suunatud kulutusega.
37.Liitumislepingu Fortum Elekter AS-iga on sõlminud hageja II. Seega tekkis liitumistasu maksmise kohustus hagejal II. AB Aivar Pilv on õigusabi arve esitanud hagejale I, spetsifikatsioonist nähtuvalt oli advokaadibüroo kliendiks hageja I. Hagejad on Heldri tee 1 kinnistu kaasomanikud võrdsetes osades. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on hagejad VÕS § 73 lg 1 kohased solidaarvõlausaldajad, mistõttu on põhjendatud hagis nõutud kahjusumma väljamõistmine mõlemale hagejale, sõltumata sellest, kes sõlmis lepingud, millega kulu kandmise kohustus tekkis. Apellatsioonkaebuse põhjendused
38.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 10.06.2010 otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
39.Kohtu seisukoht, et kostja keeldumine võimaldada hagejatele elektrivõrguga liitumine, oli vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole õige. Lepingupoole keeldumine oma kohustuste täitmisest oleks vastuolus hea usu põhimõttega juhul, kui keeldumise põhjus oleks otsitud, ei oleks lepingust tulenevalt prognoositav või kui keeldumise ajend oleks tühine. Kõik need tunnused käesoleval juhul puuduvad. Kohtu väide, ei hagejad on oma müügilepingust tulenevad kohustused täitnud, ei ole õige. Vastavalt müügilepingu p 3.1.2 ei sõltunud liitumisõiguse saamine üksnes hagejate poolt kinnistu müügihinna tasumisest. Selleks tuli hagejatel täita mitmeid muid kohustusi (p.3.2). Peapõhjus, miks kostja keeldus hagejatele liitumist tagama, oli hagejate poolt hoolduslepingu ülesütlemine. Hoolduslepingu sõlmimine ja püsiva hoolduslepingu olemasolu olid niivõrd olulised, et müügilepingusse lisati spetsiaalne p 3.2.1, mis kohustas hagejaid hoolduslepingut sõlmima. Sealjuures müügilepingu p 3.2.7 pani hagejatele kohustuse tagada hoolduslepingu sõlmimine ka kinnistu võõrandamisel selle järgneva omandaja poolt. Vastavalt müügilepingu p-le 3.1.2 oli kostja kohustus tagada hagejatele trassidega liitumine tingimuslik ning selle kohustuse täitmine sõltus sellest, kas hagejad täidavad omapoolsed lepingu p-s 3.2. nimetatud kohustused. Hoolduslepingu ülesütlemisega hagejad rikkusid oma kohustust. Alates sellest langes kostjal ära kohustus tagada hagejatele elektrivõrguga liitumine. Hagejatele olid müügilepingu p 3.2.1 ja 3.1.2 tingimused arusaadavad ning hoolduslepingu ülesütlemise tagajärjed teada. Seega, peatades elektrivõrguga liitumise, kuni hagejad on müügilepingu p 3.2 rikkumise kõrvaldanud, ei rikkunud kostja lepingut ning tema tegevus ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega.
40.Kohtu väide, et kostja tahtlikult ja põhjendamatult keeldus hagejatele tasuta liitumise võimaldamist, ei ole õige. Müügilepingu p 3.1.2 tähendas seda, et hagejatele kinnistu valduse üleandmisel oleks elektrivõrk välja ehitatud ja hagejatel võimalus sellega liituda. Selle kohustuse kostja täitis, sest elektrivõrk oli olemas ja hagejad hakkasid elektrienergia ajutise ostu-müügi-lepingu alusel elektrit tarbima. Alaline elektrivõrguga liitumisleping jäi sõlmimata, kuna hagejad ütlesid hoolduslepingu üles ega soovinudki elektrienergiat edaspidi AS-lt Morrison Invest osta. Hagejad panid ennast ise olukorda, kus nad ei saanud tasuta liitumist kostjalt ega AS-lt Morrison Invest. Seetõttu puudub põhjuslik seos kostja
tegevuse ja hagejate poolt teisele võrguettevõttele makstud 47 781,64 krooni vahel. Kohtu poolt VÕS § 221 lg 1 p 2 ja § 222 lg 5 kohaldamine on põhjendamatu, sest käesoleval juhul puuduvad selleks seaduses ettenähtud alused. Asi vastas lepingutingimustele. Liitumine elektrivõrguga oli tingimuslik. Need tingimused ei saabunud hagejate süü tõttu.
