Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu tuginedes KÜ Põhikirja p. 3.2.6.; p.3.2.7. ja p 3.1.5., VÕS § 110 lg 1, § 111 lg 1 ja lg 4, TsÜS § 31 lg 5, § 147 lg 2, TsMS § 236 lg 2, § 272 lg 2, Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 5. Nagu nähtub KÜ Põhikirja punktidest 3.2.6. on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt Juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muu ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid Juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. KÜ Põhikirja punkt 3.2.7. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt Juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsiooni) eest makseid Juhatuse poolt kehtestatud korras. Kuni 2010.a. märtsini korteriühistus kehtinud arvete vormis „Maksekorralduse“ jao lahtri „Mille eest“ sisu oli alljärgnev „Hooldustasu ja kommunaalteenuste eest. Jaanuarikuu“ Seega koosnevad korteriühistu poolt igakuiselt esitatavad arved kommunaal- ja majapidamisteenuste maksetest. Kuna hagiavalduste lisades kui ka hagiavalduses kirjutab hageja kommunaalmaksete mittetasumisest ja rõhutab kommunaalmaksete võlgnevuse olemasolu, vaidlus kostja poolt majandamiskulude mittetasumises puudub. Kostja tähendas alates septembrist 2008.a. oma korteris -69 hallituse esimesi märke 3 toa seinte ja lae liite piirkonnas. Kostja pöördus koheselt hageja poole hallituse probleemidega. 2009.a. suvel teostati maja välisfassaadil vuukide töid. 25.10.2009.a. avastas kostja oma korteris, et seina ja lae liite piirkonnas on levinud märjad plekid. Kostja arvetes on hageja jätnud eeltoodust tulenevalt täitmata oma kohustused korteriühistu liikmete kaasomandi remondi ja hooldamise osas ja ilmselt ei täida neid ka tulevikus. FIE AT poolt läbiviidud korteri -69 ülevaatuse akti alusel koostatud Swedbank Varakindlustuse AS

08.01.2010.a. teates on fikseeritud, et kahju käsitlemisel on tuvastatud, et korteri kahjustused on põhjustatud välisfassaadi kaudu sissetungiva niiskuse ja ruumide (ebapiisava) ventilatsiooni tagajärjel aegamööda tekkinud hallitusest. Seega tuvastas ekspert oma hinnangus, et hallitustekke eest vastutav isik on hageja. Kostja vastuväidete kohaselt on temal eelnevast tulenevalt sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu tuginedes VÕS § 110. Tuginedes VÕS § 110 lg 1 ja § 111 lg 2 puudub hagejal seaduslik alus kommunaalkulude nõudeks kütte osas, kuna kostja korteris on radiaatorid külmad. Hageja ei ole kostja radiaatoreid välja vahetanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Korteriühistu on kantud Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste registrisse Kostja SM on korteriühistu liige. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomanike eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu lähtub oma majandustegevuses Korteriühistuseadusest ja oma Põhikirjast. Korteriühistu Põhikirja p.3.2.6. ja 3.2.7. kohaselt on ühistu liige kohustatud 1.tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. 2.tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh. vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsiooni) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse : a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest (toimiku lk. 27-28). KÜS § 7 lg 4 ja korteriühistu Põhikirja p. 3.2.10. kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 22.01.2003.a. korteriühistu üldkoosolek otsustas vähendada viivist kuni 0,05 % maksmata jäänud summalt päevas. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et korteriühistu on esitanud igakuiselt kostjale maksekviitungid, kus on kululiikidena toodud teenused, mida kostja on tarbinud ja mille eest on ta kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise kuupäev (toimiku lk.40-54, 150-157). KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja ei ole tasunud talle esitatud arveid kohaselt ja tal on tekkinud võlgnevus summas 27 756,30 krooni, millele lisanduvad viivised summas 3 243,60 krooni.

Kostja väited , et hagejal puudub seaduslik alus nõuda küttekulusid, kuna kostja korteris on radiaatorid jääkülmad, mida pidavat tõendama temperatuuritabel , on paljasõnalised. Kohus leiab, et esitatud tabelid (toimiku lk.120-128) ei sisalda andmeid asja lahendamiseks vajalike asjaolude kohta. Tabelitel puudub igasugune teave selle kohta kes need on koostanud ja mille kohta need on koostatud. Kohus on seisukohal, et pretensiooni korral nii kütte kui hallituse kohta oli kostjal õigus esitada hagi kohtusse ja tõendada kahju suurus ja põhjuslik seos kahju tekkimise ja korteriühistu tegevuse või tegevusetuse vahel. Kostja poolt esitatud pildid oma korterist (toimiku lk 93-100) ja pildid töömehest, kes teeb elamu fassaadil (tõenäoliselt , Tallinnas) vuugitöid (toimiku lk 107-108) ei tõenda, et nimetatud vuugitööd on tehtud ebakvaliteetselt, mis on tinginud kostja eluruumides hallituse . Kostja viitab VÕS § 110, mis lubab võlgnikul keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, samas jättes tõendamata, kunas , mis suuruses on kostjal tekkinud rahaline nõue hageja vastu . Ainuüksi eeldatava kohustuse rikkumise korral ei saa VÕS § 110 lg 1 tugineda, kuna kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Seadus ei tunnista võimalust keelduda igasuguse kohustuse täitmisest ükskõik millise nõude täitmisele tuginedes. Hageja selgituste kohaselt tegi kostja oma korteris omavoliliselt ümberplaneeringu, vahetades elutoa ja vannitoa, mis rikkus elamu ventilatsioonisüsteemi ja mille tagajärjel on tekkinud korteris hallitus. FIE AT poolt 26.11.2009.a. koostatud akti kohaselt kostja korteri wc, vannituba ja nende ees olev esik on ehitatud üheks suureks san.ruumiks, millesse on paigutatud suure avatud pinnaga mullivann. Korteri kõik aknad ja rõduuks on asendatud PVC profiiliga akende ja ustega. Akti kohaselt paneelmaja seinapaneelide vahelised vuugid on korrektselt renoveeritud, mistõttu nende kaudu sademetevete Lekkeid ei saaks esineda. Sademetevete äravoolulehter trepikoja kohal oli puhas ja korras. Seega kostja poolt esitatud FIE AT -69 korteri ülevaatuse akt ei tõenda põhjuslikku seost hageja tegevuse või tegevusetuse ja kostja korteri hallituse vahel. Akt viitab pigem seosele korteris tehtud ümberehituste, akende vahetuse ja hallituse tekkimise vahel. Korteri ülevaatuse akti on tellinud AAS GB Eesti filiaal. Kuna kostja korteri ülevaatust ei ole teostanud kohtu poolt määratud pooltest sõltumatu ekspert, siis loeb kohus kostja poolt esitatud akti dokumentaalseks tõendiks, mitte eksperthinnanguks. Juhindudes KÜS § 2 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 4, KÜ Põhikirja p.3.2.6. ja 3.2.7. asub kohus seisukohale, et korteri -69 omanikuna ja korteriühistu liikmena on kostjal kohustus hüvitada hagejale eluruumil lasuv võlgnevus summas 27 756,30 krooni ja viivised summas 3 243,60 krooni. TsMS § 162 lg1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohtuotsus on kostja kahjuks, kannab kõik hagimenetluse kulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.