Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.02.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-10-15607
Tsiviilasi
Swedbank Liising ASAS-i hagi J P` P`i vastu võlgnevuse õlgnevuse 1045.52 euro (16 358.89 krooni) krooni) ja lisanduva viivise nõudes.
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (reg.kood 10434248), asukoht: Liivalaia 8, 15039 Tallinn; volitatud esindaja Silva Kark, aadress: Rakvere 5, 41592 Jõhvi; e-post: [email protected] Kostja: J P (ik xxxx), elukoht: xxxx; e-post: xxxx
Kirjalik Kirjalik menetlus Hagihind
886.95 eurot (13 877.68 krooni)
Teha asjas õigeksvõtul põhinev otsus ja rahuldada hagi täielikult. Välja mõista J P`ilt P`ilt (ik xxxx) xxxx) Swedbank Liising ASAS-i (reg.kood 10434248 10434248) 4248) kasuks võlgnevuse võlgnevuse katteks kokku 1045.52 eurot /üks tuhat nelikümmend viis eurot ja 52 senti (16 358.89 krooni), krooni), millisest summast põhivõlgnevus moodustab 886.95 eurot (13 877.68 krooni) krooni). Välja mõista J P`ilt P`ilt alates 26.08.2010 Swedbank Liising AS AS-i kasuks viivis pr protsendina otsendina põhinõudelt (886.95 eurolt eurolt / 13 877.68 krooni) kuni põhinõude täitmi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas aastas, as, hetkel määr 0,022%). 0,022%).
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista J P`ilt P`ilt hageja ASAS-i Swedbank Liising (reg.kood 10434248 10434248) 434248) menetluskulude katteks välja 95.86 eurot. eurot. Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda. Välja mõista J P`ilt P`ilt hageja Swedbank Liising Liising ASAS-i kasuks kasuks viivis menetluskuludelt (95.86 (95.86 eurolt) eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tagastada hagejale ASAS-ile Swedbank TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1/2 (pool), s.o. summas 95.87 eurot (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti)
hageja ASAS-i Swedbank arvelduskontole arvelduskontole nr 22102021568 22102021568, 102021568, märkides selgitusse: ”Swedbank ”Swedbank Liising hagi J P vastu, maksekorraldus nr 28199, 28199, 26.08.2010 osaline tagastamine”. tagastamine”. Kohtuotsus tehakse avalikult avalikult teatavaks teatavaks maakohtu kantselei kaudu 16.02.2011 kell 15.00.
Edasikaebe kord Pooled on teatanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest, mistõttu otsus jõustub poolt pooltele kättetoimetamisest. Otsus saata pooltele ja jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele. I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.08.2010 esitas Swedbank Liising AS Viru Maakohtusse hagiavalduse J P`i vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Vastavalt 03.11.2010 esitatud hagi täpsustusele on hageja nõudeks võlgnevuse summas 16 358.89 krooni tasumine kostja poolt.