41.Kohus ei ole õigesti hinnanud kostja seisukohti, kui väitis, et seadusele ei vasta kostja tõlgendus, et liitumise võimaldamise eelduseks oli kõigi lepingus sätestatud ostja kohustuste täitmine hagejate poolt. Käesolevasse vaidlusesse ei kuulu kõigi müügilepingu punktide arutelu, küll aga vastuse andmine küsimusele, kas esines müügilepingus punkte, millede rikkumine hagejate poolt vabastas kostja kohustusest tagada hagejatele elektrivõrguga liitumine ja kas hagejad on oma kohustusi rikkunud. Kostja viitas müügilepingu p-le 3.2 ja 3.2.1, mida hagejad rikkusid ning mis andis kostjale õiguse mitte täita lepingu p-s 3.1.2 võetud kohustust. Kohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kas hagejad rikkusid müügilepingu p 3.2.1 või mitte.
42.Kohus leidis, et kostja õiguse ja hagejate kohustuse vahel puudub piisav seos. Kohtu sellekohane väide on ebaõige, sest müügilepingu p 3.1.2 on esitatud kostja kohustused, p 3.2 (eelkõige 3.2.1) hagejate kohustus ning p 3.1.2 tingimused, mis peavad hagejate poolt olema täidetud. Seost lepingu nende punktide vahel ei eitanud ka hagejad.
43.Ebaõige on ka kohtu tõlgendus VÕS § 110 ja § 111 kohta. Kohus leidis, et kostjal ei olnud õigust keelduda liitumise võimaldamisest, sest lepingu p 3.2 võtavad hagejad kohustused mitte kostja, vaid kolmanda isiku AS Morrison Invest ees. Viimane ei ole aga müügilepingu pool. Lepingus võivad pooled panna kohustusi nii teineteise kui ka kolmandate isikute suhtes ning seada tingimuse, et omapoolne kohustus täidetakse üksnes tingimusel, kui täidetakse mingi sooritus kolmanda isiku kasuks. VÕS §-st 111 lg 2 tuleneb, et lepinguga võib panna kohustusi mitme isiku suhtes.
44.Kostja ja AS Morrison Invest tegevus ei olnud õigusvastased. Õigusvastasuse puudumist tõendavad Energiaturu Inspektsiooni 04.07.2006 otsus nr 2-7/110 ja 07.03.2007 otsus nr 2-7/53. AS Morrison Invest ja kostja ei olnud kohustatud hagejatele liitumislepingut sõlmima ega võrguühendust tagama, sest hagejad ei aktsepteerinud AS Morrison Invest 13.04.2006 kirjaga nr 06/56 tehtud liitumispakkumist. Ka langes ära kohustus tagada elektrivõrguga liitumine seetõttu, et hagejad rikkusid EITS § 68, olles 04.04.2006 omavoliliselt lahti ühendanud võrguühenduse ning seejärel omavoliliselt taasühendanud oma elektripaigaldise Heldri elamurajooni elektrivõrku. Need olid samuti põhjused, miks liitumislepingut hagejatega ei sõlmitud. Rikkudes menetlusnormi kohus ei põhjendanud, miks ta kostja neid argumente ei arvestanud ning kostja esitatud tõendeid ei analüüsinud.
