Tsiviilasi nr 2-09-35815
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
24.01.2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja 2-09-35815
Tsiviilasi
IM hagi Ä M vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes.
Tsiviilasja hind
4665,55 eurot Hageja: I M (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Kostja: Ä M (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Kostja esindaja: Juliana P (Smart Legal Services OÜ ).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
1(5)
Tsiviilasi nr 2-09-35815 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja I M on Harju Maakohtusse esitanud hagi omandiõiguse tunnustamise nõudes, milles palub tunnistada omandiõigust korteriomandile, kuna on selle omandanud pärimise teel ja tunnistada korteriomand lahusvaraks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Lasnamäe Linnaosa Valitsus hagejaga ostu-müügilepingu XXX 09.12.1994.a. Korter erastati hageja ema poolt päritud EVP-kroonidega ehk korteriomand omandati lahusvara arvel, millest lähtuvalt hageja lisab, et tuleb kõrvale kalduda ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdusest. Hageja abielu, mis oli sõlmitud XXX.a. lahutati XXX.a., abikaasast Ä M ́ust Tallinna Perekonnaseisuametis, kus kostja andis allkirja, et varalisi nõudmisi tal hageja vastu ei ole. Hageja esitas 01.09.2010.a. seisukoha kostja vastuses osas, milles hageja esitas kohtule RKO registri väljavõtte. Hageja lisas, et antud väljavõte tõendab, et korteri erastamine, XXX, Tallinn toimus hageja ema 11700 EVP, hageja enda 7200 EVP ja kostja poolt 10.11.1994.a. vabatahtlikult kingitud puuduoleva 1800 EVP alusel. Hageja jääb seisukoha juurde, et korter peaks jääma tema ainuomandisse, samuti lisab, et korter on hageja ja tema poja alaline elukoht. Hageja esitas 04.11.2010.a. vastuse kostja vastuväidetele, milles esitab kohtule väljavõtted oma tööraamatutest enne abielu töötatud tööaastate kohta, mille alusel arvestati EVP-d. Samuti lisab hageja, et kuna ta elas kostjaga ühel eluruumi pinnal ja nad olid abielus, puudus nõue kinkeleping sõlmida notariaalselt oma abikaasaga korteri erastamisest puuduoleva 1800 EVP kinkimiseks. Hageja ei ole nõus kostja esitatud korteriväärtusega summas 918 000 ja lisab, et tema poolne esitatud korteriväärtus on korteri hind, mille alusel on võimalik korter müüa ja esitas kohtule kinnisvarabüroo poolt väljastatud hindamisakti. Kostja seisukohad Kostja oma vastuses hagiavaldusele ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet ja lisab, et kompromissi sõlmimine hagejaga ei ole võimalik. Kostja lisab, et tal ei ole vastuväiteid osas, et hageja poolt päritud pr FLR tööaastad arvestusliku rahalise väärtusega 11 700 krooni tuleb lugeda hageja lahusvaraks, kuid kostja ei nõustu hageja väitega, et kõnealune korter erastati just nende tööaastate eest. Kostja lisab, et juhul kui menetluse käigus tuvastatakse, et hageja päritud tööaastad rahalise väärtusega 11 700 krooni olid kasutatud Tallinnas, XXX asuva korteri erastamiseks, siis ei saa hagejal tekkida ainuomand kogu korteri suhtes, kuna päritud tööaastate rahaline väärtus ei katnud korteri eest tasutud summat tervikuna. Tulenevalt eelnevast on kostja seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida ning tuvastada seda asjaolu, et ühisvaraks oleva korteri eest tasumine toimus hageja lahusvara arvel. Kostja lisas, et seni kuni hageja ei tõenda nimetatud asjaolu, peab kostja poolte osad korteriomandist võrdseteks.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-09-35815 Kostja esitas 24.09.2010.a. täiendavad vastuväited hagile, milles lisab, et korter Tallinnas, XXX asuv korter kui vallasasi omandati abielu ajal XXX.a. ning XXX.a., so abielu kestel muutus korter vallasasjast kinnisasjaks. