Tsiviilasja number
2-10-18980
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Tsiviilasi
Otsuse tegemise aeg ja koht
K.Kärberi 47 KÜ hagi AS Talllinna Küte vastu pooltevaheliste arvelduste arvesti näitude põhisteks tuvastamiseks 22.12.2010, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Talllinna Küte apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K.Kärberi 47 KÜ (registrikood 80115467, asukoht Kärberi 47, Tallinn 13815), esindaja Jevgeni Tverdohlebov Kostja AS Tallinna Küte (registrikood 10811060, asukoht Punane 36, Tallinn 13619), esindaja Tanel Mangusson
Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja hagi nõue Poolte vahel on sõlmitud leping (tl 6-10), mille alusel hageja ostab kostjalt soojusenergiat. Hageja majandatav elamu asub soojustrassi lõpus. Lepingu kohaselt arveldused tarbitava soojuse eest peavad toimuma soojusarvesti näitude alusel. Leping näeb ette võimaluse ignoreerida soojusarvesti näitusid ja arveldada arvestusliku meetodi alusel, kuid seda ainult järgmiste eelduste esinemisel: • ostja (hageja) on plommid omavoliliselt eemaldanud (p 3.9 ja 3.7.4); • ostja on mõjutanud tahtlikult soojusarvesti funktsioneerimist (p 3.9 ja 3.7.5); • ostja esitas vale arvestinäidu, ja pooled fikseerisid vale näidu esitamist kahepoolse aktiga (p 4.13); • arvesti on rikkis ja pooled fikseerisid selle kahepoolse aktiga (p 4.13); • arvesti tunnistatakse mittetöökorras olevaks (p 4.15). Ühtegi eelmises lõikes nimetatud eeldustest ei ole ja ei olnud kunagi täidetud. Kostja käitumine ja avaldused on muutuvad ja vastuolulised. Vaidlus ei piirdu ainult ühe arvega, vaid ebaselged on pooltevahelised arveldused tervikuna, kuna küsimus on arveldamise põhimõtetes. Arveldused poolte vahel toimuvad kostja poolt paigaldatud kostja omandis oleva soojusarvesti näitude põhjal. Soojusarvesti oli kontrollitud ja taadeldud nii enne vaidlusalust perioodi, kui ka peale seda. Pooled ei ole kunagi vormistanud kahepoolset akti soojusenergia koguste ümberarvestuseks arvestuslikul meetodil või kahepoolset akti, millega fikseeriksid arvesti rikke või valede näitude esitamist. Seega ei esine ühtegi formaalset alust, mis võimaldaks kostjal arveldada kostjaga arvestusliku meetodi põhjal. Kostja kahtlustab, et hageja on arvesti funktsioneerimist mõjutanud, kuid ei selgita ega tõenda, kuidas oleks see tehniliselt võimalik, mida nimelt tegi hageja ja millise süü vormiga (lepingu p 3.7.5 nõuab tahtlust). Riigikohus otsuses nr 3-2-1-118-05 väljendas seisukoha, et arvestuslikul alusel soojuse eest tasumise nõudmisel peab näitama ära ja tõendama ka omavolilise tarbimise. Ainuüksi see, et arvestuslik tarbimine on arvesti järgsest suurem, ei anna alust arvesti järgsest tarbimisest kõrvale kalduda, kui omavolilist tarbimist ei tuvastata. Hageja ei ole soojust omavoliliselt tarbinud, ja kostja ei ole omavolilist tarbimist tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud hageja tahtlust mõjutada arvesti funktsioneerimist. Kostja aga heidab hagejale ette, et soojusarvesti visuaalselt võetavad näidud (mis on kostja omandis, taadeldud, töökorras, mille plommid ei ole rikutud, ja mille näitu on võimalik võtta visuaalselt) erinevad käsiterminaliga loetud andmetest. Hageja palus tuvastada, et pooltevahelised arveldused peavad toimuma arvesti näitude alusel ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esitatud nõudega ei nõustunud. Hageja nõue on vastuolus pooltevahelise lepingu ning seadusega. Pooltevahelise lepingu või selles kokkulepitud punktide muutmise nõuet koos põhjendustega, hageja esitanud ei ole, mistõttu ei saa kohus