Tsiviilasja number
2-09-68919
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tsiviilasja hind
05.jaanuar 2011, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Menetlusosalised ja nende esindajad
ASMhagi AJvastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks 74 473,27 EEK (4759,71 EUR) Hageja ASM(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo (AB Lillo & Partnerid, e-post: [email protected]) Kostja AJ(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Jelena Lehter (e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg
07.detsember 2010
Istungil osalesid
Adv I. Lillo ja J. Lehter
21.04.2010 AS M esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
Kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.04.2010 hageja esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. 18.06.2010 kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei olnud hagile tähtaegselt vastanud. 01.07.2010 saabus kohtule kostja vastus ning 20.07.2010 kostja esitas kaja menetluse taastamiseks. 17.08.2010 kohtumäärusega kohus rahuldas kaja, taastas tsiviilasjas menetluse.
Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõla 74 473,27 krooni koos lisanduvate viivistega. Hagiavalduse kohaselt 18.04.2007.a. sõlmis S OÜ (edaspidi endine deebitor) AS-iga Nordea Finance Estonia (edaspidi endine kreeditor) liisinglepingu nr XXX, mille alusel omandas endine kreeditor deebitori määratud müüjalt so hagejalt Laadur-Ekskavaatori JCB 4CX ja andis selle deebitori valdusse ja kasutusse kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega. 10.12.2008 sõlmiti deebitori ja kreeditori vahel liisinglepingu muudatus, muudatuse sisu seisnes varasema maksegraafiku muutmises. 18.04.2007.a. sõlmis endine kreeditor kostjaga käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja vastutab kreeditori ees liisinglepingust nr XXX tulenevate deebitori kohustuste täitmise eest, maksimumsummas kokku 78 206,13 EUR-i (1 223 660 krooni). Kuna deebitor ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ja tekkis võlgnevus endise kreeditori ees, siis ütles endine kreeditor 15.09.2009 deebitorile liisinglepingu nr XXX üles. 18.11.2009.a. loovutas esialgne kreeditor liisinglepingust XXX tuleneva nõude deebitori ja kostja vastu osaliselt summas 74 473,27 krooni hagejale. Hagejale loovutatud nõude aluseks on arvete nr XXXpõhiosamaksete summa 74 473,27 krooni. Liisinglepingus XXX on viivise määraks kokku lepitud 0,25% päevas tähtaja ületanud summalt. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 29 788,80 krooni ning edasi alates 28.aprillist 2010 viivised protsendina põhivõlast kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 13.09.2010 kohtule esitatud menetlusdokumendis märgib, et hageja palub kostjalt välja mõista enne liisinglepingu ülesütlemist tasumata jäetud liisingumaksetest ja arvestatud viivistest tekkinud võlgnevuse, mitte liisinguandja poolt seoses liisinguesemega kantud kulusid, mistõttu ei ole kostja tuginemine VÕS § 367 sätetele asjakohane.
Kostja 01.07.2010 kirjalikus vastuses ja 15.09.2010 täiendavas vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei esita vastuväiteid järgmiste faktiliste asjaolude kohta: - OÜ S ja AS Nordea Finance Estonia sõlmisid liisingulepingu, mille objektiks oli laadur ekskavaator JCB 4CX, maksumusega liisingulepingu sõlmimise päeva seisuga 66 276,38 EUR. - Liisingulepingust tulenevate OÜ S kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid AS Nordea Finance Estonia ja kostja käenduslepingu nr XXX käendaja vastutuse maksimumsummaga
- 15.09.2009 esitas AS Nordea Finance Estonia teate liisingulepingu ülesütlemiseks seoses liisinguvõtja poolt maksekohustuste mittenõuetekohase täitmisega. Leping lõpetati ja liisitud vara tagastati ASile Nordea Finance Estonia.