45.Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 101 lg 3. Seaduse sellest sättest lähtudes tulnuks maakohtul anda hinnang kostja väitele, et hagejad panid ennast ise olukorda, kus AS-i Morrison Invest elektrivõrguga liitumine ei olnud võimalik. Seega teisele võrguettevõttele tasutud 47 781,64 krooni ja AB-le Aivar Pilv tasutud 13 216 krooni ei olnud kostja poolt tekitatud kahju. Vastus apellatsioonkaebusele
46.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
47.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagejate nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
48.Apellatsioonkaebuses on kostja valdavalt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud poolte vahel 21.07.2005 sõlmitud kinnistu ostumüügilepingu tingimusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi kostja vastuväidetele vaatamata rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii lepingus kokkulepitud tingimuste sisustamise, vastastikuste kohustuste kindlaksmääratlemise, kostja poolse lepingu rikkumise, kahju põhjustamise kui ka hüvitamisele kuuluva kahju suuruse osas. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
49.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
50.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium, et VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu mõiste järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müüdud asja puuduse kõrvaldamise kulude hüvitamist on ostjal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel. Võlausaldajal on võimalik valida VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahend, mida ta võib kooskõlas VÕS § 101 lg-ga 2 kasutada eraldi või koos, kui neid saab üheaegselt kasutada. Hagejad nõuavad VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta ei täida kohustust, või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Kohustuse täitmise asemel võib VÕS § 115 lg 3 alusel nõuda kahju hüvitamist täiendavat tähtaega määramata mh ka juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 pde 1-4 tähenduses.
51.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja kohustus tagada hagejatele elektrienergiaga liitumine on sätestatud 21.07.2005 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingus ning sellele kostja kohustusele vastab hagejatepoolne kohustus maksta kinnistu ostu-müügi hind. Kuna hagejad on kinnistu hinna kostjale tasunud ning kostja on sellele vaatamata keeldunud hagejatele lisatingimusteta elektrienergiaga liitumise tagamisest, on hagejad õigustatud nõudma täitmise asemel kahju hüvitamist (VÕS § 114 lg 4). Samuti võib kostjapoolset lepingurikkumist pidada VÕS § 116 lg 2 p-d 1-4 järgi oluliseks ning seetõttu on hagejatel õigus nõuda VÕS § 115 lg 3 järgi kahju hüvitamist kostjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega andmata.
52.Õige on maakohtu seisukoht, et hagejate kantud kulutused on kahjuks VÕS § 127 mõttes. Hüvitatava kahju liigid on sätestatud VÕS §-s 128. Selle paragrahvi 3. lõike järgi on otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamise tõttu kantud kulud. Hagejate kahjuks on maksud liitumistasu ja kulutused õigusabile, mida hagejad on kandnud ostumüügilepingus kokkulepitud tingimustel elektrienergiaga liitumise saavutamiseks. Sellised kulud on käsitatavad VÕS § 127 ja § 128 lg 3 järgi hüvitamisele kuuluva otsese
varalise kahjuna.
53.Hagejatele tekkinud kahju on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega, kuna kostja poolt 21.07.2005 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu täitmise korral ei oleks hagejad pidanud elektrienergiaga liitumiseks lisaks kinnistu ostumüügihinna tasumisele muid kulutusi kandma.
54.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja kohustusele tagada hagejatele elektrienergiaga liitumine vastas hagejate kohustus tasuda kostjale kinnistu ostu-müügi hind. Seetõttu on kaebuse väited, mis püüavad seostada kostja kohustuse täitmise eeldust lepingu muude tingimustega s.h lepingu p-s 3.2.1 sätestatud hagejate võimalikku kohustusega sõlmida hooldusleping AS-ga Morison Invest, ainetud. Kuna vaidlust ei ole selles, et kinnistu ostu-müügihind on kostjale tasutud, ei pidanud maakohus võtma seisukohta küsimuses, kas hagejad on ostu-müügilepingu muid tingimusi nõuetekohaselt täitnud või mitte.
55.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.