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja kontole 11.11.1994.a. laekunud kostja erastamisväärtpaberite näol on tegemist kinkega, kuna kostja ei ole erastamisväärtpabereid hagejale kinkinud. Samuti lisab kostja, et hageja ei ole esitanud notariaalselt tõestatud kinkelepingut, mis tõendaks hageja väidet EVP-kroonide kinkimisest. Kostja lisab vastuväites, et Hageja RKO registri väljavõtte kohaselt kasutati Tallinnas, XXX asuva korteri erastamiseks lisaks hageja päritud EVP-kroonidele ka 9000 EVP-kroone, mida hageja sai abielu ajal ning mille kooseisus on kostja poolt kantud EVP-d summas 1 800 kr ning poolte ühise lapse eest arvestatud aastad summas 1500 kr. tulenevalt sellest leiab kostja, et hageja lahusvara arvel omandati ühisvarast 56,5% (so 11700 kr) ja ühisvaraks olevate EVPkroonide eest 43,5% (so 9000 kr). PkS § 19 lg 1 kohaselt moodustab kostja osa ühisvarast 21,75% (43,5% / 2). Oma vastuväites kostja avaldab, et ta on nõus ühisvara jagamisega, mille tulemusel kogukorteriomand jääb hagejale, kuid tingimusel, et hageja maksab kostjale rahalise hüvitise proportsionaalselt kostja osa suurusele. Kostja hindab ühisvara hulka kuuluva eseme, s.o neljatoalise korteri asukohaga Tallinn, XXX väärtuseks 918 000 krooni. Eeltoodu põhjal on kostja seisukohal, et tema osa väärtuseks on 199 665 krooni. Kostja oma vastuses hageja 04.11.2010.a. esitatud vastusele, lisab et ei vaidle vastu hageja poolt kohtule esitatud AS KK eksperthinnangus märgitud korteriomandi turuväärtuse ega hageja abielueelse tööstaaži suhtes. Samas teatab kostja, et ei nõustu hageja vastuses toodud muude seisukohtadega. Kostja on seisukohal, et korteri erastamiseks kasutati hageja lahusvara kokku summas 14 100 EVP. Samuti lisab kostja, et hageja arvele poolte ühise lapse eest riigi poolt kantud rahvakapitali obligatsioonide näol (1500 EVP-kr) on tegemist poolte ühisvaraks olevate erastamisväärtpaberitega. Kostja jääb seisukohale, et kostja poolt hageja kontole 11.11.1994.a kantud 1800 EVP-kr näol ei olnud tegemist kinkega. Kuna notariaalselt sõlmitud kinkelepingu nõue tulenes ka TsK § 260 lg-st 1, siis on kostja arvates alusetu hageja vastuses toodud väide notariaalse kinkelepingu nõude puudumisest. Kostja lisab, et hageja tuginemine vastuses märgitud korra p-le 8 on asjakohatu, kuna antud õigusnormi mõtteks oli anda eluruumis elavatele perekonnaliikmetele võimalus kanda nende tööaastaid ostu-müügilepingu vormistamisel otse müüjale (s.o kohustatud subjektile). Eeltoodu kokkuvõttes leiab kostja, et hageja lahusvara arvel omandati ühisvarast 68,1% (so 14 100 EVP = 11700 EVP + 2 400 EVP) ja poolte ühisvaraks olevate EVP-kroonide eest 31,9% (so6 600 EVP = 20 700 EVP – 14 100 EVP). Seega moodustab kostja osa ühisvarast 15,95% (so3 300 EVP = 6 600 EVP : 2). Kostja palub hageja ja kostja ühisvara jagada nii, et Tallinnas, XXX asuv korter väärtusega 730 000 krooni jääks hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvel rahalise hüvitisena 116 435 krooni.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu sõlmiti 16.11.1984.a. lahutati 20.03.2006.a. Abielu eelselt oli hageja tööraamatus tööaastaid 8 aastat, mis võrdub 2400 EVP krooniga. Abielu kestel on hageja tööraamatusse kantud tööaastaid 11 aastat, mis võrdub 3300 EVP krooniga. Hagejal ja kostjal on üks laps, sündinud 02.04.1985, lapse eest on hageja omandanud 1500 EVP krooni. Kostja kandis 11.11.1994 hageja kontole 1800 EVP krooni. Hageja päris 1993 aastal ema järelt 11 700 EVP krooni. Hageja omandas erastamise teel 09.12.1994 korteri
3(5)
