Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-10-2486

2.3 Intressi arvestab Swedbank Liising AS tagasimaksmata võlgnevuselt maksegraafikus fikseeritud võlgnevuse kustutamise perioodi tegeliku päevade arvu ja 360-päevase aasta alusel. Intressi arvestamine lõpeb võlgnevuse täieliku tasumisega Swedbank Liising AS-ile. Maksegraafikus fikseeritud intressimakse summad kehtivad juhul, kui võlgnevus tasutakse täpselt graafikus toodud tähtpäevadel ja summades. 2.4 Maksegraafiku kohaselt tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata võlgnevuse tagasimaksete ja muude kokkuleppe järgi SM poolt tasumisele kuuluvate maksete summalt kohustub SM tasuma Swedbank Liising AS-ile iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. 2.5 SM’al on õigus kokkuleppe punktis 2.1 toodud summa 1 917,35 eurot (30 000,00 Eesti krooni) tasuda Swedbank Liising As-ile ennetähtaegselt. Ennetähtaegsel tagastamisel ei pea SM tasuma intressi etteulatuvalt 2.6 Juhul kui SM hilineb maksegraafikus fikseeritud summade tasumisega rohkem kui 10 päeva või ei tasu neid üldse, on Swedbank Liising AS-il õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu SM varale. SM eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole Swedbank Liising AS-ile kohustuslik. 2.7 Swedbank Liising AS kinnitab, et pärast kompromisslepingu punktis 2.1 nimetatud summa 1 917,35 euro (30 000,00 Eesti krooni), intressi ja võimalike tekkinud viiviste tasumist puuduvad Swedbank Liising AS-il igasugused nõuded SM kui liisingulepingu nr XXX käendaja vastu. 2.8 Peale SM poolt kompromisslepingu eelse osamakse tasumist, kompromisslepingu kinnitamist kohtu poolt ja kompromisslepingu jõustumist annab Swedbank Liising AS käenduslepingu nr XXX p 5 kohaselt SM’ale üle järelmaksuga müügilepingust tulenevat nõuet tõendavate dokumentide koopiad, sh samas tehingus kaaskäendajaga sõlmitud käenduslepingu koopia. 2.9 Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 2.10 Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. 2.11 Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.

2-10-2486 XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis, märkides selgitusse: „Hagi SM’a vastu, poole riigilõivu tagastamine“

Määruse punktide 1 ja 2 peale võib poolte kokkuleppel esitada 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot (400 krooni). Määrus punktide 3 ja 4 osas ei ole edasikaevatav.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 27.12.2010 on kohtule saabunud poolte poolt allkirjastatud kompromiss, millise paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Osundatud kompromissi kohaselt võlgneb kostja hagejale kokku 1 917,35 eurot (30 000,00 Eesti krooni) ja kohustub selle tasuma igakuiste osamaksetena 165,39 eurot kuus alates 15.01.2011 kuni 15.12.2011. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Juhindudes TsMS §-st 150 lg-st 2 p-st 1 ja lg-st 3 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 239,67 eurot (3 750 Eesti krooni), mis on tasutud 18.01.2010, kogusummas 88,63 eurot (1 386,79 Eesti krooni), Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072369, selgitusega „maksekäsk SM, MK, CEOÜ vastu” ja, mis on tasutud 09.11.2010 kogusummas 390,71 eurot (6 113,21 Eesti krooni) Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „täiendav riigilõiv hagiavalduselt SM vastu”. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Pooled on kokku leppinud TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissilepingu kinnitamise ning menetluse lõpetamise määruse suhtes määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamisega 3 päevani.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.