Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Osaühingul M on maksuvõlad 2 968,26 euro ulatuses, millele lisanduvad intressid 232,99 eurot. Osaühingu M 01.12.2010 raamatupidamise bilansi kohaselt on osaühingul lühiajalisi kohustusi 14 692,78 euro ulatuses. Osaühingu varaks on maa ja hoone bilansilises väärtuses 3 218,27 eurot ja OÜ-lt GB laekumata arved summas 13 776,22 eurot. Osaühingu kinnisvara turuväärtus võib selle bilansilisest väärtusest olla väiksem OÜ-ga GB sõlmitud tähtajalise rendilepingu tõttu. Arvestades eelnimetatud asjaolusid on võlgnik maksejõuetu, sest tal puudub vara vähemalt vaidlustamata maksuvõla 3 201,25 euro tasumiseks. Võlgniku juhatuse liige on veendunud, et pankrotimenetluses on võimalik võlgniku tervendamine. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine haldur saanud tervendamise osas seisukohta kujundada. Kassa ja pangakonto tehingute põhjal on alust arvata, et vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Osaühingu M makseraskused on tekkinud 2009. aasta lõpul OÜ GB poolt rendilepingu nõuetekohaselt täitmata jätmise tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla juhatuse liikme MP poolt osaühingu maksejõuetuse tahtlik põhjustamine, mis on kuriteo tunnustega tegu karistusseadustiku tähenduses ja raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et Osaühingu M pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus Osaühingu M pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 894,74 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 93,60 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühingu M pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Ingrid Proosi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku varaks maa ja hoone bilansilises väärtuses 3 218,27 eurot ja OÜ-lt GB laekumata arved summas 13 776,22 eurot, mille sissenõudmiseks tuleb hagi esitada. Bilansi kohaselt on võlgnikul lühiajalisi kohustusi 14 692,78 euro ulatuses, millest maksuvõlg 3 201,25 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole rentnikult rendivõla sissenõudmist alustanud, sest juhatuse liige M Pkeeldub rentnikule nõude esitamisest. Juhatuse liikmete ühise esindusõiguse tõttu NBl üksi hagiavaldust rendivõla sissenõudmiseks kohtusse esitada ei ole võimalik. Samuti ei ole tal võimalik üksinda rendilepingut üles öelda. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib tõenäoliselt olla MP kuriteo tunnustega tegu ja raske juhtimisviga. Ajutise halduri hinnangul vara tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et Osaühingu M pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku juhatuse liikmeid vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib tõenäoliselt olla MPkuriteo tunnustega tegu ja ka raske juhtimisviga kuna võlgnik ei ole rentnikult rendivõla sissenõudmist alustanud, sest juhatuse liige MP keeldub rentnikule nõude esitamisest. Kohus leiab, et kuna Osaühingu M vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas kinnistu ning võimalus esitada nõue OÜ GB vastu tasumata rendimaksete saamiseks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, juhatuse tegevuse ning maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 19 lg 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liikmed NB (isikukood XXX) ja MP(isikukood XXX). PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikmed NB ja MP on kohustatud hiljemalt 07.03.2011 haldurile üle andma nende valduses olev Osaühingu M vara ning raamatupidamisdokumentatsioon. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel NB ja MP trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 894,74 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 63,91 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 93,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 190 eurot ja kulutuste hüvitis 93,60 eurot välja mõista võlgnikult, Osaühingult M.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.