- Kostja ei vaidlusta, et liisingulepingu ülesütlemise ajal püsis liisinguvõtjal võlgnevus liisinguandja ees. - Kostjat teavitati nõude loovutamise lepingu sõlmimisest, mille kohaselt 18.11.2009 AS Nordea Finance Estonia loovutas hagejale nõude OÜ S vastu summas 77 067,96 krooni, millest 74 473,27 krooni on võlgnevus põhimaksete osas ning 2 594,69 krooni on kompenseeritud intressid. Kostja leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud. Liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed on sätestatud VÕS § 367 lg-s 1: liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hageja ei ole esitanud informatsiooni selle kohta, kas peale liisingulepingu ülesütlemist jäi liisitud vara liisinguandja omandisse või oli see võõrandatud ning kui oli, siis millal ja millise hinnaga. Vastavat informatsiooni ei õnnestunud kostjal saada ka liisinguandjalt. Kostja on seisukohal, et liisitud vara tagastamise momendil oli vara väärtus ilmselt suurem kui vara maksegraafiku järgne jääkväärtus (521 214,85 krooni), millele lisandub lepingujärgne võlgnevus. Seega liisitud vara tagastamisel ei tekkinud hinnavahet, mida AS Nordea Finance Estonia saaks kostjalt nõuda ja hagejale loovutada. Juhuks, kui kohus peab siiski hageja nõuet põhjendatuks, nõuab kostja viivisesumma vähendamist. Kostja leiab, et viivise summa mõistlikuks suuruseks on mitte rohkem kui põhinõude summa. Kuna hageja nõuab lisaks kindla summana viiviste väljamõistmisele ka viiviseid protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, siis hagi rahuldamise korral palub kostja piirata viivise summat rahuldatava põhinõude summaga. Kostja juhib tähelepanu sellele, et nõude loovutamise leping sõlmiti alles peale liisingulepingu ülesütlemist. Kostja on seisukohal, et liisingulepingu ülesütlemise hetkest muutus sissenõutavaks liisinguandja nõue OÜ S vastu, nõude sisuks on OÜ S kohustus hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Seega liisingulepingu lõpetamise järel ei ole liisinguvõtjal enam kohustust tasuda liisinguandjale lepingujärgseid makseid, vaid selle asemel tekib kohustus hüvitada liisinguesemega seoses kantud kulud. Ka OÜ S ja liisinguandja vahel sõlmitud leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust tasuda lepingujärgseid makseid pärast lepingu ülesütlemist. Liisingulepingu punkt 9.6 järgi kohustus liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe vara jääkväärtuse ja vara müügihinna vahel. Seega lepingust tulenevate nõuete (maksegraafikust tulenevate maksete osas) loovutamine peale liisingulepingu ülesütlemist ei tekita OÜ-le S ega kostjale kohustust tasuda hagejale nõutud summasid. Peale liisingulepingu lõpetamist tuleb liisinguvõtja kohustuse suuruse määramisel lähtuda sellest, millise hinnaga võõrandati liisingulepingu esemeks olnud vara ja millise suurusega nõue jäi liisinguvõtjal peale vara võõrandamist. Hageja esitatud AS Nordea Finance Estonia 18.11.2009 arvest selgub, et liisingulepingu esemeks olnud vara võõrandati hinnaga 574 166,36 krooni. See hind on suurem, kui vara jääkväärtus liisingulepingu lõpetamise momendiks ning seega ei ole OÜ-l S enam kohustusi liisinguandja ees. Seega liisitud vara tagastamisel ei tekkinud hinnavahet, mida AS Nordea Finance Estonia saaks liisinguvõtjalt nõuda ja hagejale loovutada. Käendaja võib esitada võlausaldajale kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Samuti võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