Tsiviilasi nr 2-09-35815 XXX Tallinnas tasudes ostuhinnana 20 700 EVP krooni. Pooled ei vaidle selles, et korteri väärtuseks käesoleval ajal on 730 000 krooni. Hageja palub ühisvaraks olev korter jagada ning jagamisel kalduda kõrvale poolte võrdsusest hageja kasuks, kuivõrd korter on omandatud hageja lahusvara arvel. Vastavalt perekonnaseaduse § 210 lg 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi esitamise ajal 22.07.2009 kehtinud vana perekonnaseaduse redaktsioon (vanaPerS) § 19 lg 2 p 2 sätestas, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest /---/ kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Seega kui hagi on esitatud enne uue perekonnaseaduse jõustumist võib kohus ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda juhul, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte ühise lapse eest saadud 1500 EVP krooni ja kostja poolt hagejale kantud 1800 EVP krooni on hageja lahusvaraks. VanaPerS § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. VanaPerS § 15 lg 1 sätestas, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Eluruumide erastamise seaduse § 10 lg 1 sätestas, et Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluva territooriumi alalistele elanikele 1992. aasta 1. jaanuari seisuga (nende surma korral nende pärijatele) antakse välja rahvakapitali obligatsioonid töötamise aja (tööstaaži) alusel. EES § 10 lg 4 p 5 sätestas, et töötamise aja hulka arvatakse samuti /---/ laste kasvatamise eest emale või tema surma korral isale või last emata kasvatanud isale, samuti lapse hooldajale või eestkostjale täiendavalt viis aastat iga lapse kohta, keda nad kasvatavad või on kasvatanud vähemalt kaheksa aasta vanuseni. Kohus leiab, et tulenevalt vanaPerS eesmärgist tuleb viidatud sätteid tõlgendada selliselt, et EVP kroonid, mis on omandatud abielus oldud ajal töötamise alusel ja abielu ajal kasvatatud ühise lapse eest, kuuluvad abikaasade ühisvarasse. Kohus on tuvastanud, et hagejal ja kostjal on üks laps, sündinud 02.04.1985 ning lapse eest on hageja omandanud 1500 EVP krooni. Abielu kestel on hageja tööraamatusse kantud tööaastaid 11 aastat, mis võrdub 3300 EVP krooniga. Seega on hageja ja kostja ühisvaraks 4800 EVP krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja kandis 11.11.1994 hageja kontole kostja kontol olnud 1800 EVP krooni. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud EVP kroonid kuulusid poolte ühisvarasse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lepinguga EVP kroonid kinkinud hagejale ja kas hageja on seeläbi väärtpaberid omandanud oma lahusvarasse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-09 p 11 selgitanud, et ....tõend, millest nähtub, et kostja ema kandis 12. mail 1994. a oma tööaastad EVP-kroonides kostja kontole, ei ole asjakohane kinkelepingu tõendamiseks. Kolleegium nõustub sellega, sest sel ajal kehtinud TsK § 260 lg 1 järgi pidi kinkeleping üle 50 krooni olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Ka käesoleval juhul on kostja kandnud oma EVP kroonid hageja kontole 1994 aastal, s o TsK kehtivuse ajal. Kostja on kinkelepingu sõlmimist eitanud. Kohus leiab, et tõendatud ei ole pooltevahelise kinkelepingu sõlmimine 1800 EVP krooni osas. Kuivõrd kostjal ei olnud tahet
4(5)
Tsiviilasi nr 2-09-35815 loovutada EVP kroonid hageja lahusvaraks, siis omandas hageja korteri selles poolte ühisvara arvel ning seda tuleb arvestada ühisvara jagamisel. Asjakohane ei ole hageja väide et kostja andis abielu lahutamisel allkirja, et tal varalisi nõudmisi ei ole, kuivõrd ühisvara jagamise või sellest loobumise tahteavalduse sai kostja anda üksnes notariaalselt tõestatud vormis. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et poolte ühisvarasse kuulus 3300+1500+1800=6600 EVP krooni. Kostja osa sellest moodustab 6600/2=3300 krooni. Seega on korteri erastamiseks kulutatud 20 700 EVP kroonist kostja osa 3300/20700= 15,95%. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteriomandi väärtuseks on 730 000 krooni. Seega tuleb korteriomandi jagamisel hagejalt välja mõista hüvitis kostja kasuks 730 000 * 0,1595= 116 435 krooni ehk 7441,55 eurot. Menetluskulud Vastvalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus küll lõpetas ühisvara, kuid ei nõustunud hagejaga hüvitise suuruse osas, seega loeb kohus, et hagi on rahuldatud osaliselt. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.