Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

1(3)

Tsiviilasi nr: 2-09-50141 Võlgnik esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks. 30.11.2009 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus. 18.12.2009 esitas ERGO Kindlustuse AS Harju Maakohtule hagi Kirill Kovtuni vastu, milles palus kostjalt välja mõista liikluskahju ja käsitluskulud 9 067,75 krooni ning menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt toimus 05.02.2009 Tallinnas Laagna teel liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria sõidukijuhtimise õigust, sõitis otsa sõidukile Audi 80, registreerimismärgiga XXX XXX, tekitades varalise kahju V. N.. Kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud hageja poolt liikluskindlustuse tavalepinguga nr L281878808, seega tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Hageja hüvitas kannatanule liikluskahu summas 7 885 krooni, millele lisandus käsitluskulu 1 182,75 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja enda süüd liiklusõnnetuses ei tunnistanud ja leidis, et süü on tõendamata. Harju Maakohus tegi 01.12.2010 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9 067,75 krooni. Kohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et liikluskahju põhjustajal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal mootorsõiduki juhtimise õigus ja sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga XXX XXX tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures, kes hüvitas kannatanule, V. N., kahju ja kandis käsitluskulud. Kostja hagi ei tunnistanud ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hageja poolt esitatud tõenditega ning väärteoasja nr 2302,09,002971 toimikus olevate tõenditega on tõendatud, et kostja juhtis sõidukit juhtimisõiguseta ning põhjustas varalise kahju, mille eest on kostjale määratud rahatrahv. LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Kohus leidis, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju hüvitamiseks sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. LKindlS § 48 lg 3 järgi tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Tuginedes eeltoodule tuleb kostjal hüvitada liiklusõnnetuses põhjustatud kahju ja juhtumi käsitluse põhjendatud kulud kokku 9 067,75 krooni. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 29.12.2010 apellatsioonkaebuse. Apellant leidis, et kuna kohus ei andnud talle luba hagi vaidlustamiseks, on maakohus otsuse tegemisel ilmselgelt valesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 638 lg 1 alusel tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 9 067,75 krooni väljamõistmist kostjalt. Kuna hageja rahaline nõue ei

2(3)

Tsiviilasi nr: 2-09-50141 ületa 2 000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.