tagajärjeks lepingu lõppemine tuleviku suhtes, st pooled vabanevad lepingust tulenevate kohustuste edasisest täitmisest. Lisaks üldistele tagajärgedele loetleb VÕS § 367 liisingulepingu ülesütlemise spetsiifiliste tagajärgedena liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude liisinguvõtja vastu ning liisinguandja liisinguvõtja vastu suunatud ülesütlemisega seotud lisakulude hüvitamise nõude. Seega liisinglepingu ülesütlemise järel on liisinguandja ainsaks nõudeks liisinguvõtja vastu liisinguesemega seotud kulude hüvitamise nõue. Eelkõige tuleb liisinguvõtjal hüvitada liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Põhiosamaksete näol on tegemist liisinguandjale liisingueseme ostuhinna tasumisega (võimaldatud krediidi tagastamisega). Seega tuleneb VÕS § 367 lg 1 sõnastusest otseselt, et kulude hüvitamise nõudes sisalduvad ka enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata jäänud põhiosamaksed. Kohtu sellist seisukohta toetab ka õiguskirjanduses avaldatu: liisinguandja osaleb liisingusuhtes krediteerijana, kelle poolt liisinguvõtjale võimaldatava krediidi suurus on võrdne liisingueseme omandamise kuludega. Liisingumaksete kaudu toimub nimetatud krediidisumma liisinguandjale tagasimaksmine (koos intressidega). Nagu krediidilepingu puhul krediidi saaja, peab ka liisingulepingu puhul liisinguvõtja lepingu erakorralise ülesütlemise korral kogu krediidiandjale veel tagasimaksmata krediidisumma tagasi maksma. Liisingulepingu puhul nimetab seadus vastavat liisinguandja liisinguvõtja vastu suunatud nõuet liisinguandja kulutuste hüvitamise nõudeks (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk 329 – 330). Liisinguandjale tagasimaksmata krediidisummaks on ka enne lepingu ülesütlemist tasumata põhiosamaksed. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.02.2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07 on samuti väljendatud seisukohta, et lähtudes VÕS § 367 lg-st 3 tuleb liisinguandja nõude lõpliku suuruse kindlakstegemiseks kõrvutada tasumata väljaostumakseid (vara jääkmaksumus) vara jääkväärtusega. Ka vaidlusaluse liisingulepingu punktis 9.6 sätestatakse, et kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja vara jääkväärtuse (kui lepingus on sätestatud vara jääkväärtus lepingu tähtaja lõpuks) summa, siis kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe 5 pangapäeva jooksul alates liisinguandja poolt nõude esitamisest. Seega on liisinguandja otseselt ette näinud, et pärast lepingu ülesütlemist liisinguvõtja poolt hinnavahe tasumise kohustuse suuruse määramisel arvestatakse ka enne ülesütlemist tekkinud võlgnevust.
müügihinda on vähendatud summas 28 292,17 krooni (ei sisalda käibemaksu) vastavalt müügitellimusele nr XXX (26.10.2009). Seega on ca 1 kuu pärast liisingulepingu ülesütlemist hageja ja liisinguandja kokku leppinud liisingueseme müügihinnas. Hageja esindaja ei osanud kohtuistungil selgitada eelnimetatud müügitellimuse sisu ega müügihinna alandamise põhjust. Hageja oli ka laaduri esialgseks müüjaks. Hagile lisatud tõenditest ei nähtu, et laadur oleks olnud avalikult müügis ning hageja oli ainus ostuhuviline. Võttes arvesse vara võõrandamist ülesütlemisest arvates väga lühikese aja möödumisel, vara omandamist esialgse müüja poolt ning arvelt nähtuvat kokkulepet ostuhinna alandamise kohta, on põhjendatud kahtlus, et vara müügihind ei vastanud selle turuhinnale ehk tegelikule väärtusele. Liisingueseme võõrandamisel müügihinna riski ei saa panna üksnes liisinguvõtja (ja seeläbi käendaja) kanda, kuna liisinguvõtja ei saanud mõjutada müügiprotsessi ega müügihinda. Vaidlusaluse vara väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel on tõendamata. Seega on tõendamata, et liisinguandjal eksisteeris 18.11.2009 loovutamislepingu sõlmimise ajal liisinguvõtja OÜ S ja kostja kui käendaja vastu nõue, mida loovutada. Seega on tõendamata, et hagejal on nõue kostja kui käendaja vastu.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.