Kohtulahend

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ilmunud hageja korraldavale istungile 9. juunil 2010, kohtukutse istungi aja kohta on esindajale kätte toimetatud, hageja on istungile mitteilmumise tagajärgedest teadlik, hageja ei ole andnud nõusolekut, et asja võib menetleda kirjalikus menetluses, ega ole esitanud taotlusi. Kostja hagi ei tunnistanud. Seega puudusid piirangud TsMS § 412 lg 1 järgi hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist. TsMS § 409 lg 1 p 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmunud kohtuistungile ja kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist. Eeltoodu alusel jättis maakohus kostja vastu esitatud hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti poolte määruskaebused rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ning maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ja kostja paluvad teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 ja § 423 lg 1 p 9 alusel ning jaotada menetluskulud selliselt, et kõik asja menetlemise kulud jäävad Harry Podneksi kanda. Hageja ja kostja leiavad, et maakohus ja ringkonnakohus rikkusid materiaalõiguse normi, jättes kohaldamata mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 4 ja § 27 lg 6, ning menetlusõiguse normi, jättes kohaldamata TsMS § 226 lg 2 p 1, § 227 lg 5 ja § 423 lg 1 p 9, ehkki hageja nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu. Kostja on tsiviilasja menetluses korduvalt rõhutanud, et MTÜS-i 1. juulil 2009 jõustunud § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi nimetatud küsimuste otsustamist anda põhikirjaga juhatuse või muu organi pädevusse. Selle sätte eesmärgiks on kaitsta mittetulundusühingut selle esindajate omavolilise tegevuse eest ning tagada, et mittetulundusühing osaleks menetluses üksnes üldkoosoleku otsuse alusel. Seega eeldab mittetulundusühingu esindaja esindusõigus kahte komponenti: nii üldiseid juriidilise isiku esindaja volitusi tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 34 ja MTÜS § 27 lg-st 1 kui ka täiendava üldkoosoleku otsuse olemasolu, millega konkreetselt seda juhatuse liiget volitatakse esindama mittetulundusühingut kohtuvaidluses tulenevalt MTÜS § 19 lg 1 p-st 4. MTÜS § 27 lg 6 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek. Ilma sellise üldkoosoleku otsuseta ei saa juhatuse liiget pidada volitatud isikuks TsMS § 217 lg 4 ja TsÜS § 34 lg 4 mõistes, kuna MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja § 27 lg 6 on TsÜS § 34 ja TsMS § 222 suhtes juhatuse liikme esindusõigust sätestavateks erinormideks. Ringkonnakohtu seisukoht, nagu polnuks maakohus kohustatud selgitama välja, kas Harry Podneks on hagi esitama volitatud üldkoosoleku otsusega, on otseses vastuolus MTÜS § 27 lg 6 imperatiivse nõudega ning riivab hageja kui menetlusosalise õigusi. Ka kostja esindaja teatas 9. juuni 2010. a istungil, et hageja ei ole kiitnud Harry Podneksi tegevust heaks, ning see väide on kajastatud istungi protokollis. Juhul kui kohtul tekkis kahtlus kostja esindaja sõnades, oleks kohus võinud küsida hageja kirjalikku kinnitust nimetatud asjaolu kohta. Hagi kättetoimetamist kostjale ei saa pidada kohaseks kättetoimetamiseks TsMS § 319 mõistes isegi juhul, kui kostja kannab MTÜ liikmetele ette tema vastu esitatud hagist. Kutse 9. juuni 2010. a istungile on

tühistada TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt. Ringkonnakohus ei ole rikkumisi kõrvaldanud, millega rikkus TsMS § 669 lg 1 p 1 ja 4. TsMS § 227 lg 5 järgi, kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Seega puudub kohtul diskretsiooniõigus, mis alusel jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui esindajal puudus esindusõigus hagi esitamisel ka siis, kui esinevad muud TsMS §-s 423 sätestatud alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. Praegusel juhul on tähtsust lisaks sellele, et hageja üldkoosolek polnud Harry Podneksit hagi esitama volitanud, ka sellel, et 9. juuni 2010. a istungi toimumise ajaks oli Harry Podneks hageja juhatusest tagasi kutsutud. Kohtud rikkusid menetlusõiguse normi, kohaldades menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 227 lg 6 asemel TsMS § 168 lg-t 2. Kohtud oleksid pidanud jätma menetluskulud Harry Podneksi kanda. Ringkonnakohus pole ka märkinud, millise menetlusnormi alusel on ta jätnud määruskaebuse menetlemise kulud poolte endi kanda, rikkudes sellega TsMS § 654 lg-s 4 sätestatud lahendi põhjendamise kohustust. TsMS §-s 168 kehtestatud menetluskulude jaotuse korda tuleb kohaldada üksnes siis, kui mõlema poole esindusõigus on selge ning mõlema poole esindajad on tõendanud, et nad esinevad menetluses oma esindatava eest ja nimel TsÜS § 34 ja TsMS § 217 lg 1 kohaselt, ehk üksnes siis, kui esindatav on selgelt väljendanud oma tahet menetluses osaleda ning sellega kaasnevaid kohustusi täita ning on kiitnud esindaja tegevuse heaks. Juhul kui hagi on esitatud selliselt, et esindatav ei teagi selle sisust ega kavatsegi sellises menetluses osaleda, lasub hagi esitamisega kaasnev vastutus täiel määral hagi esitanud isikul, mitte aga esindataval, isegi kui see isik on hagi esitamise hetkel formaalselt esindama õigustatud. TsMS § 227 lg 6 kohaselt mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda kulusid ületava kahju hüvitamist. Selline regulatsioon on oma sisult sarnane TsÜS § 130 lg-tega 1 ja 2. TsMS § 227 lg 6 on TsMS § 168 suhtes erinormiks tulenevalt asjaolust, et menetluskulud on kostjale tekkinud õigustamatu isiku tegevuse, mitte hageja tegevuse tõttu. Tekkinud olukorras on Harry Podneksi tekitatud menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane ning TsMS § 656 lg 1 p-ga 4 vastuolus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse muu hulgas juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. MTÜS § 27 lg 6 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja nimel hagi esitanud Harry Podneks oleks hageja üldkoosoleku otsusega volitatud esindama hagejat kohtumenetluses kostja vastu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud esitada hagi kostja vastu. Seega ei nähtu toimiku materjalidest, et Harry Podneksil oleks olnud hageja esindamise õigust. Hageja ei ole ka heaks kiitnud, et Harry Podneks teda esindas. Ka kohtukutse kättesaamist on kinnitanud 15. aprillil 2010 Harry Podneks (tl 91), kelle õiguse hagejat esindada oli kostja oma

seetõttu TsMS § 227 lg 5 alusel hagi läbi vaatamata, tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel juhinduda TsMS § 227 lg-st 6, mille kohaselt § 227 lg-s 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda menetluskulusid ületava kahju hüvitamist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.