tuvastada, et lepingu punktid, mis käsitlevad arvete esitamist mitte näidu, vaid arvestusliku meetodi alusel, pooltevahelises soojusenergia ostu-müügilepingus, ei kehti või neid ei saa rakendada. Kaugkütteseaduse § 16 sätestab juhud, mille korral seadus kohustab kostjat esitama soojuse tarbimise eest tasu nõude vastavalt kaugkütteseaduse § 16 lg 3 alusel kehtestatud omavoliliselt tarbitud soojuse koguse ja selle maksumuse määramise korrale, võtmata arvesse soojusarvesti näitu antud perioodil. Seetõttu oleks kohtu poolt üksnes arvesti näidu kasutamise kohustuse tuvastamine konkreetset perioodi näitamata, vastuolus seadusega. Hageja viited Riigikohtu lahendile on asjakohatud, kuna käsitlevad tarbimise suuruse leidmist ebaseaduslikult kasutatud soojusenergia puhul kaugkütteseaduse § 16 mõttes. Kostja ei ole nimetatud seadusesätte alusel arvet hagejale esitanud.
2(4)
Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja luges tuvastatuks, et pooltevahelised arveldused peavad toimuma soojusarvesti näitude põhjal. Menetluskulud jättis kohus AS Tallinna Küte kanda. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on rikkunud soojusenergia ostu-müügilepingu p 4.13 ja 3.9. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et soojusarvesti oli täielikult töökorras. Kostja leidis, et hageja on esitanud kuude lõikes tarbimisnäite erinevalt, kui seda on näidanud soojusarvesti, mis on põhjustatud ilmselt sellest, et hageja mõjutas soojusarvesti funktsioneerimist. Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-118-05 oli seisukohal, et arvestuslikul alusel soojuse eest tasumise nõudmisel peab näitama ära ja tõendama ka omavolilise tarbimise. Ainuüksi see, et arvestuslik tarbimine on arvesti järgsest suurem, ei anna õigusaktide järgi alust arvesti järgsest tarbimisest kõrvale kalduda, kui omavolilist tarbimist ei tuvastata. Võrguettevõtja peab tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojusekoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab seega vaidluse korral ka tõendama, et tarbija mõjutas mõõturit. Seega on kehtiva õiguse järgi nn mõõturirisk võrguettevõtja kanda ning tema peab tõendama ka selle, et tegelik soojustarbimine on mõõturi näidatust suurem. Antud juhul ei ole kostja nimetatud asjaolu tõendanud. Lisaks tulenevalt energiaseaduse § 265 lg-st 1 ja § 2 p-st 1 ning majandusministri 03.11.1998 määrusest nr 33 oli ettevõtjal kohustus soojusenergia omavolilise tarbimise tuvastamisel koostada akt, millele oleks lisatud ka omavolilise tarbija või tema esindaja seletuskiri. Kohtule ei ole nõuetekohast akti ega vastavat seletuskirja esitatud. Seega ei ole kostja omavoliliselt tarbitud soojusenergia koguse ja maksumuse määramise juhendit täitnud, mistõttu on täitmata ka formaalsed eeldused ümberarvestuseks arvestuslikul meetodil. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Hageja nõudel pole alust TsMS § 363 lg 1 p 2 mõttes, sest ei maakohtu otsuses ega hagiavalduses pole märgitud faktilisi asjaolusid, mis lubaks tuvastada, et pooltevahelised arveldused peavad toimuma soojusarvesti näitude põhjal. TsMS § 368 kohaselt saab tuvastushagiga tuvastada õigussuhte olemasolu või puudumist. Maakohus ei ole oma otsusega mingit pooltevahelist õigussuhtena käsitletavat suhet tuvastanud ega märkinud tõendeid, millel tuvastatud suhe põhineks. Pooltevaheline suhe põhineb sõlmitud soojusenergia ostumüügilepingul. Hageja ei ole esitanud nõuet lepingu või mõne selle punkti muutmiseks ega pole palunud kohtul kohustada kostjat lepingu täitmisele. Seega on kohus tuvastades, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud lepingu sätteid, väljunud haginõude piiridest. Samuti on ebaõige maakohtu väide, mille kohaselt oleks kostjal kohustus tõendada hagejapoolset soojusarvesti mõjutamise fakti, kuna selle fakti üle vaidlus puudub ja hageja ei ole sellekohast nõuet esitanud. Samas kostja on oma vastuses hagile selgitanud arvestuse aluseid, kuid maakohus otsust tehes kostja esitatud selgitustega arvestanud pole. Hageja nõue on alusetu ja seetõttu ei oleks saanud kohus sellist haginõuet rahuldada. Kohus on ekslikult järeldanud, et pooltevahelisi suhteid reguleerib energiaseadus. Soojusenergia edastamist kaugküttevõrgu kaudu reguleerib alates 01.07.2003 kaugkütteseadus, seega kohus on otsuse tegemisel tuginenud kehtetule seadusele. Pooltevaheline leping kehtib täies ulatuses edasi sealhulgas punktidega, mis võimaldavad esitada arveid ka arvestuslikus korras arvutatud suurusega. Kostja ei ole esitanud hagejale arvet tulenevalt kaugkütteseaduse § 16 sätestatud soojuse ebaseadusliku kasutuse regulatsioonist. Pooltevahelises suhtes ei esine asjaolusid, mis kohustaks kaugkütteseaduse § 16 rakendamist ja seda ei ole ka hageja hagis nõudnud ega sellele viidanud. Seetõttu ei saanud ka
3(4)
kostja selles suhtes maakohtus mingeid tõendeid ega vastuväiteid esitada. Seega kohus on otsuse põhjendamisel tuginedes soojuse ebaseadusliku kasutamise (omavolilise tarbimise) põhimõtetele rikkunud TSM § 436 lg 2 p 1 sätestatud ja rajanud otsuse tõenditele mida pole asjas ei arutatud ega esitatud. Tulenevalt sellest, et pooled ei vaidle soojuse ebaseadusliku kasutamise üle ei ole kohased ka maakohtu viited Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-118-05. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.10.2010 otsus tuleb tühistada TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ja p 3 kohaselt selgitab välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. TsMS § 392 lg 4 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Nimetatud osas on eelmenetlus läbi viidud puudulikult, mistõttu ei ole otsus tehtud kooskõlas TsMS §-ga 435 lg 1. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kolleegiumi arvates otsus nimetatud nõuetele ei vasta, kuna eelmenetlus on läbi viidud puudulikult, mis ei võimaldanud pooltevahelist õigussuhet õigesti kvalifitseerida ning sellest tulenevalt vaidlust lahendada. Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, millised õigussuhted poolte vahel eksisteerisid. Samuti on otsuses ebaõigesti leidnud kajastamist hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt palub hageja tuvastada, et kostja poolt soojusenergia koguse ümberarvestus lepingu p. 3.9. alusel alates detsembrikuust 2009 on ebaõiglane (t.l. 2). Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt TsMS § 368 alusel saab tuvastushagiga tuvastada õigussuhte olemasolu või puudumist. Maakohus ei ole oma otsusega mingit pooltevahelist õigussuhtena käsitletavat suhet tuvastanud ega märkinud tõendeid, millel tuvastatud suhe põhineks. Pooltevaheline suhe põhineb sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingul. Hageja ei ole esitanud nõuet lepingu või mõne selle punkti muutmiseks ega pole palunud kohtul kohustada kostjat lepingu täitmisele. Seega on kohus tuvastades, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud lepingu sätteid, väljunud haginõude piiridest. Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on maakohus kohaldanud energiaseadust, mis on kehtetu 01.07.2003. aastast. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut osale tõenditest, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.