Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

liikmele igakuiselt juhatuse liikme tasu 4 092,39 eurot juhatuse liikme enda otsuse alusel. Samas oli juhatuse liige sõlminud tööde tellijaga lepingud tööjõu rentimiseks sellise hinnaga, millest oli võimalik katta ainult nende tööde tegemise tööjõukulu ning lisakulusid selle arvelt katta ei olnud võimalik, mistõttu osaühingu majanduslik olukord juhatuse liikmele tasu maksta ei võimaldanud. OÜ A on OÜ-le JL tasunud lepingu rikkumise eest leppetrahvi 4 090,35 eurot, kusjuures selle aluseks olevas asjaolud on ebaselged ning need ei nähtu ka tellija 10.11.2010 kirjast. Arvestades eelnimetatud asjaolusid on võlgnik maksejõuetu, sest tal puudub vara kohustuste tasumiseks. OÜ A maksejõuetus on tekkinud detsembris 2010 ning maksejõuetuse põhjused vajavad selgitamist. Osaühingu maksejõuetuse põhjuseks võib olla selle tahtlik põhjustamine, mis on kuriteo tunnustega tegu karistusseadustiku ja raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuigi OÜ-l A ei ole käesoleval ajal piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tõenäoliselt võib esineda vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas võimalus esitada nõue juhatuse liikme vastu. Seega tuleb OÜ A pankrot välja kuulutada. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus OÜ A pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 894,74 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 93,60 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ A pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Ingrid Proosi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, ettevõtte majandustegevus on lõppenud. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 44,18 euro väärtuses ning kohustusi vähemalt 49 858 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib tõenäoliselt olla kuriteo tunnustega tegu ja raske juhtimisviga. Ajutise halduri hinnangul esinevad OÜ A pankrotimenetluses tõenäoliselt tagasivõitmise võimalused. Ajutine haldur peab võimalikuks nõude esitamist võlgniku juhatuse liikme vastu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et OÜ A pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku juhatuse liiget vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla

kuriteo tunnustega tegu ja ka raske juhtimisviga, kuna võlgnik on maksnud töötajatele suuremat töötasu, kui töölepingus kokku lepitud. Puuduvad kokkulepped ületunnitöö eest tasustamiseks. Töölepingute ülesütlemine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. OÜ A pangakonto väljavõttest nähtuvalt on osaühing maksnud juhatuse liikmele igakuiselt juhatuse liikme tasu 4 092,39 eurot juhatuse liikme enda otsuse alusel. Samas oli juhatuse liige sõlminud tööde tellijaga lepingud tööjõu rentimiseks sellise hinnaga, millest oli võimalik katta ainult nende tööde tegemise tööjõukulu ning lisakulusid selle arvelt katta ei olnud võimalik, mistõttu osaühingu majanduslik olukord juhatuse liikmele tasu maksta ei võimaldanud. Kohus leiab, et kuna OÜ A vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd tõenäoliselt esinevad vara tagasivõitmise võimalused, sealhulgas on võimalik esitada nõue juhtorgani liikme vastu, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 19 lg 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige EL (isikukood xxx). PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige EL on kohustatud hiljemalt 07.03.2011 haldurile üle andma tema valduses olev OÜ A vara ning raamatupidamisdokumendid. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel EL trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 894,74 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 63,91 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 93,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 190 eurot ja kulutuste hüvitis 93,60 eurot välja mõista võlgnikult, OÜ A.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.