Täiendav kohtuotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Randmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.01.2011.a Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-16723
Tsiviilasi
COÜ hagi VPvastu võla väljamõistmiseks. 1 474,87 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: COÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Alar S (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, Ahtri 6, 10151 Tallinn; epost: [email protected]; [email protected]); Kostja: VP(isikukood xxx, elukoht xxx). Lihtmenetlus
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud COÜ esitas 21.09.2010.a. Harju Maakohtule hagi VP vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt otsustati 19.05.2008.a. toimunud korteriomanike üldkoosolekul nimetada Xxx, Tallinn asuvate korteriomandite valitsejaks COÜ (hageja). 04.06.2009.a. kanti kinnistusraamatusse korteriomandi Xxx omanikuna sisse VP(kostja). Kostja ei ole oma kohustust hageja ees majandus- ja kommunaalkulude tasumise osas täitnud ning seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 1 500,36 krooni, millest põhivõlgnevus on 1 474,87 krooni ja viivis 31.08.2010.a. seisuga 25,49 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,07% päevas põhinõudelt, s.o 1 474,87 kroonilt alates 01.09.2010.a. kuni kohase täitmiseni. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja on ebaõigesti arvestanud arvega nr 44818/19.10.2009.a. nõutud summa 85,73 krooni ulatuses. Kostja leiab, et kostja viivitused maksete tasumisel on olnud põhjendatud ja õiguspärased. Kostja leiab, et hageja nõue ei ole selge, kuna hageja ei ole nimetanud, milliseid konkreetseid makseid ja arveid kostja tasunud ei ole. Kohtu põhjendused TsMS § 448 lg 5 kohaselt on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt TsMS § 448 lg-le 41. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja 2 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning
saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 8 lg 4 sätestab, et korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata. KOS § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid- saldo väljavõtted kostja omandis oleva korteriomandi kohta tõendavad, et kostja võlg hageja ees oli hagi esitamise aja seisuga 1474,87 krooni. Eeltoodud tõendite alusel ja eelpoolnimetatud seadusesätete alusel on hagejal kui korteriomandite valitsejal õigus nõuda kostjalt kaasomandil lasuvate maksude, avalik-õiguslike reaalkoormatiste ja kaasomandi majandamise kulutuste tasumist. Seega on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kostja on olnud viivises hagejale võla tasumisega, on hagejal õigus nõuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 alusel tähtaegselt täitmata kohustuse eest KÜS § 7 lg 4 sätestatud suuruses, mis on 0,07 % päevas. TsMS § 367 kohaselt võib hageja esitada viivisenõude ka koos põhinõudega selliselt, et taotleb viivise , mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Asjaolu, et hageja valiti Xxx korteriomanike üldkoosoleku otsusega 19.08.2008.a. korterelamu Xxx, Tallinnas valitsejaks, on tõendatud korteriomanike üldkoosoleku protokolliga. Menetluskulud Kuivõrd kohus hagi rahuldab, peab kohus TsMS § 162 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.