Hagiavalduses esitatud asjaolud 04.09.2006 sõlmisid KLISSERAN KAUBANDUS OÜ (reg.-kood 11199045) müüjana ja kostja J P (ostjana) Ego järelmaksu müügilepingu nr 229/109599, mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupa summas 14 817.76 krooni eest intressimääraga 12,9 % aastas. Kostja kohustus tagastama lepingu 1 kauba brutosumma 14 817.76 krooni alates 15.10.2006 kuni 15.09.2009 igakuiselt summas 403.41 krooni AS Hansa Liising Eesti kontole nr 221001169826, viitenumbriga 734071224. Kostja on tasunud lepingu 1 brutosummast 10 381.43 krooni. 08.02.2007 sõlmisid ENTER ITMARKET AS (reg.-kood 11078270) müüjana ja kostja J P (ostjana) Ego järelmaksu müügilepingu nr 482/134247, mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupa 21 108 krooni eest intressimääraga 17,9 % aastas. Kostja kohustus tagastama kauba brutosumma 21 108 krooni alates 15.03.2007 kuni 15.02.2011 igakuiselt summas 439.75 krooni AS Hansa Liising Eesti kontole nr 221001169826, viitenumbriga 734827203. Kostja ei ole lepingute 1 ja 2 graafikujärgseid makseid tasunud alates 15.11.2008 kuni 15.02.2009. Kostja on tasunud lepingu 2 brutosummast 9 235 krooni. Lepingute kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 26.01.2009 kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul ning hoiatas kostjat, et ettenähtud tähtpäevaks jooksva võlgnevuste mittetasumisel, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaega üles ning võlgnevusele lisandub 50 krooni lepingu ülesütlemise teatise koostamise ja väljastamise eest. Kostja võlga ei tasunud ja hageja ütles 03.03.2009 lepingud ennetähtaegselt üles. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ega asunud ka võlgnevust kustutama. Kostja ei ole ka hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 05.04.2010 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja menetluskulu nõudes. 17.08.2010 lõpetas kohus ts. asjas nr 2-10-15607 maksekäsu kiirmenetluse põhjusel, et kostja esitas vastuväite, milles teatas seoses ajateenistuses viibimisega võlgnevuse olemasolust mitteteadmisest. Seisuga 18.08.2010 moodustab kostja võlgnevus kokku 16 358.89 krooni, sellest põhiosa 13 877.68 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102; 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele.
Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – Ego järelmaksu müügilepingud, maksegraafik, kliendi viivisvõlgnevuse raport, kostjale saadetud teatis lepingute ülesütlemise kohta, kohtumäärus 17.08.2010, teatised kohtule 18.08.2010, lepingust tuleneva võlgnevuse arvestus, maksekorraldused riigilõivu tasumisest, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastus vastus hagile. Kostja on vastuseks esialgsele hagiavaldusele teatanud 10.09.2010, et ta tunnistab hagi ja on nõus kirjaliku menetlusega. Samuti on kostja teatanud 21.01.2011 vastuseks täpsustatud hagiavaldusele, et ta tunnistab hagi täies ulatuses ning loobub ka enne otsuse teatavakstegemist apellatsioonkaebuse esitamisest. Hageja on edastanud kohtule taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks, teatades ka, et õigeksvõtul põhineva otsuse korral loobub hageja apellatsioonkaebuse esitamisest. 27.01.2011 korraldava määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja täiendavate taotluste olemasolul nende esitamiseks hiljemalt 10.02.2011, teatades ühtlasi, et vastuväidete puudumisel teeb kohus otsuse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 16.02.2011 kell 15.00. 09.02.2011 on hageja esitanud taotluse otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks, samuti riigilõivu tagastamiseks tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 3 1⁄2 osas summas 95.87 eurot. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik kostja poolt hagi tunnistamisel teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi täielikult rahuldada. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse ning kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja kohustused hageja ees tulenevad Ego järelmaksu müügilepingutest. Vastavad lepingud on hageja poolt esitatud, samuti on esitatud võlgnevuse arvestus ja lepingute ennetähtaegse ülesütlemise teated. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt raha maksmise kohustuse rikkumisel nõuda selle kohustuse täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt kostja poolt hagi omaksvõtule kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kahe lepingu järgi kokku summas 1045.52 eurot (16 358.89 krooni), millisest summast põhivõlgnevus moodustab 886.95 eurot (13 877.68 krooni) ning ülejäänud summa moodustavad intressivõlgnevus, viivisvõlgnevus ja võla sissenõudekulu. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 26.08.2010 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 150 lg 2 p 3 tulenevalt on kohtul õigus hageja taotlusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust juhul, kui pooled teatavad esimese astme kohtule enne otsuse teatavakstegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumises. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldused nr.28199, 26.08.2010 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 2250 krooni, ja nr 27230, 05.04.2010 summas 750 krooni, s.o. kokku summas 3000 krooni ehk 191.73 eurot. Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud kuuluvad kohtuotsusega kostjalt väljamõistmisele hageja poolt täpsustatud ulatuses, s.o summas 95.86 eurot ning TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale tagastamisele summas 95.87 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik
/allkiri /
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 19.
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.